Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis kirjeldan ma teile erinevaid teleskoope. Saate teada mis on optiline teleskoop ja milliseid tüüpe teleskoope veel olemas on. Loetlen ette ka kõige heledamad tähed taevas. Üldfaktid teleskoobist Optiline teleskoop on instrument mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobis on vähemalt üks kumer läätse või peegel. Optilisi teleskoope kasutatakse enamasti astronoomias, kui ka teistes instrumentides. Üks esimesi teadaolevaid teleskoope võeti kasutusele Hollandis aastal 1608 (refraktor). Juba 20. Sajandil oli tulnud juurde paljusid teleskoope. Üks väga laialt levinud teleskoop on reflektor. Erinevad teleskoobid Optiline teleskoop (joonis 1) - Optilised teleskoobid suurendavad kaugete objektide nurga suurust ja ka nende heledust. Selleks et optilise teleskoobiga midagi näeks on vaja kasutada
aastad. Levis peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. Võib ärritada silmi. On tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti Üldiselt reklaamikunsti. Rohked optilised efektid. Liikumine. Ruumiline mulje. Tunnusjooned Ärrituse tekitamine. Suhteliselt lihtsad kujundid. OP-kunsti looja. Tähtsaim esindaja. Ungarlane. Uuris 1930. aastatel nägemistaju olemust. Arendas välja oma stiili, kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve, saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Victor Vasarely Teine kuulus op-kunstnik. Inglane. Tuntuse tõid talle tema must- valged tööd, kus kasutas vaid Bridget Riley lihtsaid geomeetrilisi kujundeid. Soovis tekitada inimestes peapööritust. J. R. Soto Lisaks optilistele piltidele valmistas tema ka erinevaid optilisi esemeid. TÄNAN VAATAMAST JA KUULAMAST!
OP-KUNST Liisa Jõgi 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas taju- psühholoogiast tuntud optilisi efekte: Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid Ruumilisi illusioone joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid täiendvärvilisi järelkujundeid lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jms Kuna op-kunsti teosed põhjustavad sageli liikumiselamusi, on seda seostatud ka kineetilise kunstiga . "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Teosed tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab
Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668) Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. (Schmidti kaamera 1930) Teiste lainealade teleskoobid - Kaugete taevakehade
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal
väljapaistvaid tulemusi saavutama. Ameerika Ühendriikides oli klaasivalmistamine üks esimesi tööstusi, mis sai alguse Virginia Kolooniates. 1607 aastal toodeti seal värvilisi klaashelmeid mida kasutati kaubitsemisel indiaanlastega. Esimese katse Ameerikas optilist klaasi toota tegi Georg Macbeth 1889 aastal Elwoodis, Indiaana Osariigis, kuid varsti ta loobus. Järgmise katse tegi Bauch & Lomb optical Company 1912 aastal ja tootis kuni aastani 1915 olulisel hulgal hea kvaliteediga optilisi klaase. 1917 aastal Maailmasõja ajal toodeti Ameerikas kogu maailma tarbeks mõne kuuga ligikaudu 272000 kg prilliklaase. Tänapäeval moodustavad Pittsburgy Plate Glass Company ja Schott Class Technologies Inc. peamise klaasitööstuse Lääne. Klaasi koostis Mineraalklaas on sulamisprotsessi produkt. Tema sulamass koosneb: 70% klaasi vormija  kvarts, 20% sulav materjal  sooda ja kaaliumkarbonaat, 10% klaasi kõvendaja  oksiidid.
persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained jne. Pesupulbreid leidub tänapäeval nii vedelas kui ka tahkes variandis Millised ained pesevad? Ensüümid- eemaldavad vere-, piima- ja muruplekke ning tärklise, tselluloosi ja rasva plekke. Lipoained- lahustavad rasvu. Tensiidid- eemaldavad riidelt mustuse ega lase vetteläinud mustust riidesse tagasi imenduda. Loodussõbralikus Loodussõbralikud pesupulbrid on sellised mis *ei sisalda fosfaate *ei sisalda klooriühendeid *ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid *koosnevad looduses bioloogiliselt lagunevaist ja keskkonnale ohutuist aineist Soovitused Enne pesu pesemist : *vali sobiv pesupulber valitud pesu pesemiseks. *tutvu pesupulbri koositisega, mis on pakendil kirjas. *sorteeri pesu värvi, materjali ja määrdumuse järgi ära. *järgi riideesemete hooldusmärgistusi.
peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist ja kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest. Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgustneelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkivat valgust teistesse kiududesse kandumast. See hoiab ära erinevate signaalide segunemise. Optilisi kiude on kahte tüüpi: üksikmeediumi kiud ja mitmemeediumi kiud. Ãœhemeediumi kiududel on umbes 9 mikroni läbimõõduga tuumad ja nad edastavad 1300Â1550 nanomeetri pikkust infrapuna laserkiirt. Mitmemeediumi kiududel on suuremad tuumad (diameetriga umbes 62,5 mikronit) ja nad edastavad valgusdioodidestinfrapuna valgust pikkusega 850 1300 nanomeetrit. Ãœksikmeediumi ja mitmemeediumi kiude omavahel ühendada ei saa. Mõningaid optilisi kiude tehakse ka plastmassist
Optika Optika on füüsika osa, mis selgitab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainetega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Kuna valgus on elektromagnekiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehhaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laine iseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika, mida mõnikord nimetatakse ka füüsikaliseks optikaks. Valgusefekte, mille mõistmiseks on tarvis kvantmehhaanikat,
aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. SÜRREALISMI TUNNUSED • Alateadvuse otsingud. • Fantaasia-ja värvirohke. • Ei tunnistatud piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. • Erines senisest maalikunstist omapäraste süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM  Looming on küllastatud vihjetest ja alltekstidest.  Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi.  Reaalse ja ebareaalse piirid  Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ  Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO
MEELEELUNDID Meeleelundid-seotud närvisüsteemiga ja tagavad organismi suhtlemise väliskeskkonnaga.Silma kaitseb:silmamuna-silmalaud,ripsmed.Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Niisutav pisaratevedelik hoiab silmamuna niiske ja takistab mikroobide arengut,uhub silma pinnalt tolmu,parandab silma optilisi omadusi.Sarvkest-eespool,läbipaistev,suunab valguskiired järgmistele silmaosadele,silma sisse jõudmiseks peavad kiired läbima pupilli.Vikerkest e iiris-sisaldab pigmenti,millest sõltub silmade värv,silma eesoasas.Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on silmavalge,kõvakesta all paikneb soonkest.Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt
· Andre Breton · Eeskujuks Sigmund Freud · Automatism · On kirjanduses kui ka filmikunstis (Bunuel´i film "Andaluusia koer") · Kasutavad oma teostes pealkirju, mis ei vasta teose sisule · Armastavad mässusid ja skandaale · Allikad: unenäod, müstika, seksuaalsusega seotud sümboolika · Maalid tihti vägivaldse alatooniga · Armastavad muundada inimosi · Meeldib muuta elutuid esemeid elusaks · Meeldib teha optilisi peitepilte Marc Chagall · Sündinud Vitebskis, Valgevenes · Maalib unenägusid oma lapsepõlvekodust · OLI JUUT · Mõjutas sürrealismi · Säravad värvid · "Madonna reega" ; "Mina ja küla" Amadeo Modigliani · Maalis peamiselt akte ja portreid · Inimkehade moonutamine (venitab), kuid nad on kõik kaunid · Mõjutas sürrealismi Hieronimus Bosch · Mõjutas ka sürrealismi SALVADORE DALI · Rahvuselt katalaan
Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest  läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest  annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Nägemine Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks.
OP-KUNST Marju Liidja 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely
Kenneth Noland Frank Stella Minimalism Kunst, mis püüab nappide vahenditega teoseid luua Vähe kaunistusi, ilustusi- lihtsus, selgus Keskenduti hädavajalikule Puudub sisu Kolmemõõtmelised, ülilihtsa vormiga objektid Tähtsamad esindajad: Donald Judd Robert Morris Carl Andre Sol LeWitt Donald Judd Robert Morris Carl Andre So Le Witt Op- kunst Demonstreeris kunstiteoseid, millel oli võime tekitada ebatavalisi optilisi efekte, sünnitada vastuolusi, ärritavaid, illusoorseid tajusid Teadlik, plaanipärane Kasutatakse reeglipärast elementide paigutust Tähtsamad esindajad: Victor Vasarely Bridget Riley J.Le Parci J. R. Soto Victor Vasarely Victor Vasarely Bridget Riley Schröderi trepp Kineetiline kunst Kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Erinevad võtted: nt teos hõljub,
Elust  Vasarely sündis Ukrainas  1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsiini, kuid jättis selle pooleli.  Kunstihariduse sai Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley Akadeemias  1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama.  1930.a abiellus Claire Spinner’iga, kellega tal on kaks poega Looming   Peale Prantsusmaale kolimist arendas Vasarely välja täiesti oma pildikeele, kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve, saavutades uskumatuid optilisi tulemusi.  1933. aastal ilmusid kunstniku töödesse mustvalged kontrastid ning tiigri- ja sebramustrid  Vasarely nägi kunstnikus isikut, kes loob algupärase kunstiteose, mille edasiarendused tulevikus saavad avalikkuse loomulikuks osaks. Muuseumid  1970-1996: Vasarely Muuseum Prantsusmaal Gordeses  1976: Sihtasutus Vasarely, Prantsusmaal Aix-en provintsis  1976: Vasarely Muuseum Ungaris Pécs’is  1987: Vasarely Muuseum Ungaris Budapestis Mõju eesti kunstile
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti
enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. Võib eristada kolme peamist funktsiooni: · Osutamine (pointing) · Klõpsutamine (click) · Lohistamine e. vedamine(dragging e. drag and drop)
tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale
kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud  kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes
selgita mida need teevad · Keskseade(CPU)  Ta · Välismälud  et säilitada andmed pikemaks ajaks siis võtab vastu kõik arvu- kasutatakse mitmeid viise: tiprogrammide saade- · diskettseadmeid · kõvakettaseadmeid tud korraldused ja täi- · magnetlint- ja dab need. Paikneb magnetkassettmälusid · mälukaarte (protsessorkaarte) emaplaadil · optilisi mälusid (CD-ROM jms) · mälupulki Medalikomplektide jagunemine Taliolümpiamängudel 80 · Enim medaleid on ja- 70 gatud XIX talimän- 60 gudel, 78 medali- 50 komplekti. 40 medalite · Kõige vähem on ja- koplektid
oma stiili kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Op-kunst Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Opkunst manipuleerib Kolmas tase Neljas tase
Molekulid ja kristallid tekivad aatomite ühinemisel ühe aatomi elektron siirdub teisele,ioonide vahel tekib tõmme s.a ioonside Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid,milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse ruumvõresse.Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindla korra järgi(ruumvõre).Ruumvõres tuleb esile defekte,mida põhjustavad *lisandid,*irdunud aatomid või ioonid,*tühjad võresõlmed.Defektid mõjutavad elektrilisi,optilisi jm füüsikalisi keemilisi omadusi. Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side,mille põhiliigid on ioon-ja kovalentside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel,kovalentside-elektronpaaride ühistamisel Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas.Sellist sidet nimet. kovalentseks e. homeopolaarseks.
elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11 grammi ainet. Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab mõõta kiirguse intensiivsust ühel või mitmel lainepikkusel Spektroskoop võimaldab optilisi spektreid vaadelda ja visuaalselt hinnata. Enamasti nähtava spektriosa jaoks. Spektromeetrite tüübid Järjestikune  kiirguse intensiivsust erinevatel lainepikkustel mõõdetakse järjest (üksteise järel). Paralleel  samaaegselt mõõdetakse intensiivsusi mitmel erineval lainepikkusel mitme detektori abil. Multiplex  üks detektor registreerib samaaegselt erinevate lainepikkustega kiirguste intensiivsusi. Nt. Fourier spektromeeter.
· rühma: · Anioonaktiivsed · Katioonaktiivsed · Mitteionogeensed detergendid · Katioonaktiivsed ja mitteionogeensed detergendid on kallimad, kuid ka eelisatatumad. Detergetide kasutatavus · Müügilolevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pidaktiivset ainet 5  20% · Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid elektrolüüte  naatriumpolüfosfaate (Na5P3O10) mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm Detergetid ja keskkonnakaitse · Seetõttu tuleb detergente lagundada veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt. · Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste sattumine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise ehk viib see vetikate vohamiseni mida nimetatakse ka vee õitsenguks.
nimetatakse seda nähtust valguse peegeldumiseks. 11.Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga ,langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 12.mida nimetatakse peegliteks? millised on peeglite liigid? Peegel on sileda ja tugevasti valgust peegeldava pinnaga keha, mis tekitab esemetest, sealhulgas valgusallikatest optilisi kujutisi. 13.Mis on kujutis kuidas ta tehnilises mõttes tekkib kujutis on koht, kus me näeme asuvat punkti (keha), millelt lähtunud pee- geldunud valgus langeb meie silma. Hiljem näeme, et kujutised tekivad ka kehalt lähtuva valguse murdumisel valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. 14.Millist kujutist nimetatakse tõelisek millist näivkujutiseks Punkti, kus peale peegeldumist lõikuvad peegeldunud valguskiired, nimetatakse selle punkti tõeliseks kujutiseks
MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Silma võrkkestal on umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. KUIDAS ME NÄEME?
Veel kasutatakse difraktsiooni röntgenkiirguse korral ning ka pinnauuringutes erinevate pinnastruktuuride analüüsiks. Interferetsi abil on aga materjalidele võimalik sadestada õhukene kile, mis võimendab või vähendab peegeldusi. Selleks kaetakse optilise klaasi pind õhukese kelmekihiga, mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem. Kelme paksus valitakse nii, et tema pindadelt peegeldunud lained oleks vastandfaasis. Peegeldust võimendades saab valmistada peegleid ning optilisi filtreid, mis osasid lainepikkusi lasevad läbi, aga teisi peegeldavad. Valge valguse värvilist interferentsipilti saab kasutada valmistamaks rahatähtede turvaelementide, mille värvus sõltub vaatlemisnurgast. Prilliklaasidele kantakse peegeldumisvastane pinnakate (AR kate), et prillide kasutamisel jõuaks silma sama hele valgus. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie igapäevases elus kohtame enda ümber mõlemat nähtust väga tihti, seda tõenäoliselt ise väga mitte märgateski
Valgus osakest nim. Korpuskliks. *valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. *Üks põhipooldajaid oli Newton *Korpuskulaarteoori põhi puudub-Miks kaks valgusvihku kokkupuutel ei mõjuta teineteist.? 2.Valgus on laine, mis levib kogu univerumit täitvas nähtamatus keskkonnas. *Laineteooria puudus-teati, et laine levib ainult keskkonnas aga maailma ruumis oleva eetri olemasolu ei suudetud tõestada. *Põhipooldaja Huygens ja Hooke Kubki teooria ei seleta kõiki optilisi nähtusi *interfrentsi ja difraktsiooni seletab laine teooria *fotoefekt-valgusemõjul lükatakse elektrone välja. *Valgus on elektronmagnetlaine *valguse osakesi nim. Kvantideks *valgus on dualistlik-erinevates katsetes ilmnevad erinevad omadused *lainepikkus on kaugus samas faasis oleva naaberpunktivahel *periood(T) Näitab aega, mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks *Sagedus-näitab mitu võnget teeb laine ajaühikus. *Laine kiirus(v)-kui pikatee läbib laine ajaühikus
kvantmehaanilisel nähtusel  tunnelefektil. Pikksilm (teleskoop) Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb ka objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaariga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja. 1609. aastal tegi ta endale teleskoobi, vaid teades, et Galilei pikksilm selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades Maapealsetel vaatlustel tegi, oli parim, mis tolleks ajaks kasutatakse nn
võimalik lahendada ka alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Salvador Dali *Kuulsaim sürrealist, kes elas aastatel 1904-1989. (Tema loomingi on baroklikult ülespuhutud, eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult mõistusevastastesse seostesse.) *Dali igapäevane elu ja käitumine oli väga teatraalne ja kohati skandaalne. *Proovib kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. *Tihti maalib oma piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Mälestuse püsivus 1931 See maal kehastab Dali teooriat pehmusest ja kõvadusest, mis oli pidevalt tema tähelepanu keskpunktis. Pehmed kellad väljendavad Dali sõnul valgehallitusjuustu sulamist päikese, kuid võivad ka sümboliseerida mööduvat aega, mida kogetakse unes ja nähakse veel kaua inimese silmis. Võimalik on tähele panna inimfiguuri kompositsiooni keskel, seda võib kirjeldada kui närbunud inimolendit, mis võib ilmuda
ESIMENE SLAID 1.1 Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel peamiselt Lääne-Euroopas ning USA's 1.2 Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is, kus kirjeldati Julian Stanck'i shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1
Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvuti andmesalvestusseadmeteks, mis töötavad optika põhimõttel, on CD-ja DVD- kirjutajad. Andmesalvestusseadmete eesmärk on mõlemal sama - talletada informatsiooni ja
e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti  9 aastaga. Pheidiasel ja tema õpilastel võttis aega veel 6 aastat, et Parthenon lõplikult oma imepäraste töödega kaunistada. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Algselt oli tempel värviline. Ehitis säras kuldsetes, punastes ja sinistes toonides. Templi rajamisel oli kasutatud optilisi petteid, et saavutada pühakoja vormilist täiust. Juba siis oli ehitusmeistritele teada, et tegelikkuses sirged sambad näivad vaatajale alati nõgusatena. Selleks et nad paistaksid aga sirgetena, tehti sambad keskosas veidi jämedamad. Välimised sambad aga asetati 6 cm sissepoole kaldu, selleks et kõrvaldada illusiooni, nagu kukuksid nad väljapoole ümber. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid
Kunstnik edastab oma tunnetusest lähtuvalt oma maailma nägemuse ja tõekspidamised. Vaataja võib saada aga teistsuguse impulsi lähtuvalt oma intuatsioonist ja tõlgendusviisist. Abstraktsionismis pole mõistuspärast ühtset konstruktsiooni. Pigem on see mäng ja mäng on teadagi inimpsüühika üks orgaanilisemaid omadusi. Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Samas kui minimalistid rõhuvad lihtsusele, sest selles peitub ilu saladus. Vahel on aga hoopis nii, et mida raskem on aru saada, seda suurem on väärtus. Ka puhtalt värvidega on võimalik mõju avaldada. Vassili Kadinski, kes astus esimesena nn nonfiguratiivse kusnti valda, meelsest on kunst võrreldav muusikaga, mille helid ka ju midagi ei kujuta. Kunstiteadmised- eduka elu alus
Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga: 1. Sarvkest- katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt, valguskiired tungivad sellest
Mille järgi tunned ära, et on tegemist aniseikooniaga? - Normaalse iseikoonilise nägemise puhul asetab taju triibud täppide peale. Aniseikoonia puhul ei ole mõlemad täpid triipude peal. 20.Millise telje suurendus reetina kujutisel häirib ruumi taju kõige rohkem ? - Viltune 21. Nimeta optilise klaasi kuju faktoreid, millega saad mõjutada suurendust? - kuju muutuseid saab teha klaasi keskkoha paksuse, ref indeksi ja pinna kumeruse muutmisel. 22. Nimeta optilisi lahenduse aniseikoonia korrigeerimiseks.  KL, prillid (ühel klaasil muudetud kuju ja paksust), prillid, kus ühe silma optilist tugevust on muudetud, et klaasid oleks ilusad (ühe silma kujutis udusem), prillid ja KL (uduse silma visust parandatud KL-ga)
taimemotiivid (akantusleht, väädid ja õied), mis kujundavad ülemineku nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade vastastikune suhe ja põhjendatus. Detailid ei varja tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Tihti kasutati mmodulit ehk algmõõtu (näiteks samba alumise osa raadius), ülejäänud mõõdud olid selle korrutised. Kreeka arhitektid kasutasid ka oskuslikult nn. Optilisi parandusi, et ehitis näiks reeglipärane, pidi mõnelpool reeglistikust kõrvale kalduma. Kreeka templid olid tegelikult värvilised, tänaseni säilinutel on värv maha koorunud.
4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos  Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Apolloni tempel Parthenoni tempel Olümpioni tempel Hera tempel Propüleed Halikarnassose mausoleum Artemise tempel Pinakoteeg Epitaurose teater
Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism, milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. 9. Omaette abstraktsionismi erivorm on opkunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely, kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine.
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi 2 nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laineiseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse
kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Maakunst - maakunstiga kõige laiemas tähenduses s.o. loodusliku keskkonna mõjustamisega on inimkond tegelenud aega algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline, religioosne või
Salvador Dali Sürrealismi esindaja (11.Mai 1904-23.jaanuar 1989) 1) Salvador Dali looming Dali oli Hispaania maalikunstnik ja üks 20. saj tähtsamaid sürrealiste. Dali maalid olid inspireeritud religioossetel teemadel ta sai innustust erootilistel teemadel ning loodusteadustest ja ka matemaatikast. Tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Dali oli üks esimesi ,kes kasutas kunstis hologramme ning tema töödes võib näha ka optilisi illusioone. Dali sai inspiratsiooni ka lapsepõlve mälestustest. Ta soovis ühendada kristlikku ikonograagfiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. Dalid inspireeris Hiroshima tuumakatastroof ja aatomiajastu algus. 2) Valik kujunes Salvador Dali valisin sellepärast ,et tegemist oli väga mitmekülgse ja huvitava isiksusega. Ta jõudis oma eluajal väga palju korda saata nii kunstis kui ka teistes valdkondades. (filmid,mood)
Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks.  Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada.  Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille abil saadakse tõeline kujutis.
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923Â1924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti.
kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) sin = b 1 max = 2k min = (2k + 1) dsin min = k + 2 2 a dsin max = k 2  käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev
Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Seda kasutati peale templite veel ühiskondlikel hoonetel ja elumajadel. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili- Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sambakapiteelide järgi. Kreeka arhitektuur jälgis kindlaid proportsioone, ehitised mõjuvad täiuslike ja harmoonilistena, arhitektid kasutasid ülima täiuslikkuse saavutamiseks ka mõningaid optilisi parandusi, nt, et sambad tunduksid ideaalselt vertikaalsed, tuli neid ülaosas tegelikult sissepoole kallutada. Templid olid kaunistatud reljeefide ja ehisornamentikaga, tänaseks säilinud peamiselt lumivalged marmorehitised olid tegelikult suures osas värvitud kirgastes toonides. Arhitektid ei tegelenud ainult üksikute hoonete projekteerimisega, vaid lõid ka suuri ehituskomplekse, kuusaim nendest on Ateena Akropol. Skulptuur
mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. - lagunevad looduses väga aeglaselt - keskkonda saastatakse kile, riide, anumate ja muude jäätmetega Lavsaan - tuntuim polüester - sellest valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid polükarbonaadid ehk süsihappel põhinevad polüestrid - väga tugevad - läbipaistvad - keemiliselt püsivad polümeerid - neist valmistatakse optilisi läätsi, arstiriistu, hambaproteese Polüamiidid Polüamiidid  polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Nailonkiud - keemiliselt küllaltki püsiv leelis - tugevasti lahjendatud hapete suhtes - ei lahustu õlides ega bensiinis - lahustub mõnedes orgaanilistes lahustites (atsetoonis) - väike kuumuskindlus (mõned sulavad temp. 160 C) - 70 C hakkab oksüdeeruma - vastupidav kulumise ja korduva painutamise suhtes
Mälu püsivus 1949Â1980 Alates 1949. aastast oli Dalà elupaigaks taas Kataloonia. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalà vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalà hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. Samuti inspireerisid DalÃd 1945. aastal toimunud Hiroshima katastroof ning aatomiajastu algus. Dalà soovis ühendada kristlikku ikonograafiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. 1960ndatel alustas Dalà oma kodulinnas DalÃ-nimelise teatri ja muuseumi rajamist. 1969
0,01-molaarne KOH lahus. Katse käik. Nummerdatud kolbidesse (nr 1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja seejärel lisatakse HCl lahust, leelist ja vett järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mdetakse saadud lahuste pH. Edasi mdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm ( optilisi mtmismeetodeid vt II ptk). Lahused valatakse peale mtmist küvettidest tagasi kolbidesse.Mtmise lppedes suurendatakse happesust kolbides 1 ja 2, milleks lisatakse 1. kolbi üks tilk konts HCl ja 2. kolbi 2 tilka konts HCl, seejärel mdetakse uuesti lahuste pH ning D. Katseandmed kantakse tabelisse 1. Katseandmed: Zelatiini lahuse hägususe ja pH mtmise tulemused Küveti pikkus l = 3,0095 cm Optiline Lahuse kolvi nr lahuse pH tihedus hägusus
annaabi.ee 
