1839 Kõvakummi e vulkaniseeritud kummi - (eboniit, end. nimega vulkaniit), rabe, USAs patendeeris tootmise C. Goodyear 1843, Inglismaal võttis patendi lõppedes 1861 kasutusele Thomas Hancock, Inglismaa kummitööstuse rajaja [31]. 1843 Gutaperts looduslik kummi, toodetakse Gutta-Percha puu piimast, tutvustas avalikkusele William Montgomerie 1856 Sellak - Alfred Critchlow, Samuel Peck 1856 Bois Durci verest, pulbristatud puidust ning värvainest toodetud tume ,,viktoriaanlik plast," Francois Charles Lepag [32]. 1862 Tselluloosnitraat (parkesiin) - Alexander Parkes 1863 (1869) Tselluloosnitraat (tselluloid) - John Wesley Hyatt 1865 Tselluloosatsetaat Avastas Paul Schützenberger, esialgu kasutamine raskendatud, laiemat kasutust leidis teatud eranditega pärast I maailmasõda. 1869 Tselluloosnitraat (tselluloid) 1872 Polüvinüülkloriid (PVC) Teadaolevalt valmistas esimest korda PVC-d kogemata Henri Victor Regnault, teistkordselt samuti kogemata 1872 Eugen
termostabiilsus, kahanemine ja plasti koostis. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: soojendamine pehmenemiseni, vormimine, jahutamine (tardumine), toote eraldamine. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstrusiooni teel. Reaktoplaste pressitakse, valatakse ja vormitakse (Kulu, Nava 1999: 42). Plastide valamisel kuumutatakse vedeliku või graanulite kujul olev plast ja surutakse tootekujulisse vormi. Plast võtab vormi kuju ja pärast jahtumist ja tardumist lükatakse valmis toode vormist välja. Kuna enamik plaste on isegi kuumutatuna valamiseks liiga viskoossed viiakse tööstuses valamist läbi surve all. Termoplastide valamisel on temperatuur tavaliselt 100 280 °C ja rõhk 57 400 Mpa. Reaktoplastide puhul on temperatuur 80 95 °C. Pressimisel viiakse vormi asetatud materjal rõhu ja kuumuse toimel plastsesse olekusse nii, et ta täidab kogu vormi
Artur Kaupmees IV kodutöö. Tarbeplastid Kodutöö Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2015 1 Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. PE on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100´C-140´C. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju
Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1 Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Ba
· mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; · elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus; · optilised: - läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine; · tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Kõige levinum plast on polüetüleen (PE), mida on erinevaid liike: kõrgtihe polüetüleen, lineaarne madaltihe polüetüleen ja madaltihe polüetüleen. Enamasti kasutatakse seda veel ja rasval põhineva toidu ja jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel. Ja ka muu toidu pakendamisel. Suure tihedusega polüetüleenist tehakse kilekotte, pakkekilet, kanistreid. Sellest ei eraldu toidu sisse kemikaale ja selle taaskasutamine oleneb kohalikust käitlusettevõttest.Madala tihedusega
Referaat Okaspuuliikide iseloomustus Üliõpilane: Elviira Aljoshina 104423 Juhendaja: professor Tiit Kaps 1. Ajalugu Kui Saksa teadlane Hans von Pechmann 1898. aastal katseklaasi põhjast mingi veidra olluse avastas, polnud tal aimugi, et sellest saab eelkäija materjalile, millest sada aastat hiljem toodetakse sampoonipudeleid, salatikarpe ja juhtmeümbriseid. Hans von Pechmann oli üritanud kuumutada diasometaani ja saanud tulemuseks midagi valget ja vahajat. Täiesti juhuslikult oli ta valmistanud polüetüleeni, millest tänapäeval on saanud üks maailmas enimkasutatud materjale, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Independenti. 1933. aasta 27. märtsil sünteesisid Eric Fawcett ja Reginald Gibson briti keemiakompanii ICI laboris selle uuesti. Nad katsetasid suure rõhu all olevate gaasidega ning märkasid samasugust vahajat ai
PVC kasutatakse väga laialdaselt ning tänu oma mitmekülgsetele omadustele aitab ta kaasa suurele osale meie tänapäeva modernsest elustiilist, millega igaüks on harjunud. PVC-d ümbritsevad probleemid võib jagada kaheks. PVC-materjali tootmine on küll odav, kuid selle tootmine ning jäätmetena kõrvaldamine on keskkonnale väga koormav. PVC tootmisel ja põletamisel moodustub kõrvalsaadusena tervise ja keskkonnaohtlik dioksiin (Jõgisaar, 2013). Polüvinüülkloriid on lõhnatu tahke plast, mida võib esineda ka pulbri või pelletitena. Tavaliselt on see valge, kuid võib ka olla värvitu või merevaigukollane (Kemikaalimaailm, n.d.). PVC on keemiliselt väga stabiilne ning omab häid mehaanilisi omadusi, seda saab liimida ja keevitada. Ei ole võimeline ise põlema (Plastok, n.d.). See on keemiatööstuste üks kõige kasumlikum toode. Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel. Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ja lihtne kasutada. Viimastel aastatel on PVC-d
Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd
PA (Polüamiid) Polüamiid sobib kasutamiseks kohtades, kus on nõutud abrasiivkulumiskindlus. Põhilised tooted, mida polüamiidist valmistatakse, on hammasrattad, rullikud, tööstuslikud rattad, mehaanilised konstruktsioonid, pumba detailid ning liugurid. Omadused: Erikaal 1.14 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -40…+100 °C Veeimavus kuni 1,4% Hea kõvadus ning jäikus Kõrge vastupidavus löögile. Head libisemisomadused Vastupidav kemikaalidele ja lahustitele Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused: Erikaal 1,4 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -50…+110 ºC Madal niiskusimavus, kuni 0,9% Hea kõvadus, jäikus ning tugevus Puuduvad mikropoor
Küsimus 1 Milline tasapindade paigutus on olemas süsinikkius? Vali üks või enam: a. juhuslik b. radiaalne c. juhuslik-radiaalne d. ringjooneline Küsimus 2 Milline nendest materjalidest on isotroopne? Vali üks või enam: a. puit b. klaaskiud c. süsinikkiud Küsimus 3 Millised defektide tüübid eksisteerivad kius? Vali üks või enam: a. sisemised b. välimised c. tugevad d. nõrgad Küsimus 4 Millisel materjalil on nendest suurim eritugevus? Vali üks või enam: a. PE b. alumiiniumoksiid c. s-klaas d. boor Küsimus 5 Spectra on... Vali üks või enam: a. polüetüleeni tüüp b. polüamiidi tüüp c. polüpropüleeni tüüp d. polüstüreeni tüüp Küsimus 6 Süsinikkiu valmistatakse järgmistest toormaterjalidest: Vali üks või enam: a. klaaskiud b. rayon-kiud c. polüakrüülnitriilkiud d. pigi Küsimus 7 Milline toode kuulub aramiidide rühma? Vali üks või enam: a. nomex b. nailon Küsimus 8 Spectra on... Vali üks või enam: a. kristalliinne materjal b. amorfne ma
Ataktiline polüstüreen on läbipaistev ja värvuseta. Veekindel, aga lahustub mitmetes orgaanilistes lahutitest (nt. atsetoonis). Amorfse polüstüreeni tihedus on 1050 kg/m3. Polüstüreen on efektiivselt vahustatav. Erinevate plastesemete, sh. plastnõude valmistamiseks. Vahtpolüstüreeni (styrofoam) kasutatakse laialdaselt termoisolatsioonis, löögienergiat summutava pakkematerjalina. Tabel 1. Põhiliste termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus Rm N/mm2 A kg/m3 % Polüetüleen (PE) kõrgtihe (HDPE) 960 22...38 20...1300 madaltihe (LDPE) 920 1...16 90...650 Polüpropüleen (PP) 905 27...40 30...200 Polüvinüülkloriid (PVC) 1470 24...62 2...40 plastifitseerimata (UPVC) 1375 7...56 200...450
Alkeenid ja alküünid Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün. C2H4 eteen C2H2 etüün Tähtsamad vinüülpolümeerid a) Polüetüleen (PE) Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100C-140C. Kus seda kasutakse? Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides
vastupidavad kemikaalidele. Kasutamine Pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude, jpm. Valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Ei eraldu toidu sisse mürgiseid kemikaale. Sulamistäpp ca 100 kraadi. 27. PET- polüetüleentereftalaat Valmistatakse vee, mahla ja gaseeritud jookide pudeleid, toidupakendeid, küpsetusvorme, -kotte ja –kilesid. PET märgistusega plast on tavaliselt taaskasutatav! 28. joonis 29. Polüpropüleen (PP) on termoplastiline polümeer. Polüpropüleen kilekotid on väga hea läbipaistvusega. Kasutatakse enamasti toodete jaemüügi pakendiks (nt kommid, kingitused, martsipan jne). 30. PP on tavaliselt tugev ja paindlik, eriti kui polümeriseeritud koos eteeniga. Polüpropüleeni on võimalik toota läbipaistva ja värvilisena. Polüpropüleenil on hea vastupidavus keskkonnatingimustele.
Polüpropüleen (PP) Mis on polüpropüleen? Polüpropüleen (ingl.k. Polypropylene või Polypropene), keemilise valemina [-CH₂-CH(CH₃)-]n, värvitu termoplastiline polümeer. Maailmas on toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui polüetüleen ning. PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime - 1 ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E).
1. Mitteraudmetallide liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, toodete valmistamise viisi järgi, termotöötluse järgi? tiheduse järgi: - kergmetallid ja sulamid < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja sulamid = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Sb, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu)- raskmetallid ja sulamid > 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo) sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327...1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus faasidiagramm (FD) ):- deformeeritavad ehk Survetöödeldavad , valusulamid termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. 2. Al ja tema sulamid: liigitus- deformeeritavad ja valusulamid, termotöödeldavad ja mittetermotöödeldavad sulamid. Al tugevnemine külmdeformeerimisel. Põhilised legeerivad elemendid Al-sulamites. Al-s
Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/ polüterpeenid, mis sisalduvad taimepiimmahlades e. lateksis ja osade taimedel on seal suur osa kautsukil ja gutal, mis on polüisopreensüsivesinikud. naturaalne kummi ( saadakse kummilateksina heveapuu mahlast ja mis on keemiliselt struktuurilt cis- 1,4,- polüisopreen (M~ 1 miljon) · sünteetilised polümeerid 2. kasutusala - kummid ja elastid e. elastomeerid( elastik).
Plastmaterjalide liigid 1. Vedelad- värvid, akrüül, aküüd, epoksüüd 2. Poolvedelad- Hermeetikud, silikoonid, polümeerbituumen 3. Tahked- plaadid, latid, liistud, rullmaterjalid Plastide omadused: Väga hea vormitavus Väga hästi valatavad Keevitatavus Valtsitavus Ekstruuderdavus Füüsikalised omadused Kerged Soojad Elastsed Kuuma ei kannata Purunevad (talvel) Ei kannata päikest Taaskasutatavad Mürgised PS- polüstürool (vahtplastid) PVC- polüvinüülkloriid (torud, plaadid) PP- polüpropüleen (torud) PF- polüfenool (suurem kuumakindlus kuni 120 kraadi) A-klass – polüsterool, polüetüleen(PE), polüfinüülkloriid(PVC), polüvinüülatsetaat(PVA) B-klass – kargamiid, epoksiid(EPO), polüester C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid.
tegemist on bioloogiliselt sobiva ainega.[2] Eesti bioplasti tehase idee kahjuks suri välja – piimhapet tootev bakteritüvi on olemas aga siiamani keegi pole sellist tehast rajanud.[2] 4 1. BIOPLASTIKU MÕISTE Termin bioplastik kasutatakse kahesuguste plastide puhul: 1. nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse, näiteks taimsest õlist, maisi tärklist, tärklist, või mikrobioainetest. Sooja ja tera on kõige suuremad biomasside allikad bioplastikute valmistamiseks, need on levinumad maailmas, ja kasvavad kõikides kontinentides, välja arvatud Antarktida. 2. biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. Bioplastid võivad seega:
omadustega materjale. 40% plastifikaatorit sisaldav materjal on elastne ja külmakindel. Autotehnikas valmistatakse PVCst happeaku anumaid ja separaatoreid ja tente veokitele-haagistele. Vanaaegsetel autodel olid PVC-st katuse- ja küljepolstrid jms.. PVC torusid ühendatakse lahustuva liimiga, keermete või äärikutega. Töötemperatuur on kuni +60oC. · · · Epoksüplast (EP) on kahekomponentne plast. Kõvendi abil saadakse heade omadustega liim. EP koos klaaskiuga moodustab tuntud komposiitmaterjali klaasplasti. Klaasplastil on pikikiudu väga hea tõmbetugevus (Rm=800 MPa). Epoksüplastile võidakse segada juurde metallipulbrit. · · Fenoplastid (PF) koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks on fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena kasutatakse pulbrit või kiudmaterjali. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel ja osa õhu käes seistes
olema kooskõlas toidualase teabe määruse uute nõuetega. Mis on TKM? ● Toiduga kokkupuutuvad materjalid, mis puutuvad toiduga kokku, on selleks ette nähtud või mille puhul võib eeldada kokkupuudet toiduga. ● pakkematerjalid,söögiriistad, nõud (sh ühekordsed), seadmed,säilitusanumad, lõikelauad ● v.a. matejale esemeid, mida tarnitakse antiikesemetena, katte ja pindmaterjalid mida võib koos toiduga süüa. ● valm. Plast, klaas, keraamika, metall, paber, papp, puit, kork, kumm .....mitu materjali koos Õigusaktid, TKM-i reguleerivad. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üldnõuded tulevad Toiduseadusest ning otsekohalduvatest Euroopa Liidu (edaspidi: EL) määrustest: 1935/2004 (Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004 27. oktoober 2004 toidugakokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta) 2023/2006 (Komisjoni määrus(EÜ) nr 2023/2006, 22
Student Response A. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur 2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) 2. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus ( kuni 93% valgust
Student Response A. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel B. polümeer, mis tardub pöördumatult C. polümeer, mis tardub surve all D. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Student Response 1. jah 2. hägused 3. ei Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Student Response 1. Plast millel on korrapärane kristalliine struktuur 2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) 2
Test 1 1. Nimetage polümeeride mõisted. a. PE - polüetüleen b. UPVC plastifitseerimata polüvinüülkloriid c. PI polüimiid d. BR - butadieenkummi e. LCP vedelkristalliline polümeer 2. Moodustage paarid. a. PS - CH b. PVC - CHCl c. POM - CHO d. PA - CHON e. NBR - CHN 3. Moodustage õiged paarid polümeer/funktsionaal rühm. a. Polüakrüülhape - COOH b. Polüvinüülalkohol - OH c. PAN - CN d. PA - CO NH e. Polüester - CO O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b. Keskmine/üks molaarmass c. Kõrgmolekulaarne ühend/segu makromolekul d. Molaarmassiline jaotus/molekulide üks suurus 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi järgi. a. LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b.
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise
KÜSIMUSED PLASTMASSI KOHTA 1. Mis on polümeer? Polümeer on keemiline mõiste ja enamasti on see ühetaolistest lülidest koosnevate suurte molekulidega aine. 2. Kuidas Sa mõistad plastmassi tähendust? Plastmass on tehniline mõiste ja see on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 3. Miks toodetakse plastmasse? Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. 4. Millistest ainetest plastmass koosneb? koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 5. Millised head omadused on plastmassidel? Plastmassid on heade mehaaniliste omadustega (tugevad, elastsed, kergesti töödeldavad), kerged, keemiliselt ja bakterite suhtes vastupidavad, heade soojusisolatsiooni- ja dielektriliste omadustega. Plastmassist valmi
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vett ja väävelhapet või leelist p
Monomeeripolümerisatsiooni esilekutsumiseks lisatakse monomeerile initsiaa vajalik aktiivsete tsentrite tekitamiseks. Pe PP eelised puudused Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast. PE on madala hinna ja mit (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). . odav veekindel külmakindel hästi keevitat .ei talu kõrget temperatuuri,halb rasvakindlus,halb soojuskindlus, laseb läbi gaase Polüpropüleen (PP) suur hapniku läbilaskvus, väike löögikindlus madalatel temperatuuridel Kallis, halb külmakindlus Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleen kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe.
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK..................................................................................................3 1.1 Polüester............................................................................................................................3 1.2 Polüestri kasutamine.........................................................................................................4 1.3 Polüestrist esemete hooldus.............................................................................................4 1.4 Polüestrite omadused........................................................................................................4 1.5 Polüestri mõju keskkonnale ja
PLASTIDE LIIGITUS JA OMADUSED Enamus lennunduses kasutust leidvatest polümeermaterjalidest on heterotsüklilised (heteroahelaga). Nimetatud materjalid sisaldavad vaike, mis kuuluvad looduslike polümeeride koostisse. Kõige olulisemad neist on aminoplasitid (lämmastikku sisaldavad) saadakse polümerisatsiooni teel (enamasti polükondensatsioon). Oluline on nende plastide käitumine temperatuuri muutudes see määrab nendest plastidest detailide/komponentide valmistamise võimalused. LIIGITUS: Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid:
Plastifikaatorite ülesanded plastmassides: plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabelust, muutes kile painduvamaks ja volditavaks. 5. Eteen madaltihe polüeteen (LDPE): LPDE on hea läbipaistvuse ja pakendamisomadustega. LPDE-materjal on läikega ja sobib hästi fototrükiga kottide ja kilede jaoks. Seda kasutatakse tavaliselt tugevdatud auksangaga kottide, pehme aassangaga kottide ja stantsitud auksangaga kottide puhul. kasutusvaldkond: kiled, plastikkotid, läbipaistev plast jne. Eteen kõrgtihe polüeteen (HDPE): on venimisel tugevam kui LDPE, kuid rebeneb kergemini. See materjal sobib suurepäraselt särksangaga ja auksangaga kottide jaoks. Loomulikul kujul on HDPE ilma läiketa ja matt, krabisev. Kasutusvaldkond: kile, kilekotid, palstpudelid/kanistrid. LDPE hakkab madalamal temperatuuril sulama, sest sellel on kergem molekule lõhkuda. HDPE'l on suurem tihedus, sest tema molekulid on lineaarse struktuuriga aga LDPE struktuur on hargnemisi.
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
