lennujaam Tsingis-khaani-nimeliseks. 12. Mari nägi poeletil sibulasorti ,,Jõgeva kollane" ning lausus :,,Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline". 13. Mart sündis 10. Juunil 1961. Aastal Riidma külas Alatskivi mõisa kandimehe perekonnas. 14. Modernne portugallane sõitis koos itaallasega Haanjamaale Tallinn-Tartu-Võru bussiliinil. 15. Keerulise konstruktsiooniga laused ning ortograafiareeglid viivad samm-sammult tarkuse poole. 16. Mismoodi on võimalik, et kui me asju organiseerime, kokku paneme, järjestame ja suhestame, saab kokku sattunud osiste summa suurem kui nende eraldiseisvad väärtused ja tekib midagi, mida seni ei ole sellisel kujul olemas olnud?
Paljude riikide kadeduseks on meil on väga head näitajad tehnika juurutamises ja rakendamises, kuigi oma võimalusi on meil raske kasutada. Kaasaaegne poliitika on keskendunud pigem muudele erinevatele nii riigisiseste kui ka väliste küsimustele ja probleemide lahendamisele. Tulevikus hakatakse probleeme lahendama irratsionaalselt ja kiirelt. Pole oluline, mis valitsus meil on, kõik lubadused koonduvad ühe ja sama mõte poole "Me organiseerime parima maailma". Mõned hakavad taga ajama suuremaid eesmärke, mõned väiksemaid. Et keerata tulevikku suunas, mis kellelegi tundub ideaalsena, piisab ainult mõne protsendi kõrgemate inimeste pingutustest. Nende otsuste järgi kujunevad uued seadused. Siiralt usun, et Eesti on jätkusuutlik, vaatamata meie praeguse olukorrale, kui rääkida majandusest, mis praegu langeb. Majandus ongi perioodiline ja ebastabiilne, languse järel kunagi tuleb tõus
MIKK: Mida sa arvasid siis? KARL: Teeme enne ikka mõne pläru ja joogid ka! OTT: Minugipoolest! KARL: Mul pind vaba, saame üheksast siin kokku! MIKK: Davai, ma sebin ostja! Kell üheksa ollakse peopaigas kohal. OTT Kalle, kuhu lubatud toss ja alks jäi? KARL: Joodikud polnud nõus ostma ja me ise ka alles 15, ei anta poes kätte ju. MIKK: Mingi mõtetu mees oled, oleks vähemalt siis mõne totsigi siia sebinud! KARL: No mul see vanemante ront seisab garaazis, lähme organiseerime eided ja pläru.. OTT: Mida me passime siis, ajage tagumikud maast lahti! Poe ees. KARL: Liigutame kiiremini, kell kohe kümme, pood suletakse ju.. MIKK: Vabandust, kas te meile suitsu ja alkoholi ostaksite, maksame topelt peale.. MEES TÄNAVALT: Ikka, mida soovite? OTT: Võtke punast marpsi ja sikspakk õllet. Mees saabub kõliseva kotiga. MEES TÄNAVALT: Olge lahked. MIKK: Oh, tänks mees. KARL: Nüüd on vaja veel tibid orgunnida! OTT: Mind see naabritrüdruk hullult erutab.
Sõnal ei ole seost asja olemusega. Wittgenstein sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Humbolt keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Nii palju kui on erinevaid ühiskondi erinevate keeltega on ka erinevaid kultuuri maailmaid. Sapir ja Wholf me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda?
Kuna algul pole meil väga palju raha kulutada, ei vali me kanaliks ka televiisori, hiljem kui oleme saavutanud piisavalt kasumit võtame ka televisiooni. Kindlasti kasutame me reklaamiks ka stende. Ajalehe ja radio valikul on lähtutud meie sihtturust ning asukohast. Trantsport. Kuna oleme arvestanud, et inimesed jõuavad meieni omalkäel, siis alguse pole me organiseerinud trantsporti Rätsa puhkekodusse. Hiljem,kui väiksemad grupid hakkavad meid külastama organiseerime vajadusel ka bussi. Trantsport on algul rohkem personali pärast ja seetõttu oleme me teinud teatud kokkuleppe, et ettevõte kompenseerib poole bensiini kulust. Hind. Hindu kujundame vastavalt vajadusele, enamasti vaatme mis on kokurentide keskmine hind siis oma sihtturu palgataset kui ka vajadusi. Vastavalt sellele muudame hinda. Kuna aga hinnad on keskmiselt juba välja kujunenud ei saa me väga alla hinna lasta. Turustamine.
Kuidas teile sobib, meil on selles piirkonnas välja pakkuda ka muid tegevusi? Ma tahtsin jõuda tegelikult kokkuvõteteni. Kokkuvõte tähendabki seda, et ma saan aru, et te tahate sõita Austriasse, aga sõita, nii et see oleks, kas enne või pärast vana- aastat. Te võtate kokku need, milles te kliendiga kokku leppisite ning räägite talle need uuesti üle nii, nagu teie olete aru saanud. See ongi kokuvõtete tegemine, et ma kordan üle kõik asjad. Me leppisime teiega kokku, et me organiseerime teile suusareisi 5-le 2.-5. jaanuaril Austrias. Eritingimus see, et oleks võimalik solaariumi külastada. Mida klient tahab selle vaba ajaga saada? Miks tal seda vaja on? Miks mina tahan sinna minna? Ma tahan nende inimeste seltskonnas olla, mulle on nad olulised, aga samas mind ei huvita suusatamine. Järelikult tuleb leida midagi ka minu jaoks ja selleks on vaja kasutada aktiivset kuulamist. Suhlusbarjääre ei tohi lubada!
Pragmatism John Dewey- sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Ludwig Wittgenstein- sõna tähendus seisneb tema kasutuses, rollis, mida sõna mängib keelemängus. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Wilhelm von Humboldt (1820)- keel ei ole staatiline vahekord, vaid protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf (1939)- ,,Me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes sellele kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. " 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda?
Milliseid filtreid me kasutame?Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja sorteerida välja muu. Selleks me kasutame kahte sorti filtreid: füsioloogilised (meie võime vastu võtta infot on piiratud) ja psühholoogilised(ootused ja eelarvamused info suhtes). 15.Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine?Me võtame informatsiooni vastu valikulilselt, kasutades erinevaid filtreid. Vastu võetud informatsiooni me organiseerime (nt telefoni numbri kombinatsioonid rühmitame gruppidesse, sest nii jääb see meile paremini meelde), interpreteerime selle enda jaoks, loome seoseid et oleks kergem meelde jätta. 16.Kuidas me loome arusaamise iseendast? Arusaamine iseendast toimub läbi teistelt saadud tagasiside, me võtame arvesse enda positsiooni sotsiaalses grupis, kui palju meie arvamus läheb teistele grupis korda. Kuivõrd head suhtlejad me oleme jne 17.Kuidas me loome arusaamise teistest
") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820 · keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. · Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf, 1939: "me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse tänu sellele, et me oleme kokku leppinud neid asju niimoodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda (speech community) ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti ohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele." J
1,5 h. ringi poolringi istuma, tahvel, varem pakutud lahendit ei tohi kritiseerida, alati lisada uusi. Ta stimuleerib inimesi. Mis peaksid mõlemale poolele vastuvõetavad olema. III LAHENDUSTE/IDEEDE HINDAMINE, need samad inimesed või mõned teised. Põhi kriteerium "peame välja valima, sellised ideed, mis on vastu võetavad, sobivad mõlemale poolele konsensus (kon - koos, sensus meel) mõlemad pooled nõus. IV TEGEVUSE PLAAN organiseerime lahendi, kus, kes , millal, kuidas teeb, peab olema realistlik. V PLAANI ELLU VIIMINE, me hakkame realiseerima plaani, et saada mõlema poole rahulolu. VI HINNANG protsessile, tulemusele, läbiviimisele. Kuidas asi läks? Mis me saime? Uutele võimalustele koalitsiooni lepinguid hoitakse. 45. Konflikti juhtimisel kasutatavad stiilid Juhi töös tuleb tunnistada, et konfliktid on paratamatud. Juhi ülesandeks on mõjutada konfliktset olukorda nii, et konflikti
opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3526) Epilepsialiidust Eesti Epilepsialiit pakub eneseabi väljaspool arstikabinetti. Eesti Epilepsialiit (EEL) on vabatahtlik ühing, mis ühendab epilepsiahaigeid, nende perekonnaliikmeid ja kõiki epilepsiast huvitatud inimesi. EEL on loodud 1993. aastal. Teevad koostööd Eesti Epilepsiavastase Liigaga (Eesti epilepsiaalase arstide ühinguga) ja Soome Epilepsialiiduga. Tegelevad seltsielu ja mitmete teiste ühisüritustega - peamiselt organiseerime õppeseminare ja loenguid. Levitavad oma võimaluste piires informatsiooni epilepsia kohta Eesti Epilepsialiit on asutatud 23. jaanuaril 1993. Eesti Epilepsialiit (EEL) on aastal 2004 katusorganisatsiooniks üheteiskümnele maakondlikule epilepsiaühendusele. Oma tegevuses lähtutakse EELi põhikirjalikest eesmärkidest ja ülesannetest, Eesti Vabariigi 30
nimetatakse, käituda. Sõnal pole seost asja olemusega. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? W.von Humbolt keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm.Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. Mis maailm see on, kus sõnad on vahendid? See on kultuurimaailm. On olemas väga palju erinevaid keeli, on olemas väga palju erinevaid maailmu. E. Sapir ja B.L. Wholf me teeme eristusi asjades ja organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähendused tänu sellele, et me oleme kokkuleppinud neid asju nii moodi organiseerima. See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda
1. Tundejõu kahanemine - waning of affect. Afekt - isiksuse eelne, pre-personaalne, puhtalt kehalt kehale liikuv mõju, pigem füüsiline. Nt erutuse seisund Tunne - inimese isiklik, personaalne, keegi ei saa öelda, et meie tunne on vale Emotsioon - tunde projektsioon. Tunne, mida esitatakse teiste nähes Affectus - võime emotsiooni mõjutada Millegi juures, mida me näeme on olemas sügavusmõõde, mille järgi me näeme seda. 2. Kultuuriline skisofreenia - kuidas me organiseerime oma aega. Minevik-olevik- tulevik. Kogu see loogika on postmodernismis häritud. Me elame pidevas olevikus nng meie tunnetus on väärastunud. Internet on pidev olevik. Me õpime nautima maailma, milles me elame. Pidev olevikus olemine on loodud väga materjaalselt. Igavus on loovuse esimene samm, tänapäeva inimestel ei ole igavust, nad elavad online Futoroloogia 3. Postmoderne kultuur on kommertslik kultuur. Majanduse ja kultuuri vahel ei saa vahet teha
kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt ) Taju on protsess, mis organiseerib aistingud tähenduslikeks objektideks ja sündmusteks Aisting (sensation) on stiimulite avastamise (detection) protsess, kuid taju on kõrgema taseme protsess, mis integreerib (seob), interpreteerib (tõlgendab) ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Taju on protsesside hulk, mille abil me tunneme ära, organiseerime ja saame aru väliskeskkonna stiimulite tekitatud aistingutest Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Tajuprotsess on... ... pidevalt muutuv ... dünaamiline Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine (perceptual parsing). Grupeerimise [terviku(te) moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed).
J.Lockeil, I.Kantil, Schilleril ja Goethel · Ometi otsime me korrastatud tervikut. · Mõju kristlusele: · Tung ühtsuse järele · Siin kõnetati maailmas toimuvat "Isana". · Nõuti kõiki rahvaid ja seisusi ületavat armastust. · Kui me kellelegi pilgu heidame, siis ei näe me jalga, kätt, · Selline eluhoiak valmistas kristlusele pinnast. Kuigi keiser veel üht kätt ja pead, vaid organiseerime need elemendid M.Aurelius astus eriti rangelt kristlusele vastu. automaatselt terviklikuks inimolendiks. Selline tung · Stoiline ja kristlik rahu: ühtsuse järele on meie mõistuse toimimise aluseks. See tung peegeldab asjade olemust üldse. · Stoikud õpetasid saatusele alistumist. Nad on "antiikaja
protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid". Erinevates ühiskondades on erinevaid tähendusi kandvad sõnad. E. Sapir, B.L.Whorf kelle relatiivsuse hüpoteesist: sõnade tähenduste defineerimine läbi pragmatismi (sõnade tähendus sõltub nende kasutusest), mis on ühendatud Humboldti kultuurilise relativismi ( erinevaid inimkogukondi on palju, sõnakasutusi palju ja erinevaid). Me teeme eristusi asjades ning organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse ning kokkuleppeliselt loome terviku. 52. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid- mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?: Kultuur kui materiaalsed, kunstlikud asjad, mis on inimese poolt loodud. Kultuur on inimese poolt loodud, tekitatud koos inimese loodud kunstlike asjadega. Sotsiaalsed asjad: ühiselu
Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse. Kõikides keeltes edastatakse palju ülearust infot ning nii kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude vastu (vt tähenduse polüseemia). Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. ...Lõikame loodust, organiseerime ta kontseptideks ja kirjeldame tähendusi kuna me oleme oma keelekollektiivi liikmed ja meil on kokkulepe, mis ei ole kuidagi selgelt väljendatud, kuid on kohustuslik; ilma selleta me ei saaks millestki rääkida. Benjamin Lee Whorf väidab radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumiseli. Tuletõrjuja näide: kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade
See aitab küll kaasa tarbimisühiskonna tekkimisele, kuna kontroll tarbimise eest, mis muidu allus kollektiivile, sai nende eestkoste alt vabaks. Me kontseptualiseerime ennast ja meid - indiviidi - kontseptualiseeritakse mitmel puhul kui tarbijaid. Tarbimine on peagu kõik muu, mida me teeme kui me ei tööta. Nende kahe asja vahel meie elu läänelikus ühiskonnas toimibki: vaba aeg on tarbimisaeg, vaba aja veetmine on üha enam seotud tarbimisega. Me organiseerime oma elu töö ja tarbimise vahel: ärkame üles, tarbime hommikusööki, siis tarbime ühistransporti või bensiini ja linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem toodame, lõunaks tarbime mõne kaubandusvõrgu tooteid, õhtul tuleme koju ja tarbime sõbra kingitud cd-d samal ajal kui me vannis sooja vett ja elektrit tarbides tööst puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 68 Keel tunnetuslikus kontekstis Meie keele omandamise ja kasutuse viisi ei mõjuta mitte ainult kultuuriline ja sotsiaalne kontekst, vaid ka tunnetuslik kontekst. See tähendab, et kõik, mida me ütleme, kirjutame ja mõistame, sõltub ka sellest, mida me teame ja kuidas me oma teadmisi organiseerime. Ülaltoodud postulaadid ja kõne järjestuse strateegiad võivad aidata meid paljude vestluste kontekstide puhul. Mõnes olukorras peab igal suhtlemispartneril tõhusaks suhtlemiseks olema ühesugune arusaam kõnealusest olukorrast. Neil juhtudel toimub reeglina skeemide ja stsenaariumide kasutamine. Schank & Abelson (1977) defineerisid stsenaariumi kui "ettemääratud stereotüüpsete toimingute järjestuse, mis määrab kindlaks hästituntud situatsiooni"
Näiteks Kristal on käsi püsti. Õpetaja annab talle loa küsimuse esitamiseks ja õpilane palub tualetti. Õpetaja ilmnes õpilaste klassi sisenemisel mõningast üldist jutustamist ja rahutust. Olles neid koridoris kahtlustab, et tüdruk võib tahta lihtsalt paariks minutiks välja minna. Ta ütleb: „Krista, kui ma tervitanud, suunas ta nad rühmana rahunema ja end valmis seadma (alates lk 56, 93). Nüüd seisab olen selle tunniosa lõpetanud, siis organiseerime tualetipausi.“ Tüdruk kortsutab kulmu ja nõjatub ta uksel ja tervitab neid sisenemisel. Ta ei lasku siiski vestlustesse või lühiaruteludesse kodutööde ega rahunenult tooli seljatoele. (Kui ta oleks paistnud meeleheitel, oleks õpetaja oma kahtlustest tüdruku muude teemade üle, mida saab (vajadusel) hiljem, iseseisva õppimise faasis käsitleda. Ta naeratab, kasuks loobunud ja tegelenud teemaga hiljem, kui sarnased palved oleksid esitatud ka järgnevates
annaabi.ee 
