Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid
Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus · Seedetrakt söögitorust kuni pärasooleni on torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast · Limaskest (tunica mucosa) katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa · Lihaskest (tunica muscularis) sisemine tsirkulaarkiht välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht)
Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on närvid ja näärmed (kaksteistsõrmikus ja söögitorus). * lihaskest – koosneb silelihaskiududest, millel on ringlihaskiht ja longitudinaalne (väljaspool) kiht. Maol on veel üks lisakiht olemas. * adventiitsia või serooskest – kõhuõõnest väljaspool olevaid elundeid (nt söögitoru) katab adventiitsia ja kõhuõõnes paiknevaid (sooled jne) katab serooskest. Adventiitsia ühedab organeid
Väliskeskkonnaga ühenduvad torujad organid (seede-, hingamis- ja kuseorganid) – kolmekestalised; koosnevad limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaal- või serooskestast Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad sisemisest kestast e intimast, keskmisest kestast e meediast ja välimisest adventitsiaalkestast Limaskest: valendikupoolne epiteel, limaskesta päriskiht e proopria, limaskesta lihaskiht ja submukoosa Lihaskest: ringjas e tsirkulaarne lihaskiht, piki- e longitudinaalne lihaskiht (lihaskest reeglina silelihaskoest, v.a söögitoru) Serooskest kehaõõntes: sidekoeline subserooskiht, serooskesta päriskiht e proopria, ühekihiline lameepiteel e mesoteel Adventitsiaalkest väljaspool kehaõõsi: kohevast sidekoest, ei eristata alakihte Intima: endoteel (ühekihiline lameepiteel), subendoteliaalkiht
Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8. Endomeetriumiga toimuvad muutused menstruatsioonitsükli ajal Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime
strooma. Strooma silmades paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Torujad organid · Kihilise ehitusega - kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae). · Eristatakse kolme kesta: · I. Limaskest sisemine (t.intima, t.mucosa) · II. Lihaskest keskmine (t.muscularis, t.media) · III. Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte: 1) epiteel - valendiku pool 2) limaskesta päriskiht e. proopria - epiteeli all 3) limaskesta lihaskiht 4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk
annaabi.ee 
