Lastehalvatus ehk poliomüoliit Autorid: Tunnused: Tekitajaks on entroviiruste hulka kuuluv poliomüoliidi viirus Nakatumine toimub fekaal-oraalselt või respiratoorselt. Peiteperiood on tavaliselt 10-20 päeva Tegu on RNA viirusega Tekib immuunsus Poliomüeliidile ei ole spetsiifilist ravi, haigestumist välditakse vaktsineerimisega Sümptomid: 90% nakatunutest sümptomeid ei esine Kergematel juhtudel: pea-, kurgu-, kõhuvalu ja palavik ( sarnanevad meningiidi sümptomitele) Raskematel juhtudel: 1% juhtumitest kahjustab viirus närvisüsteemi, tekitades lihasnõrkust ja lõtva halvatust
0,01 °C. Puudus — hinnalt kallis, ei soovitata rektaalseks mõõtmiseks, esineb ebatäpsusi mõõtmistulemustes. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) Foto 2. Digitaalne veekindel termomeeter, painduva otsaga (Medical24 i.a.). Foto 3. Ühekordsed kraadiklaasi katted haiglainfektsiooni leviku ennetamiseks (Medical24 i.a.). 9 Lutt-termomeeter Kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks oraalselt kuni kolmeaastastel lastel. Lutt- termomeeter ei sobi kasutamiseks lutina. Mõõtmise kestvus kolm minutit. Minimaalse mõõtmise aja jooksul signaaltoonini (piip) peab termomeetrit mõõdetavas kohas paigal hoidma. Palaviku kahtluse korral ja kui mõõtmistulemus on kõrgem kui 38,5 °C, tuleb kontrollida lapse kehatemperatuuri teiste meditsiiniliste termomeetritega. Termomeetrit tuleb kaitsta löökide ja põrutuste eest. Välditakse luti otsa paindumist üle 45 kraadi ja
Milleks see aine on inimorganismis vajalik? Millised probleemid ilmnevad selle aine defitsiidi korral? 1.Vitamiin B12 on inimkehas varuks 1-8 mg (peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus). 2.Vitamiin B12 imendumine IF abil on küllastav protsess, mis tähendab et IF abil imenduv vajalik kogus on 1-3 g vitamiini toidukorra kohta. Toitumisjärgne IF koguse taastamine vajab mitut tundi. Vitamiin B12 või IF lisamanustamine ei anna märkimisväärset imendumisefekti (oraalselt manustatud vitamiin B12 imendub mittespetsiifiliselt vaid 0,1...1%). 3.Allikad: maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. 4.Vitamiin B12 vajab foolhappe metabolism, aminohappe metioniinii taastamine, nukleiinhapete, koliini ja müeliini süntees, pantoteenhappe ja vitamiin C funktsioneerimine, erütrotsüütide areng, naha normaalne areng. 5.Defitsiit tekib enamasti alkoholismi, peensoole eemaldamise, paelussi, täieliku gastrektoomia, mao alahappesuse, pankrease funktsioonihäirete,
palatis ja koridoris. voodis. Tualetti Palatis liikumisel ei minekuga sai patsient kasuta abivahendeid. hooldaja abiga hakkama. Ravimite Paracetamol Paracetamol 10mg/ml Hommikul ja lõunal manustamine 10mg/ml x 2 i/v, i/v x 3, Cerucal 10 Paracetamol No-Spa 20 mg x 2 mg x 2 oraalselt. 10mg/ml i/v. i/m. RAVIMITE MANUSTAMINE Paracetamol ravimi üks milliliiter infusioonilahust sisaldab 10 mg toimeainet paratsetamooli. Ravimit kasutatakse mõõduka valu lühiajalise ravina, eriti pärast kirurgilist operatsiooni. Maksimaalne ööpäevane ravimi annus üle 50 kilogrammi kaaluvale inimesele koos hepatoksilisuse riskiga on 3g. Ravimit manustatakse intravenoosselt (Ravimiamet 2014).
Temperatuur kõrgeneb pisut ovulatsioonist kuni menstruatsiooni alguseni. Eakate kehatemperatuur on veidi madalam kui tööealistel. Temperatuuri tõus on sagedane sümptoom põletike korral, alatemperatuur on probleemiks külmast veest päästetul ja operatsioonil olijatel. Soojustasakaalu häireks on palavik (hüpertermia), kus temperatuur on üle 37°, või alatemperatuur (hüpotermia), kus temperatuur on alla 35°. Normaalne kehatemperatuur on 36,037,0°. (Rektaalselt ja oraalselt 37,5). Palavik algab 37,1°. Palavik Palavikku põhjustab organismi reaktsioon paljudele teguritele. Palaviku perioodid * Tõusuperiood Palaviku tõustes patsient väriseb külmast ja on kahvatu. Ta paneb selga rohkem riideid. Ihukarvad tõusevad püsti, tekib kananahk. Palaviku tekkimine ja säilitamine kulutavad energiat. Patsient nälga ei tunne. Janu tekib kuuma naha kaudu ja hingamisest suurenenud aurustumisest. * Palavikuperiood
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid:
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid:
Põhjustajaks: Adenoviridae Mastadenovirus Koerte adenoviirus- 1 Vasuvõtlikud: koer, rebane, hunt, skunk, karu Põhjustab ägedat ja kroonilist hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, neriiti. Neerude inektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust levitada kuni 6 kuud. Viirus levib: Uriini, väljaheidete ja süljega Nakatumine toimub nasofarüngeaalselt, oraalselt, konjunktiivi kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub tonsillides ja Peyeri naastudes, vireemiaga kandub viirus endoteeli- ja parenhüümirakkudesse ning paljudesse kudedesse põhjustades neerudes, maksas, põrnas ja kopsudes hemorraagiaid ja nekroosi. Samuti põhjustab viirus massilist hepatotsüütide destruktsiooni. Paranemise faasis ja peale vaktsineerimist võib tekkida kornea ödeem (sinine silm). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis deponeerub
ainete manustamisviisid ja võrdlev farmakokineetika, farmakodünaamika, kasutamine, kõrvaltoimed. Kasutamise vastunäidustused. Progesterooni toodab kollaskeha teises menstruaaltsükli pooles. Lisaks toodab seda platsenta raseduse ajal. Väikestes kogustes sünteesivad progesterooni ka testised ja adrenaalkorteks. Progesteroonid toimivad tuumaretseptoritele. Östrogeenid kontrollivad progesterooni retseptorite tihedust - stimuleerivad. Progesteroon ise on inaktiivne kui seda manustada per oraalselt, sest peale imendumist see metaboliseeritakse maksas peaaegu täielikult. Testosterooni derivaate (noretisteroon, levonorgestreel) võib manustada suu kaudu. Neil on mõningane androgeenne aktiivsus ja neid metaboliseeritakse, et tekiks östrogeene aktiivsus. Süstitud progesteroon seondub albumiiniga. Natuke salvestatakse ka rasvkoesse. Metaboliseeritakse maksas ja produktid väljutatakse uriiniga. Kõrvalmõjud: madal androgeenne aktiivsus
ebamarutaud Nakatuvad eeskätt sead. Sekundaarseteks peremeesteks on hobused, veised, kitsed, koerad, kassid ja mitmed teised loomaliigid. Aujeszky esineb endeemiliselt. Sigade herpesviirus-1-ga nakatunud karjades võib infektsioon reaktiveeruda kliiniliste tunnuste ilmnemiseta. Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega. Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed
likvideeritud ei ole? Põhjusteks on näiteks genotüüp 3 ja laste HCV tsirroosi vähene vastus ravile. Nüüd on lahendus: SOF/velpatasvir mõjub genotüüp 3 puhul. Neerupuudulikusega patsientidel polnud varasemalt head ravi, nüüd on selleks daclatasvir ja EBR/GZR genotüüp 1 ja 4 puhul. Ravi limiteeritus on alles genotüüpide 2,3,5,6 korral.(5) Juba 2013 aasta kandis ei tundunud enam võimatu leida ravi, mis toimiks laialt kõigi genotüüpide puhul, oleks ülimalt efektiivne, ainult oraalselt manustatav, hästi talutud ja ei hõlmaks ribaviriini kasutamist.(10) Grazoprevir (MK-5172) aktiivsus on kõikidele genotüüpidele ühesugune (=pangenotüüpiline). Samal ajal kui esimese põlvkonna DAA (Telaprevir ja boceprevir) toimisid vaid genotüüp 1 korral.(6) DAA puhul on ohuks koostoime teiste ravimitega. See võib: 1) tõsta DAA kontsentratsiooni ja seeläbi tugevdada kõrvaltoimeid 2)langetada kontsentraktsiooni ja seeläbi tekitada resistentsuse
(zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist
põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele
põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele
kontrollib Kasvu ja arengut, Energia regulatsiooni, Sisemist homoöstaasi, Reproduktsiooni. Stressi endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele. Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele. Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis. Peptiidhormoonid: Sünteesitakse prehormoonide ja preprohormoonidena. Säilitatakse membraaniga ümbritsetud graanulites. On suhteliselt polaarsed. Neid ei saa manustada oraalselt. Neil on tavaliselt rakumembraani retseptorid. Suuruselt varieeruvad 3 kuni sadade aminohapeteni. Vees lahustuvad. Suurima arvukusega hormoonid. Kuna peptiidid on imepermeaablid, peavad need kasutama membraaniretseptoreid ja second messenger signaali edasikande mehhanisme. Enamik kasutab g-proteiiniga paarduvaid retseptoreid, aga mõned kasutavad türosiin-kinaas tüüpi retseptoreid. Amiinhormoonid: On olemas kahte liiki türosiini derivate: Türoidhormoonid ja katehoolamiinid
põrgastikuga ja jagab pineaalkeha ebamääraselt eraldunud sagarikeks. Pineaalkeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on kiilluu türgi sadula augus paiknev mugulakujuline dorsoventraalselt lamestunud organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast, vaheosast ja köbruosast. Eessagar asetseb seal oraalselt, mäletsejalistel ventraalselt ja hobusel ümbritseb ta loogakujuliselt tagasagarat Tagasagara parenhüm koosneb neurogliiakiududest, nende vahel asetsevatest gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele
Pasteurelloos Pasteurella multocida G– bakter Loomade suu Loomahammustus, -küünistus Salmonelloos Salmonella sp. G– bakter Siga, veis, kana Toit, vesi Taastuv tüüfus Borrelia recurrentis Spiroheet Närilised, puugid Puugihammustus, täid Toksoplasmoos Toxoplasma gondii Algloom Kass Toores liha, fekaal-oraalselt, trans- platsentaarselt Tulareemia Francisella tularensis G– bakter Metsloomad, Puugid, põdrakärbsed, sääsed, otsene linnud, vesi kontakt, inhalatsioon, suu kaudu Suu- ja sõratõbi Aphtovirus Pikornaviirus Veised Otsene kontakt
mineraalained, mikroelemendid võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesta verre ja lümfi. Seedekulgla põhifunktsioon on vee, elektrolüütide, toitainete resorptsioon. Peensoole põhiliseks funktsiooniks on energiakandjate, vee, elektrolüütide, sapphapete, vitamiinide transport. Jämesool on oluline, lisaks väljaheite reservuaariks olemisele, vedeliku- ja veeresorptsiooni lõplikus regulatsioonis. Küümuse transport toimub kahes suunas: (a) oraalselt aboraalsele, kusjuures liikumapanevaks jõuks on soolemotoorika; (b) mukosaalselt serosaalsele (soolevalendikust supepiteliaalsetesse kapillaaridesse, lümfisoontesse). Mingi aine transport läbi sooleepiteeli võib põhimõtteliselt toimuda kas soolevalendikust serosaalsele või vastupidi. Kui ülekaalus on ühesuunaline vool serosaalsele, on tegemist resorptsiooniga; kui domineerib vool mukosaalsele, on tegemist sekretsiooniga. Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus
organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. · On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s
-kontsentratsioonide määramiseks nii ägeda kui ka kroonilise toime korral. 3. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt); kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt). Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t
manustamisel omastatakse toimeaine kiiresti, sest need limaskestad on hea verevarustusega. Keele alla manustamise korral ei pea ravim erinevalt suukaudsest (oraalsest) manustamisest läbi maksa minema ja sihtelundini jõuab rohkem toimeainet. Kiirabimeditsiinis kasutamise näide: Nitrolingual pihusti. Suukaudselt Ravimite oraalne (p.o.) manustamine on vältimatu abi korral tagaplaanil, sest ravimi mõjumiseks läheb aega ja patsient peab selge teadvusega olema. 104 p.o. = per os, oraalselt. Sissehingamise teel Inhalaatoriga manustamise eeliseks on, et toimeaine jõuab otse kopsudesse, ilma et peaks organismis ringiga minema. Nii jäävad pikaajalisel kortisooniga pihustiravil süsteemsed (kogu kehas tekkivad) kõrvaltoimed peaaegu täielikult ära. Praktikas on nebulisaatoriga hapnikumaski kasutamine ravimite manustamisel end paremast küljest näidanud kui tavalised pihustid. Kasutusjuhistes ja patsiendijuhistes esinevad mõisted Kõrvaltoimed
annaabi.ee 
