Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'')
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb
Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid Pärnu nimekaima muusiku, organist Max Petersi juures. Hiljem Lüdigit toetanud perekond laostus ja tema haridus jäi kohalike saksa seltskonnategelaste hoolde. Need nägis temas Nikolai kiriku organisti. Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõpinguid jätkata, jäeti ta toetusest ilma. Sellele vaatamata jätkas Lüdig 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Betinsi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908
hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha.Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M.Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides.Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N.Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni.Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas. OLULINE 1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde.astail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor. Elu lõpp
kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadnud, kui üliraske ja vastik säärase julma käsu täitmine õrnade närvidega poisile on. Mardi kiindumus muusikasse siiski võitnud ta jälkusetunde, ta viinud kassipojad järve. Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.- 1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni. Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas. Oluline 1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde. Aastail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor. Elu lõpp Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares. Mart Saar suri 28
Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis. 1920nendal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari, kus ta õppis kuus aastat. Õppimine seal oli tasuta ning põhiainete kõrvalt õpetati ka muusikat ja laulmist. Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat. 1924ndal aasta sügisel läks Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis Johannes Kärti oreliklassis ja Heino Elleri juures, samal ajal jätkas õpinguid ka Tartu Õpetajate Seminaris. 1927ndal aastal jättis pooleli, sest tal olid erimeelsused direktoriga. Hiljem asutati Tartusse teine kõrgemmuusikakool kus Tubin jätkas õpinguid Heino Elleri juures. MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal
6-aastane poiss alustas muusikaõpinguid Pärnu nimekaima Tallinna konservatooriumis, kus õpetab kompositsiooni. muusiku, organist Max Petersi juures. · Artur Kapi heliloomingukoolkonda kuulusid pigem vokaalmuusika loojatena tuntud · Lüdig jätkas 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks. Btisi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja · Kompositsiooniõpetajana pidas ta väga oluliseks klassikalise muusika tundmist kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. (Bach, Viini klassikud) ja eriti kontrapunktiõpetust.
Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Haridus 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. Eduard Tubin oma naise Erika ja poja Einoga. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate Seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõus, andis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde ning juhatas ka Nõo segakoori. Jätkas kompositsiooniõpinguid Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel
Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erinedes suuresti oma väljenduslaadidelt. Heino Ellerit loomingus sündis klassikalis- romantilist traditsiooni ühendav rahvuslik helikeel.
,,Mälestus" ja ,,Vahtijad", kantaadid ,,Rändaja ja tähed" ja ,,Vaba Eesti". Mart Saar (1882-1963) oli helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta sündis Viljandimaal. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida. Saart innustas muusikaga tegelema Kappide perekond ja Artur Kapp aitas tal valmistuda konservatooriumi astumiseks. Saar õppis Peterubri konservatooriumis oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Peterburg pakkus Saarele palju käid kontakte kaasaegse muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika. Hiljem elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, erines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Lühikest aega õpetas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1912 hävis tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna.
eredate muusikaliste kujunditega. - Mida soovis helilooja teosega saavutada/öelda? Ta nägi oma ülesannet kirikumuusika sisulises avardamises ning väljendusvahendite rikastamises kaasaegse helikeele võimalustega. - Millal kanti viimati Eestis tervikuna ette? 12.09.15 14. Mart Saar - kellena tegutses? (väh 2 tegevusala) Helilooja, organist ja pedagoog - millistel erialadel õppis ja kus? Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, kompositisioon - mida tegi koolivaheaegadel? Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. - kuidas kasutas rahvaviisi oma loomingus? Ta oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. - milliseid teoseid kirjutas? (mis koosseisule ja kui palju) Ta kirjutas palju: kokku umbes 400 koorilaulu, 140 soololaulu ja 130 klaveripala, millest umbes 170 hävisid 1921. aastal tulekahjus. - miks peetakse esimeseks modernistiks Eesti muusikas
ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin algul repetiitori ja seejärel dirigendina "Vanemuise" teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka
tiivustas tema püüdlusi. 1899. aastal läks Saar õppima kaheks aastaks Põltsamaale Eesti Aleksandri-linnakooli. Seal tugevnes tema huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Omandas seal vajaliku vene keele oskuse ja esialgse ülevaate vene kultuuri ja kirjanduse arengust. Paraku aga jättis selle kooli lõpetamata. 1901.aastal alustas Saar oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis mille ta lõpetas 1908. aastal. 1909-1911. aastal õppis ta samas koolis A. Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni.Suvevaheaegadel käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu. 1.3 MART SAARE EDASINE ELU Elades Tartus, töötas Saar Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikaõpetajana, organisti ja pianistina( 1920- 1921 ). 1921
Kui aga Artur oli improviseerimise lõpetanud, olevat professor Homilius isale öelnud: "Kallis kolleeg, te ei teagi, mida teie poeg oskab". • Õpingud konservatooriumis kulgesid edukalt, ning Kapil polnud ka materiaalseid probleeme nagu paljudel tema kaasmaalastel, kellel polnud Peterburis lähedaseid sugulasi. Artur Kapp sai andeka õpilasena kohe ka stipendiumi. • Algul õppis A. Kapp ainult professor Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka klaverit. • Konservatooriumis tutvus A. Kapp esmakordselt ka Rudolf Tobiasega, kes oli temast viis aastat vanem. • Tobiase eeskujul alustas Kapp komponeerimisega ja 1896. aastal valmis tema esimene suuremõõtmeline heliteos – Orelisonaat f-moll. • 1897. aasta kevadel mängis Kapp seda üleminekueksamil viimasele kursusele, mille tulemusena tegi Nikolai Rimski-Korsakov talle ettepaneku asuda tema juurde õppima
Kui ta oli 6-aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka isa. Kümne aastaselt oli ta sunnitud üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminaril, mängis sealses orkestris tsellot ja juhatas laulukoori. Noorel muusikahuvilisel avanes võimalus osa saada Tartu ja ,,Vanemuise" kontserdielust. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Esimese aasta õppis ta Johannes Kärdi oreliklassis, kuid edasi kompositsiooni Heino Eller`i käe all. Tubin lõpetas Tartu Õpetajate seminari 1926. aastal ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos. Samal ajal jätkas kompositsiooniõpinguid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas 1930. aastal pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin esiti repetiitorina ja seejärel dirigendina "Vanemuise" teatris. Alates 1940. aastast asus ta ,,Vanemuise" teatris tööle peadirigendina
Lüdig sündis Reiu metsavahi peres, kus muusika polnud sugugi võõras, samuti oli kodus väike orel. Algteadmised ja oskused muusikast omandas ta Pärnus ühe vabrikandi toetusel. Õpinguid jätkas ta 1897 a. kõigepealt Moskva konservatooriumis oreli erialal A. Beethingi juures, seejärel ( õpetaja haigestumise tõttu ) aastail 1898 1904 Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Samas õppis ta teooriat ja kompositsiooni N. Rimski Korsakovi, N. Solovjovi ja A. Glazunovi juures ning klaverit F, Czerny juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Lüdig Peterburi, kus sai sealse Eesti muusikaelu juhiks: juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist( võttis üle Tobiase koha ), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908 aastal korraldas ta Peterburis kontserdi Eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust ( Tobias, Läte, Kapp ja Lüdig ), mis
kantaadi. -Johannes Kappel-esimene kõrgemaharidusega muusik Eestis. Sai kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. -Miina Härma oli esimene eesti kõrgaharidusega naismuusik. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes pani suurt rõhku klassikalisele muusikale. Muusikateooriat õppis ta prof. A. Ljadovi juures ning harmooniat ja kontrapunkti prof. Bernhardti juures. -Pärast reaalkooli lõpetamist astus H.Eller 1907. aastal Peterburi konservatooriumi prof. Krügeri viiuliklassi
kantaadi. -Johannes Kappel-esimene kõrgemaharidusega muusik Eestis. Sai kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. -Miina Härma oli esimene eesti kõrgaharidusega naismuusik. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes pani suurt rõhku klassikalisele muusikale. Muusikateooriat õppis ta prof. A. Ljadovi juures ning harmooniat ja kontrapunkti prof. Bernhardti juures. -Pärast reaalkooli lõpetamist astus H.Eller 1907. aastal Peterburi konservatooriumi prof. Krügeri viiuliklassi
Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma
kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu õpetajate Seminaril, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata " vanemuise " sümfooniaorkestri esitluses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heini Ellerini. Lisaks Seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1930. aastae lõpuks oli Tublin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid ( Olav Roots, Eevalt Turgan jt ) sageli tema uusimaid teoseid, samas
auhinnati ja kohalikku ajalehte ilmus arvustav märkus. Viljandi Gümnaasiumis loodud parimateks teosteks loetakse ,,Nüüdisaja aatelaul" meeskoorile ja ,,Lumehelbeke" segakoorile. (Tõnson 1967: 31) 1932. aastal Gümnaasiumi lõpetamine tõi kaasa Villem Kapile suure dilemma, kuhu minna edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks, suundus ta siiski edasi Tallinna konservatooriumi. Oma õpinguid Tallinnas alustas ta August Topmani oreliklassis. Tema lemmikalaks oli improvisatsioon, kus ta kuulus selle ala tublimate hulka. Villem Kapp rääkis oma pedagoogist suure tänulikkusega, kui isikust, kes aitas palju kaasa tema arengule. Muusikaringi koor ,,Collegium Musicumi", mida oreliklassi õpilased dirigeerisid, andis Villem Kapile vajaliku dirigendipraktika ja väärtuslikku koorispetsiifikat, mida kunagises elus ära kasutada. (Tõnson 1967: 31-34)
pasunakoori ja linna tuletõrjeorkestrisse. Tema enda sõnul oli tema esimene katse komponeerida 13.aprill 1906.aastal. 1907-1908.a hakkasi Cyrillius Kreek õpetama Haapsalu Linnakooli orkestrit ja pühendas kogu oma vaba aja klaveri- ja tromboonimängule. 3. ÕPINGUD PETERBURI KONSERVATOORIUMIS 3.1 Mart Saar Peterburi konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid konservatooriumis 1901.aastal L.Homiliuse oreliklassis. Järgmisel aastal hakkas ta õppima ka kompositsiooni, olles algul A.Ljadovi, hiljem Rimski- Korsakovi õpilane. Mart imetles oma õpetajat Rimski-Korsakovi, koos arutati palju loomingu üle ja oldi ühel seisukohal rahvusliku omapära küsimustes. Mardi õpingu aastad Peterburis ei olnud kerged tänu majanduslikule seisule. Pärast isa varajast surma muutus aga olukord veelgi keerulisemaks. Rahaliselt üritas teda ka toetada Suure-Jaani lauluselt ,,Ilmatar", korraldades tema ja J
1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat BeethovenistAleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin algul repetiitori ja seejärel dirigendina"Vanemuise" teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte
Ta öelnud: "Mina sind enam ei õpeta, kui sa mitte need noored kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadnud, kui üliraske ja vastik säärase julma käsu täitmine õrnade närvidega poisile on. Mardi kiindumus muusikasse siiski võitnud ta jälkusetunde, ta viinud kassipojad järve. Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi. Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A. Ljadovi ja N. Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni. Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas. 6 ELU TARTUS AASTATEL 1910- 1921 1911. a. algas Tartu muusikaelus uus tõus. "Vanemuise" teatri orkestri- ja koorijuhiks tuli äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba
9 Iseseisvalt valitud eesmärgi saavutamiseks andis eeskuju ja jõudu rahvusliku liikumise ajastu. See tugevdas noorukis tungi näidata valitseva klassi poolt alahinnatud rahva vaimset üleolekut. Majanduslike raskuste kiuste jätkas Mart Saar nüüd Peterburis oma püüdlusi kunstnikukutse saavutamiseks. 1.6 Peterburi Konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Järgmisel aastal hakkas ta õppima ka kompositsiooni, olles algul A. Ljadovi, hiljem Rimski- Korsakovi õpilane. Mõni aasta varem konservatooriumi astunud Mihkel Lüdig kirjutab oma mälestustes uutest sisseastujatest-eestlastest: "Kaks noorematest paistsid silma andekusega, need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et
annaabi.ee 
