Grammophon, Virgin Classics, Naxos, Albany Records, Finlandia Records, Eres jt. Tema teoste kirjastaja on Universal Edition. 3 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992)
Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4. Tehti korraga kõike. Musitseeriti- orelil, klavessiinil, lautol, vioolal,plokkflöödil, pommeri, trompetitel, tromboonidel.
sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng? Muusikanautijate ring laieneb oluliselt 16. saj. Seda soodustas põhjalik muusikaõpetus ja trükikunst. Iseloomusta ilmalikke laule, too näiteid. Ilmalik laul ei ole seitud jumalaga. Ilmalik laul räägib inimesest ja loodusest. Ilmalikud olid a cappellad, polüfoonilised, mitmehäälsed. Näiteks Clement Janequin ,,Lindude laul"; Abraham Bosse ,,Helisev muusika" Kuidas oli muusika seotud tekstiga?
ta kasutanud näiteks teoses "Como anhela la cierva" (Otsekui hirv igatseb, tekst 42. psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) 6 "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001)
milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur. 6 Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992)
Koraalimotetist kujunes monoodia elementide sissetungiga kantaat. Jäljendati ilmalikku soolokantaati. Tsüklis vahelduvad sooloaaria, retsitatiiv, koor; tihti ka instrumentaalsed sissejuhatsed ja vahemängud. Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kasutati ka luuletatud tekste. Heliloojad: KUHNAU ( +1722, Bach'i eelkäija Leipzigi kantoriametis), BYXTEHUDE ( +1707, kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidele), PURCELL (32 kantaati oreliga, 20 orkestriga). Kõrgpunktiks sai J. S. BACH'i looming. ILMALIK VOKAALMUUSIKA BAROKI AJAL Ilmalik kantaat (kammerkantaat). Ooperi monoodiline stiil inspireeris ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Cantada (=teos laulmiseks). Enamasti oli seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienesid mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre
saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, selle asemele tuli Saka keel. Suurimas protestantliku koraali loojaks peetake saksa heliloojat. Backi kandaat nr 80. on kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali teemal ja kannab ka sama pealkirja ,, ÜKS KINDEL LINN JA VARJUPAIK " 3.Organum Organumi nimetust kasutati algselt instrumentaal muusika tähenduse . TEGEMIST EI OLE ORELIGA . Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse liike . Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul . Teist häält lauldakse kvardi , kvindi või oktavi võrra kõrgemalt või madalamalt . Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon
tsükkel koosneb viiest köitest, mida Bach kirjutas mitme aasta jooksul (17261741) Leipzigi preioodi ajal. Siin teosed nii klaverile kui ka orelile. (jätkub) I.Osa (17261731) 6 Partiitad, ehk Itaalia süiiti. (6 Partiten) BWV 825830. II.Osa (1734) Itaalia kontsert Fduur. (Italienische Konzert) BWV 971. Partiita hmoll BWV 831. See Partiita asub eraldi siin teises osas. III.Osa (1739) "Orelimissa": Prelüüd ja Fuuga Esduur BWV 552 Pro organo pleno (Täie oreliga) ja 21 Koraalitöötlust (Choralbearbeitungen) BWV 669689. 4 Duetti (Vier Duette) BWV 802805. (jätkub) IV.Osa (1741) Goldbergvariarsioonid BWV 988. V.Osa (17401749) Fuuga Kunst (Die Kunst der Fuge) BWV 1080. On kirjutatud Gottfried Silbermanni poolt leiutatud Flügel klaverile. See oli haamerklaveri varajane eelkäija. Johann Sebastian Bach tegi tihedat koostööd Gottfried Silbermanniga, kes ehitas oreleid, mida Bach oli vastu võtnud
Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent. Töötas paljudes koolides muusikaõpetajana. Looming Peamiselt koorilaule. Karakterilt jaguneb kolmeks: 1. Isamaalised laulud kõige nõudlikumad, NT: ,,Meeste laul" 2. Lüürilised laulud NT: ,,Ei saa mitte vaiki olla", 6 soololaulu ,,Kui sa tuled" 3
ongi see nii suur. Anti käsu , et kõik peavad sinna mahtuma. Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi. Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega. Märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm
Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms)
(5) Oreliteosed Orel oli Bachi lemmikinstrument. Oreli teosed jagatakse kahte suurte rühma 1) Koraali prelüüdid. Kirjutas 150 2) Prelüüdid, fantaasiad, toccatod fuugadega. Prelüüdid, fantaasiad, toccatod olid improvisatsioonilised, vabas vormis. Fuuga on range vorm mis koosneb kolmest osast: a) ekspositsioon b) töötlus c) repriis Klaverilooming Võrreldes oreliga, oli 18. sajandil klaveril tagasihoidlik koht. Klaver oli koduse musitdeerimise pill. Bach konstrueeris ise pilli, mis sai tuntuks klavessiini nime all. See oli klahvinstrument, milles ühe heli tekitamiseks kasutati mitut keelt korraga.Bachi ajastu klaverite puuduseks oli naturaalne häälestus. 1720. aastal oli aga juba välja kujunenud tempereeritud süsteem, mis andis võimaluse kirjutada teoseid kõigis helistikes. Johann Sebastian Bach avab klaverimuusikas uue teed.
·truväärid - Põhja-Prantsusmaal ·minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandistsäilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale.
eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist. Märkimisväärseim osa Bachi oreliteostest on komponeeritud Weimaris, kus sealne lossikirik andis helilooja ideedele täieliku vabaduse. Tutvused Vivaldi muusikaga lisasid nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi väljenduslaade. Pärast Weimarit polnud Bachi töökohustused enam oreliga seotud, seepärast on hilisemas elus oreliteoste osakaal marginaalne.[42] Orkestrimuusika Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. Köthenis aitas ilmaliku instrumentaalmuusika kirjutamisele kaasa ka seal valitsenud ning kirikus kunstmuusikat tauninud kalvinism. Peamised zanrid, milles Bach orkestriteoseid kirjutas, olid kontsert ja süit. Neist esimeses jäljendas ta
Need laulud olid nukra varjundiga ja karmid, neid laule lauldi ilma rõhutamiseta ja algusest lõpuni kõlas viis ühesuguse tugevusega, neid laule lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist. Neid laule nimetati paavst Gregoriius I auks Gregoriuse koraalideks. Kuigi pole täpselt teada millal hakati vaimulike laule laulma mitmehäälselt on siiski vihjeid mitmehäälsusele juba VII saj. säilinud ürikutes. Mitmehäälsed vaimulikud laulud on tihedalt seotud oreliga- mõlemaid nim. orgaanumiteks. Kuni XII sajandini olid organumid kahehäälsed, kummalgi häälel oli oma tekst. Mitmehäälsus tekkis Euroopa profesionaalses muusikas polüfoonilisena. Polüfooniline mitmehäälsus tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel. Umbes XII XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad nii, et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. Tekkinud uut orgaanumit hakati laulma veelgi aeglasemas tempos, muudeti teksti, mis ei pidanud enam olema lad.k
muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 4) Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi peaaegu kõigis Torma kihelkonna külakoolides. Kõrge tase jäi püsima ka pärast Jakobsoni surma. Põltsamaa kerkis esile tähtsa kultuurikeskusena. M. Wilbergi käe all saavutas Põltsamaa koor tolle aja kohta vägagi kõrge taseme koos solistide ja oreliga kanti 1856. aastal ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest". 5) Mida tead oma kodukoha kultuuri- ja muusikaelust 19.sajandil? Võimaluse korral tee sellest lühiülevaade. V: Ei tea eriti midagi. Küsimused lk 35 1) Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? V: Esimesed laulupäevad Eestimaal toimusid Põlvas (a. 1858), Saaremaal Ansekülas (a. 1863), Jõhvis (1865), Pärnu lähedal Uulu mõisas (1867), Simunas (1866) ja Hiiumaal (1867),
8. saj. hakati orelit kasutama Lääne-Euroopa kirikutes. Orelil oli ~6-7 klahvi, mis olid kämbla laiused ja orelit mängiti lüües neile klahvidele. Öeldigi nii:" Lähen orelit lööma." Algselt ei olnud oreli kõla kuigi meeldiv. Pedaal tuli orelile alles 14. saj. Sel ajal muutus ka käte töö kergamaks. 16. saj. sai oreliga jäljendada paljude pillide tämbreid. 16.- 18. saj olid oreli hiilgeaeg. Oreli kõlajõud oli suur. Suur tähtsus oli orelil Lutheri kirikus, sest orel pidi täitma kõik tühimikud. 18. saj. hakkas orel taanduma, sest 1) kirik kaotas oma tähtsuse 2) sümfooniaorkestri kõlaga ei suutnud orel võistelda 3) hakkas levima tantsumuusika 4) tuli klaver 9 KLAVER- sai alguse renessansi ajal 1388. a. (klavikord, klavessiin). 1547.a
on stroofiline värsstekst jai gas salmis korduv viis. Algusest peale tehtud sellest aga ka mitmehäälseid kooriseadeid. Väga paljud 16. sajandi nootidega lauluraamatuist on just kooriga laulmiseks, ja eks vita koorile ka nimetus “koraal”. Siiski ei hakanud kogudus kohe kaasa laulma, toeks oli vaja eeslauljat, koori või orelit. Orel polnud 16.- 17. sajandil suuremates kirikutes enam haruldane, seda kasutati vaid üksinda või koori saatmiseks. Koguduselaulu saatmine oreliga sai tavaliseks alles 18. sajandi lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524. aastal ja sisaldasid traditsiooniliste laulude kõrval ka Lutheri ja tema kaasaegsete poolt looduid. Martin Luther ise on kirjutanud üle 30 lauluteksti. Meloodiad neile on kas laenatud või teistest lauludest umber tehtud, aga Lutherit võib pidada ka umbes 20 viisi autoriks. Tema tuntuimad laulud on “Üks kindel linn ja varjupaik” (“Ein feste Burg ist
Selle teose muusikas ei kõlanud mitte usk unistusse, tõsi küll, üsnagi udusesse unistusse sellest ,, headuse ja õigluse ideaalsest maailmast". Kogu tema selles teoses kõlas ka varjatud, valuline protest Saksamaal valitseva rõõmutu ja väljapääsmatu tegelikkuse vastu. Kogenus meistri aruka kaalutlusena kasutas Bach ,,Matteuse-Passioonis" tolle aja kohta tohutut esitajate koosseisu, mis hõlmab kaks koori, kaks orkestrit kahe oreliga ning lauljaid-soliste. Selle, oma ideelt ja ulatuselt grandioosse teose mõlemad osad on proportsionaalselt tasakaalus, kusjuures materjali paigutuse, temaatilise arenduse ning kunstiliste ja mõtteliste kulminatsioonide paigutuse loogika on niivõrd läbimõeldud, lihtne ja selge, et seda teost võib kuulata algusest lõpuni üha kasvava pingega. Joonis 7 Noodid Bachi teosest ,,Matteus-passion" 3. Uurimistöö metoodika ja valim
sümbolismi, on skulptuure täis aias maja taga.(aed:iga päev 11:00-16:00) Hallgrimskirkja kujundas Gudjon Samuelsson(1887-1950), paljusid aastaid riiklik arhitekt.Domineerides linna keskel, võib seda näha mitmete miilide kauguselt.See pühitseti sisse viimaks 1987 pärast 40-aastast ehitusperioodi.Selle välispind meenutab Islandi basaldtkivimi moodustusi ning avaral sisemusel oma pikkade peenikeste betoonsammastega on gootika välimus. Varustatud tohutu 72-oktavilise saksa oreliga ja 5,275 toruga on Hallgriimskirkja tunnustatud oma hea akustika poolest.Kiriku tõmbenumbriks on aga 75-meetrine(245 jalga)tornis paiknev kõrge platvorm, mis pakub parimat võimalikku vaadet Reykjavikile(platvorm:suvel iga päev, muidu iga päev väljaarvatud esmaspäev, 10:00-18:00) Kirikust Laugavegurisse, elavale ostutänavale, viib mitu teed.Maasoojuse energiaga varustatud maa-alune soojendus hoiab teed lumest ja jääst talviti vabad
· minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. Mitmehäälne muusika Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Organum Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms)
Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika. Vennastekoguduse laulud panid aluse hilisemale koorilaulukultuurile Eestis ja olid üheks hilisemate laulupidude eelduseks. Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini? Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks. Hakati tõlkima koraale ning neid saadeti oreliga. Enne koraalide tõlkimist olid repertuaaris ladinakeelsed Euroopa keskaegsed vaimulikud laulud. Liikuma hakkasid vennastekogudused, kes pööras tähelepanu muusikale. 3 huvitavat fakti ilmaliku muusika arengu kohta Eestis 13-18 sajand Muusikas esines sel ajal seisuslikke erinevusi. Nt ei tohtinud pulmalised veekogude äärde ja maale sõita timpanite ja trompeti helide ja paukude saatel, kuna see oli aadli privileeg. 19
· minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks. · Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt
annaabi.ee 
