Kas eesti on jätkusuutlik? (8)

Kas Eesti on jätkusuutlik?
Eesti jätkusuutlik areng on üks nendest teemadest , millest on viimastel aegadel väga palju kirjutatud. Tuleviku võib kujutada radari ekraanina, kus aeg-ajalt ilmuvad väiksemad ja suuremad objektid. Need objektid nõuavad uurimist ja lahti mõtestamist. Kuhu jõuab Eesti 2020. aastaks ja mis otsuseid valitsus vastu võtab?
Nendele küsimustele on praegu raske vastust leida. Valitsus võib välja mõelda terve hulk tegutsemisplaane erinevate olukordade jaoks, kuid meie seda kõike teada ei saa. Üks tuleviku eripärasus on kiirus ja muudatuste tormilisus, kuid miski muutub ikkagi aeglaselt. Näiteks pensioni kriis, mis ohustab Euroopa riike, kaasaarvatud Eestit. Taibukas inimene on sellest juba ammu aru saanud. Teiseks näideks võivad olla ravimid, mida me võtame kasutusele umbes viieteistkümne aasta pärast, kuid mille kohta on praegugi juba teada. Nende ravimite testimine ja kasutusele võtmine kestabki umbes viisteist aastat. Paljud faktorid , mis ennustavad tulevikku, on ettearvamatud, nagu näiteks usaldus.
Sellisel väikesel riigil, nagu Eestil, on väga kasulik olla Euroopa Liidu liige. See aitab Eestil edasi areneda. Euroopa Liidus on loomulikult oma muudatused, kuna ta on ühendanud palju erinevaid riike ja rahvuseid omavahel. Mida rohkem riike ühinevad Euroopa Liiduga, seda rohkem hakab olema neid, kes võtavad vastu otsuseid. Sellega võib kaasneda suur pingelisus seoses ühinevate riikidega, kelle majandus on madalal tasemel. Suur osa eelarvest läheb liitunud riikidesse.
Usun, et selles kiiresti muutuvas keskkonnas on Eestil võimalusi edu saavutamiseks. Paljude riikide kadeduseks on meil on väga head näitajad tehnika juurutamises ja rakendamises, kuigi oma võimalusi on meil raske kasutada. Kaasaaegne poliitika on keskendunud pigem muudele erinevatele nii riigisiseste kui ka -väliste küsimustele ja probleemide lahendamisele. Tulevikus hakatakse probleeme lahendama irratsionaalselt ja kiirelt.
Pole oluline, mis valitsus meil on, kõik lubadused koonduvad ühe ja sama mõte poole – “Me organiseerime parima maailma”. Mõned hakavad taga ajama suuremaid eesmärke, mõned väiksemaid. Et keerata tulevikku suunas, mis kellelegi tundub ideaalsena, piisab ainult mõne protsendi kõrgemate inimeste pingutustest. Nende otsuste järgi kujunevad uued seadused.
Siiralt usun, et Eesti on jätkusuutlik, vaatamata meie praeguse olukorrale, kui rääkida majandusest, mis praegu langeb. Majandus ongi perioodiline ja ebastabiilne, languse järel kunagi tuleb tõus. Ootame homset ja vaatame, mis tuleb. Kahjuks pole keegi meist ennustaja, et saaks kindlalt öelda, kuidas elame homme, viie või kümne aasta pärast.