membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab.
ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude , mille osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestadest. otsmised kestad on lagunenud ja tekkinud pikad torujad moodustised , mis ühendavad taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1
(nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) redutseerimisel NADPH-ks läbi nende keeruliste protsesside toimubki fotosüntees. Ülesanded Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Fotosüntees on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Anda taimedele roheline värvus. Seotus teiste organellidega Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutubkromoplastiks . Kloroplast muutub leukoplastiks siis kui roheline taim satub pimedusse. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk http://www.annaabi.com/materjal-5432-taimerakk-ja-taimekoed http://www.miksike
ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ehk tsütoplasma. Läbipaistev poolvedel sisu koos selles paiknevate väikeste moodustistega (organellidega). Seob raku tervikuks. 3. Mitokonder varustab rakku energiaga. 4. Rakutuum juhib ja suunab raku elutegevust. 5. Kromosoomid paiknevad raku tuumas, säilitavad pärilikku informatsiooni. Arv on liigiti erinev. 6. Ribosoomid neis sünteesitakse valgud 7. Lüsosoomid neis lagundatatkse mitte vajalikud ained ja ühendid 8. Golgi kompleks seal lõpeb valkude sünteesimine ja need suunatakse õigetesse kohtadesse 9
loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised
20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. küsimused 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine.
Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees Membraanide ehitus ja funktsioonid Taime plastiidid jagunevad: Proplastiidid – kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest
..5A..... 2 Robert Hook B Ainurakne ...4B...... 3 Rudolf Virchow C Rakuteooria ...3C...... 4 Anton van Leeuwenhoek D Munarakk ...1D.... 5 Hans ja Zacharias Jannsen E Valgusmikroskoop ...2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... B ....Kloroplast................ Nimeta nende erinevus ja sarnasus lähtuvalt nende ehitusest ja ülesannetest. 4p ERINEVUSED SARNASUSED Mitokondris toimub ATP süntees aga Ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplastis fotosüntees.
kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest. transportfunktsioon- taimedel puudub vereringe, seda asendab juhtkude. selle osad-trahheed ja trahheiidid- on moodustunud rakukestadest. omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised
membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan
palja silmaga. 9) Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 10) Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 11) Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 12) Milliseid bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Nad on eeltuumsed, nende ehitus on lihtsam ja seega ka talitlus on kergem kui loomarakul. Nad paljunevad kiirelt ja nendega on katsetused kiired.
Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga sisaldvad kromosoome, kus asub DNA sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: membraaniga ümbritsetud tuum erinevad organellid tsütoplasmas suuremad rakud
kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. · Lüsosoomid tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Lüsosoomide tüübid · Primaarsed lüsosoomid ei sisalda lagundatavaid membraane ja partikleid, on väikese läbimõõduga. 3 · Sekundaarsed lüsosoomid moodustuvad primaarsete ühinemisel teiste organellidega (endosoomidega) ja sisaldavad 'seedimisfaasis' olevaid partikleid ja membraane · Autofagosoomid, mis lagundavad vananenud organellid. Lüsosoomid Lüsosoomid on hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, kus toimub teatud orgaaniliste ainete lagundamine. Kui tegemist on rakku sisenenud võõra orgaanilise ainega, siis selle lagundamist kutsutakse heterofaagiaks. Sama raku vananenud osade
lehtedeni, siis toestavad nad sellega kogu taime. Tselluloosist koosnevad rakukestad loovad vastupidavaid tugisüsteeme. Kaitsefunktsioon: rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel on oluline roll. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal. Nende kestad on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korgikihis puuduvad poorid ja seetõttu ei saa vesi ega gaasid seda läbida. Selleks, et tüve sisemuses paiknevatel kudedel säiliks gaasivahetus, moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad lõved. Need asendavad õhulõhesid. Lisaks korgile areneb ka teine kaitsev kiht korp. see koosneb surnud rakkudest, mis järk-järgult pinnalt tükkidena lahti tulevad. Trantsportfunktsioon: Erinevalt loomorganismidest puudub taimedel vereringe. Seda asendab juhtkude. Selle
Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest kuni varreni ja lehtedeni, toestavad nad sellega kogu taime. Kest loob nii vastupidava süsteemi, et kõge suuremate mõõtmetega elusorganismide esindajad ongi taimeriigist. Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima- ja mehhaanilistele teguritele. Puitunud varte välispinnale moodustub kaitsefunktsiooniks korkkude kest on sedavõrd paksenenud, et tsütoplasma on koos organellidega hävinud. Puuduvad poorid, nende asemel (gaasivahetuseks) lõved, mis asendavad õhulõhesid. Ka korp koosneb surnud rakkudest. Transpordifunktsiooni täidavad lagunenud juhtkoe kestadest tekkinud pikad torujad moodustised, mis koos juhtkimpudega soodustab ainete liikumist. (alt-üles liiguvad min. Ained, kiire liikumine puiduosas; ülevalt-alla liiguvad org. Ained, liikumine toimub niineosas elastsete rakkude sõeltorudes, aeglane)
Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 26. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 29. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks? Sest nad lagundavad surnud organisme, samuti lagundada aineid, mida loomad ei suuda. 30. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Seened põhjustavad seenhaigusi (nahahaigusi), eraldavad mükotoksiine. Seentest saab ravimeid, neid kasutada toiduainetööstuses. 31
ürgbakteridkoosnevad ühest lihtsast rakust ,suudavad elada kõrge rõhu, temperatuuri ja soolsuse tingimustes,metaboolsed süsteemid mitmekesised3. Päristuumsed e. eukarüoodid taimed, seened, loomad. Siia kuuluvad ka protoktistid.Eukarüoodid (päristuumsed) tekkisid varsti pärast aeroobsete bakterite teket (2,1miljardit tagasi).Endotsütobioosi hüpotees eukarüoodi rakk "neelas alla" mitmeid teisi rakke (mitokondridja kloroplastid)moodustades keeruka organellidega raku.Muutused Maa atmosfääri koosseisus·Esimesed 3 miljardit aastat:Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid (prokarüootid e. eeltuumsed).puudus vaba hapnik, kuigi fotosüntees käivitus võrdlemisi varases elu arengu staadiumis,2 miljardit a. tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba 02, mida tekitasid merelised ainuraksed·1 miljard a. tagasi -Paleosoikumi alguseks tõusis atmosfääri hapnikusisaldus 2-10 %-ni, tekkisid eeldused hulkraksete tekkeks
2. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Golgi kompleks, tuum, tsütoplasma, mitokonder, rakumembraan, tuumake, lüsosoom, ribosoom,tsütoplasma võrgustik 3. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Nt: Lihasrakul on rohkem mitokondreid vaja kui epiteelkoerakkudel, sest ta vajab rohkem energiat. 4. Kuidas on Golgi kompleks seotud raku teiste organellidega?Selle sees moodustavad lüsosooid. Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud , mis saadetakse laiali. 5. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks? Lagundavad surnuid organisme. 6. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kahju inimesele: nahahaigused, saunaseen(nahaseen), hallitusseened, mükoos(sisemine seenemürgitus) majavamm Kasulikkus inimesele: ravimid (antibiootikumid), toiduks juustud, salaami) 7
sisemuse hävimise seetõttu näib et piirab taimeraku tegevust. ° Täiskasvanud taimerakk on kandiline, rakkude vahel on ruumi. ° Tugifunktsioon > tugikoe rakud > kogu taime toestamine ° kaitsefunktsioon > tselluloos jt bipolümeerid on väga vastupidavad > puitunud vartest toituvad väga vähesed organismid > oluline roll korkkoel täiskasvanud rakus tsütoplasma koos organellidega hävinenud, puuduvad poorid. Gaasivahetuse jaoks moodustuvad spetsiaalsed avad lõved. (asendavad õhulõhesid) > Lisaks korgile areneb ka korp koosneb surnud rakkudest, mis järk- järgult tüve pinnalt tükkidena lahti tulevad. ° Transportfunktsioon 5 > Vereringet (loomsetes) asendab taimedel juhtkude
feminisatsioon). Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 4. Rakutsükkel, mitoos ja meioos Rakkutsükkel: mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 5. Kromosoommutatsioonid Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid spontaanne mutatsioon (ingl
Ribosoomid ribosoom koosneb kahest osast (suurem alamüksus ja väiksem alamüksus), mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Moodustuvad rakutuuma tuumakestes. Pärast sünteesi liiguvad läbi tuuma tsütoplasmasse, millest osa kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides sünteesitakse valke. Tuumake - tuumas on ka üks või mitu tuumakest teatud kromosoomidel toimub seal rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 2. Tsütoplasma Tsütoplasma on tsütosool koos organellidega. Tuuma ei arvestata sinna sisse. Tsütosool on vedelik, mis täidab rakku, milles on organellid ja rakutuum. Täidab raku sisemust ja selles on rakuorganellid. Koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained on tsütoplasmas katioonide ja anioonidena. Nende ülesanneteks on osaleda reaktsioonides ning tagada raku sisekeskkonnas püsiv pH tase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavahel tervikuks. 3
struktuure. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad raku organellid, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tihedamat väliskihti, kus paikneb tihe aktiinifilamentide võrgustik, nimetatakse kortikaalseks tsütoplasmaks. Taimerakkude kaks põhilist ehituslikku ja talitluslikku erinevust, võrrelduna loomarakuga, on tingitud mitmesuguste plastiidide ja jäiga rakukesta olemasolust. Samas tuleb aga märkida, et rakkude põhilised eluavaldused -- DNA replikatsioon, samuti valgusüntees ning membraanide ehitus on nii taime- kui ka loomarakkudel ühesugused. 1.1
PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud Rakuorganellid: · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma
Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E- O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks. Täidavad energeetilisi
laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga; sisaldavad kromosoome, kus asub DNA; sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees; membraanide ehitus ja talitlus. Prokarüoodid - eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskosas paikneb DNA ei ole ümbritsetud membraaniga (bakterid, arhed). Eukarüoodid - päristiuumsed rakud: tuum esineb, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks (taimed, loomad, protistid, seened).
alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E-O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks
ümbritsema. Neurolemm annab piirdenärvisüsteemi aksonile vigastusest taastamise võime. Kesknärvisüsteemis müeliniseerib oligodendrotsüüt oma jätkete varal korraga kümneid aksoneid, kuid neurolemmi ei moodusta. Närviraku osad: · rakukeha e perikaarüon e sooma on närviraku ainevahetuse kese · dendriidid puuvõrana hargnevad, koonusja kujuga, lühikesed jätked Nissli sõmeruste, mitokondrite ja muude organellidega · akson pikk, peen, silinderjas jätke, algab rakukehast närviimpulsi vallandamise päästikuks oleva aksoniküngastikuga. Aksoni plasmas on mitokondreid, mikrotuubuleid ja neurofibrille, aga puuduvad Nissli sõmerused ja seega valgusüntees. Müeliniseeritud akson on ümbritsetud müeliinkihiga, mida aeg-ajalt katkestavad Ranvier soonised. Sünaps on neuronite ja neuroni ning efektori kokkupuute ja kommunikatsiooni paik,
Eristatakse totipotentseid, pluripotentseid, multipotentseid, oligopotentseid ja unipotentseid tüvirakke. apoptoos (ingl. Apoptosis)- Nähtus, kus eukarüootse organismi rakud hukkuvad samades rakkudes toimivate geneetiliselt programmeeritud sündmuste tõttu, raku enesetapp. 10. Mitoosi ja meioosi võrdlus mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 11. Viljastumine viljastumine (ingl
tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks Teistest rakkudest erinevad neuronid sellepoolest et sisaldavad jätkeid – aksonit ja dendriite Neuroni moodustavad rakukeha e perikaarüon ja jätked – perikaarüonid sisaldavad selgelt eristatavat tuuma ja tuumakest Neuroni tuum on ümara kujuga ja paikneb rakus reeglina tsentraalselt, tuuma suurus olemeb raku suurusest Neuronite kõrge funktsionaalse aktiivsuse tõttu on rakkude tsütoplasma rikalikult varustatud organellidega ja sisaldab Nissli substantsi, Golgi kompleksi, mitokondreid, mikrofilamente, mikrotuubuleid, vabu ribosoome, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiide – vabad ribosoomid neuronite kehas sünteesivad pidevalt uusi valke ja suunavad neid neuronite jätketesse kasutatud valkude asemele Neuronite perikaarüonis ja suurte dendriitide algusosades paikneb kromatofiilne substants (Nissli substants/
kolmas rinnanibu). Apoptoos on organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis. Apoptoos on kiire protsess, mille kestus on vaid paar tundi. Põletikunähte protsessi käigus ei ilmne. Apoptoosi teket mõjutavad mitmed geenid. On apoptoosi soodustavaid, kui ka pärssivaid geene. Apoptoosi protsessis esinevad morfoloogilised nähud: 1. Suremisprotsess rakk eraldub naabritest, kortsub, tuum ja tsütoplasma koos organellidega kondenseeruvad ja kämpuvad, laguneb rakumembraani terviklikkus ja tekivad membraaniga ümbritsetud põiekesed apoptootilised kehakesed. 2. Eliminatsiooniprotsess rakujäänused e. apoptootilised kehakesed fagotsüteeritakse naaberrakkude ja makrofaagide poolt. Apoptoosi tähendus: 1. Embrüogeneesis varvaste ja sõrmede teke. Teatud üleliigne piirkond sureb apoptootiliselt ja langeb ära. 2. Organite optimaalse suuruse tagamine vanad rakud eemaldatakse pidevalt elu käigus. 3
annaabi.ee 
