I OSA 1. Institutsiooni lühitutvustus Lühiajalugu. Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli ajalooga. Käesolevaga peaks andma edasi põgusalt kooli raamatukogu arenguloo. Näiteks: millal tehti kooli raamatukogu invetariraamatusse esimene sissekanne, mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused (oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus; ...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
DIGIPÄDEVUS Kadri Roosimägi DIGIPÄDEVUS ■ Digipädevus on üks riiklikus õppekavas kirjeldatud kaheksast üldpädevusest. ■ Selle eesmärk on arendada oskust kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. ■ Digivahendite kasutamine õppetöös muudab õppimise ja õpetamise paindlikumaks ning isikukesksemaks, aidates suurendada õpihuvi ja kujundada elukestvaks õppeks vajalikke oskusi. Riikliku õppekava digipädevuse määratlus: ■ digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppides, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks ...
Tartu Ülikool Õppevara analüüs Õppevara analüüsiks valisin Margit Kagadze, Inger Kraavi, Katrin Kullasepa ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" (Tallinn, Koolibri, 2007) Täpsemalt analüüsin õpiku kolmandat peatükki ,,Armastus ja armumine", mille alapeatükkideks on 3.1. Suhete kujunemise nurgakivid 3.2. Armumine kui lähedussuhete algus 3.3. Armastuse teooriad Tartu 2012 Antud analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas valitud õpikus jälgitakse lihtsa keele reegleid, esitakse õppetööd motiveerivaid ja õpilastele kasvatuslikult mõjuvaid elemente. Näide 1 Õpikut (või ka muud) loetakse selleks, et saada uusi teadmisi. Paratamatult kaasnevad sellega uute sõnade (võõrsõnade, oskussõnade jne) esinemine tekstis. Autor...
Väliseestlaste koolid Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli Ameerika Ühendriigid Soome Rootsi Saksamaa Venemaa jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti välise...
Mis on IÕK? Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane,kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. Individuaalse õppekavaga määratakse vastav...
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võet...
ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilast...
II OSA 3. Konkurendid Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tul...
Filosoofia. Aristoteles Anna-Marie Kellner Aristoteles sündis 384 aastat eKr Stageiras. Tema isa oli arst Makedoonia kuninga Amyntase õukonnas. 18.aastasena läks Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus viibis 20 aastat. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Xenokratesega Väike- Aasiasse Aterneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 aastat eKr kutsus Philippos II ta Strageirasse 12.aastase Aleksander Suure õpetajaks. U 335 eKr läks Suur Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure ...
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laama...
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades eriv...
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle...
Õppevara analüüs Jaak Timberg Eripedagoogika Pedagoogika alused 2011 Sissejuhatus Õpik: "Bioloogia 8. klassile, I osa" Autorid: M. Toom, U. Kokassaar ja M. Martin Analüüsi teema: "Seened looduses ja inimese elus" (õpikus lk 64-71) Materjali olulisus Peatükis esitatud materjal võimaldab õpilasel omandada tulevasteks õpinguteks vajalikud teadmised seentest. 1. Näide: Looduses on seened surnud puude lagundajatena kasulikud. (lk 68) Materjali olulisus Annab teadmised seentest, mis võivad päästa õpilase surmast seenemürgituse läbi. 2. Näide: Üks surmavalt mürgine seen on valge kärbseseen, keda on lihtne segi ajada sampinjonidega. (lk 67) Saadud teadmisi võimalik kasutada ka väljaspool kooli neist on reaalselt kasu. 3. Näide: Seenhaigusi põhjustavate seente eoseid on näiteks ...
150 New Word 48. Contone Pidevtoon 49. Conversion Teisendus 50. Courseware Õppevara 1. Abstract Abstraktne 51. Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54. Data Andmed 5. Acquaintance tuttav 55. Declarative Deklaratiivne 6. Acronym Akronüüm 56. Decode Dekrüpteerima 7. Actuator Ajur ...
Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs? Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofü...
Tartu Ülikoool/Filsosoofia teaduskond/Kunstide osakond Pedagoogika alused, VI moodul, õppejõud Jaan Mikk Põhikooli (IX kl.) õpilase ühe tunni õppematerjal: Valguse ja varju märkamine Johannes Vermeer´i kahte maali jälgides Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine kaaluga" on üheks suurepäraseks näiteks efektsetest valguse kujutamisest maalil (foto 1) . Otse läbi akna ning oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaes...
Õppevara analüüs Lisabet Roos Click to edit Master text styles Second level "Inimene, ühiskond, Third level Fourth level kultuur II KESKAEG" Fifth level Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsisin esimese peatüki "India" kahte esimest õppetükki "Riiklus ja Ühiskond" ja "Religioon ja Kultuur" Õpik on mõeldud gümnaasiumile Uus tekst seotud eelnevaga Näide 1. "Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses, nii kujunes ka Indias tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. ,, Õppetükk jaotatud pealkirjastatud osadeks Näide 2. Õppetükk jaotatud osadeks järgmiselt: Induse tsivilisatsioon Aarjalased veed...
Väliseestlaste koolid Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist. Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), ...
Kordamisküsimused Põllumajandus, kalandus 1) Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? a) Looduslikud i) Kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood (ööpäeva keskmine peab olema üle 5˚C)) ii) Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) iii) Relieef/pinnamood (tasane, mägine, nõlva kalle) b) Majanduslikud i) Kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) ii) Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid) iii) Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport) 2) Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? a) Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus b) Põllumajandusliku maa osatähtsus (Eestis 20%) c) Põllumajanduse osa SKP-s d) Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis e) Põllumajanduse spetsaliseerumine i) Millised harud on arenenud (Eestis teenib taime...
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes....
Lisa Töölepingu nr ......... juurde AMETIJUHEND Ametikoht Õpetaja Nimi Vahetu juht Õppealajuhataja/direktor Keda asendab Teist õpetajat Kes asendab Teine õpetaja Töö eesmärk Toetab õppija isiksuse arengut, tagab õppetöö toimimise ja õpilaste võimetekohase arengu. Tööülesanded Tegevused Tulemused 1. Õppe- ja · Kavandab õppe- ja kasvatustegevust · Õpetaja töö on kasvatus- lähtuvalt kooli õppekava ning kooskõlas kooli tegevuse arengukava eesmärkidest. arengukava ja planeerimine · Koostab aine- või tegevuskava ja õppekava ...
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsio...
Annika Vesselov Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemi...
Lisabet Roos Klassiõpetaja I kursus Õppevara analüüs "Inimene, ühiskond, kultuur II KESKAEG" Autorid: Mait Kõiv, Mati Laur Ilmumisaasta 2007 eesti keeles, 247 lk Analüüsin ajaloo gümnaasiumiastme õpikut. Valisin analüüsitavateks osadeks esimese peatüki all olevad õppetükid. KAUGED TSIVILISATSIOONID I. INDIA Geograafilised ja looduslikud olud Enne õppetükkidesse sügavamat laskumist on esilehel toodud ka väike sissejuhatav tekst, seletades antud asukoha täpsemat geograafilist asukohta ja looduslikke olusid. Juures on ka teksti paremaks mõistmiseks pilt geograafilisest kaardist ja looduslikust ümbrusest. Näide1. Kuna tegemist on ajaloo õpiku "Inimene. Ühiskond, kultuur,, teise osaga on juba sissejuhatuses uut teksti seotud esi...
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladi...
Redoksreaktsioonid Õppevara 8 klassile Keemia 8 klass Redoksreaktsioonid Mati unustas banaani mõneks päevaks laua peale seisma. Ükskord kui talle see meelde tuli, oli avastus suur- banaani koor oli kollase asemel pruunikaks muutunud. Matil tekkis küsimus: Miks? Mis toimub? Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee al...
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja s...
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes insener...
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2 Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ...
1. Valikkursus ,,Rahvusvaheline õigus " 2. Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1. Anda alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri kontekstis, selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning elemente, 2. Õpetada tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid, 3. Selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega, õpetada eetika olulisust otsuste tegemisel ning lihtsamaid praktilisi teadmisi eelseisvaks eluks, 4. Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, 5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahe...
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar ...
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva ...
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
annaabi.ee 
