- muuta 1934.a põhiseadust - võeti vastu uus põhiseadus - K. Pätsi ametinimetus riigihoidja - 01.01.1938 III põhiseadus - riigikogu kahekojaline – Riiginõukogu 40, liikmed määrati, 5 aastat Riigikogu 80, 5 aastat, majoritaarne valimissüsteem - presidendi ametikohta, ametiaeg 6 aastat - valimisõigus 25-aastaselt - 24-25.02.1938 Riigivolikogu valimised - takistati opositsiooni kandidaatide ülesseadmist - opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist - 24.04.1938 kinnitati presidendiks Konstantin Päts - valimised jäeti ära – seati ainukeseks kandidaadiks - “juhitud demokraatia” Pooltargumendid Vastuargumendid “vaikimisajastut” ei olnud Toimus põhiseaduse järgi, Tsensuur ja propaganda, ei mõjutanud riiklik kontroll, sotsiaalhoolekannet kokkulepped
Muutuseid jälgides saaks aga selgeks, et läbivaks märksõnaks oleks vajaduspõhisus. Kindlasti ei ole õige Eestis toetuste ühtlase õhukese kihina laialijagamine, maksukoormuse tõus, astmelist tulumaksu jms vasakpoolsete vaadetega erakondade nõudmiste massiline pealesurumine. Riigikogu esimees Ene Ergma peab võimalikuks, et järgmised riigikogu valimised toovad Eestis kaasa vasakpöörde, kuid see poleks tema hinnangul väga suur õnnetus. Tema sõnul ongi kasulikum opositsioonil mõtiskleda ja näidata, et ka neil on võimalik pakkuda välja midagi uut. Praeguse opositsiooni üks väheseid ettepanekuid on astmeline tulumaks, millest on räägitud juba pikka aega. Samas ei annaks see hinnangul hiiglaslikku rahahulka, sest Eestis pole tekkinud tugevat keskklassi. Keskmisest kõrgema palgalisi töölisi on Eestis vaid mõnikümmend tuhat, seega astmeline tulumaks ei tasuks ennast ära. Reformierakonna
koalitsiooni fraktsioonide saadikud hääletavad seaduseelnõu poolt ning Riigikogu võtab seaduse ka vastu. Opositsioon küll saab kritiseerida, kuid piisavalt kaalu seaduseelnõu muutmiseks või peatamiseks ei ole. Samas Riigikogu ei pruugi olla ka kummitempel. Nimelt enne 2011. aasta valimisi oli võimul vähemusvalitsus. Seega valitsusel ei olnud parlamendis piisavalt kohti, et suruda oma eelnõusid läbi ning vajas lisa toetus ning saadikute veenmist, et eelnõu läbi läheks. Seega opositsioonil oli tol hetkel tugevam roll ning tasakaalustas täidesaatvat võimu. Seega Riigikogu ei pruugi kummitempel siiski olla. Heywood toob teise põhjendusena välja, miks parlamendi roll väheneb selle, et valitsustel on rohkem teadmisi teatud valdkonna kohta kui on parlamenti liikmetel. Ministeeriumide ametnikud tunnevad antud valdkonda paremini kui Riigikogu saadikud ning saavad anda professionaalsemaid hinnaguid seadusandluse puudujääkidele. Parlamendi liikmetel pole alati
vastavalt võimu teostava inimgrupi poolt antud korraldustele, registreerida kogukonna seisukohalt olulised sündmused, pidada registreid ning nende baasil ette valmistada otsustamiseks vajalikku informatsiooni. POLÜARHIA - Robert Dahli väljapakutud termin liberaaldemokraatia kohta, kus lisaks ausale valimisprotseduurile ning enamuse tahte järgimisele oleks võimalus antud ka vähemusele, st kodanikel peab olema juurdepääs alternatiivsele teabele ning opositsioonil peab võimaldama esindada ka oma valijate huve. ROHELINE IDEOOLOOGIA – Kuni 1960.aastateni käsitas enamik poliitilisi mõtlejaid loodust lihtsalt ressursina, mis on piiramatu ning mida inimesed saavad oma äranägemisel kasutada. Seejärel on aga olukord muutunud ning üha enam räägitakse sellest, et inimkonna ellujäämine on ohtu sattunud. Näiteks inimeste arvu ja tarbimise kiire kasv tekitab ohu, et ressursid inimkonna elutegevuse jätkamiseks lihtsalt lõpevad. Taolise vaatekoha
määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda presidendiseadusi-dekreete. Riigivolikogu valimised toimusid 1938. Aasta veebruaris. Valitsuparteiedu kindlustamiseks moodustati spetsiaalne rahvarinne, ärakeelatud erakondadele tegevusvabaduse andmist pidas Päts seevastu enneaegseks. Nii polnud opositsioonil võimalik korralikult organiseeruda, oma seisukohti ühtlustada ega neid propageerida. Seda arvesse võttes saavutasid opositsioonilised kandidaadid märkimisväärset edu, kuid kokkuvõttes saavutas Päts Riigivolikogus siiski täiesti kindla enamuse. Põhiseadus nähi ette ka juhu, kui presidendi kohale esitatakse vaid üks kandidaat. Nimelt pidi rahva hääletamine sel juhul ära jääma, ja just nõnda 1938. Aastal juhtuski.Kõik kolm institutsiooni, kellel üldse
opositsiooni nõudmiseks + Ung-st Nõukogude vägede väljaviimine 1989. - meeleavaldused nii laiaulatuslikud, et valitsus sunnitud järeleandmisi tegema 1989. - rehabiliteeriti märter Nagy, maeti ümber, osales 300 000 in 1989 – valitsus avas piiri Austriaga, kirjutati alla opositsiooniliste jõududega kokkuleppele, et muudetaks põhiseadust ja kuulutatakse välja vabad valimised 1990. - valimistel võit opositsioonil Berliini müüri langemine: esialgu suudeti vastupanu kontrollida 1987.-1988. hoogustus Lääne-Sm-le põgenemine, eriti Austria-Ung piiri avamisel 1989. okt – paljudes Ida-Sm linnades meeleavaldused, kus nõuti opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist → suruti maha, kuid olid sunnitud järeleandmisi tegema, ametist lahkus vana juht, asendati nooremaga, kes ei suutnud aga rahvast ohjeldada 1989
nagu mantsipatsiooni. Vastasel juhul kviriitlikuks omanikuks jäi müüja ja ostja sai bonitaarseks (preetorlikuks) omanikuks. (1), (2)2 Konsensusliku lepingu iseloom Ost ja müük on konsensuslik leping. Mõiste konsensuslikust kokkuleppest klassikalises Rooma õiguses ja Justinianuse õiguses ei ole identsed. Gaius määratleb konsensusliku lepingu, mis põhineb ametliku ja mitteametliku lepingu opositsioonil: "Leping loetakse sõlmituks lihtsa kokkuleppega, kuna pole vajalik ega lausumata verbaalseid valemeid ega kirjaliku vormi". Selles opositsioonist langeb välja tegelikude lepingute kategooria, mida saab samuti võrrelda ametlikke kokkulepetega ja selles mõttes on sama üldises kategoorias konsensuslikude lepingutega. Aga kui me lähtume kohustusest määrama kohustusi, konsensuslikud lepingud peavad olema vastu pandud nii formaalsetele, kui ka päris lepingutele. Justinianuse
säilib kuni Hitleri tulekuni. Veimari Vabariik 1919-1933 *Parlamentaarne riigikord. *Saksamaast saab vabariik, demokraatlik riik *kõgeim võimuorgan Riigipäev (valitatakse proportsionaalse valimissüsteemi käigus) kõik erakondade parteid, saavad valimiskohti nii palju, kui palju on saadud % ehk 30% - 30 kohta parlamendis. Riigipäev pärast valimisi moodustavad ise valitsuse - parlamentaarne riigikord. Enamuse saavad sotsiaaldemokraadid. Friedrich Ebert parempoolses opositsioonil natsid = keskel sotsiaaldemokraadid = vasakul opositsioonil kommunistid *1919 Baieris kommunistidel õnnestub võim haarata ning kuulutatakse välja Baieri Nõukogu Vabariik, aga see lükatakse ümber. *1923 Natsid Müncheni õlleputš, Majanduslik olukord Saksamaal (edukas kuni majanduskriisini, mis saab alguse 1929 Ameerikas) *väga raske, võeti El Sass Lotring (kaubandustee) *reparatsiooni maksud *Ruhrikriis(1923-1925) , toimus hüperinflatsioon, töölised hakkasid streikima
Peaminister Ansip ja Bulgaaria president: ELi idapartnereid ei jäeta üksi - Postimees; http://www.postimees.ee/2050200/peaminister-ansip-ja-bulgaaria- president-eli-idapartnereid-ei-jaeta-uksi. Kasutatud 21.02.2014 29. Kangro, Karin 2013. Ansip: ministrite palk pole ainsana tõusnud kriisieelsele tasemele - Postimees; http://www.postimees.ee/2563966/ansip-ministrite-palk-pole-ainsana- tousnud-kriisieelsele-tasemele. Kasutatud 21.03.2014 30. Kangro, Karin 2013. Ansip: opositsioonil on suurem võimalus Keskerakonna ainuvõimu lõpetada - Postimees; http://www.postimees.ee/2564130/ansip- opositsioonil-on-suurem-voimalus-keskerakonna-ainuvoimu-lopetada. Kasutatud 21.03.2014 31. Randlo, Toomas 2013. Ansip: Ukraina seisab oluliste valikute ees - Postimees; http://www.postimees.ee/2443536/ansip-ukraina-seisab-oluliste-valikute-ees. Kasutatud 21.03.2014 28 32
Riigi peaprokuröri valik ise on Eestis üksnes poliitikute käes. ProkS § 16 lõike 1 kohaselt nimetab riigi peaprokuröri justiitsministri ettepanekul ametisse Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Kuigi ametisse nimetamise otsuse teeb lõppastmes valitsus, on Riigikogu õigus- komisjoni arvamuse ärakuulamine oluline, sest võimaldab saavutada eri võimuharude vahel suuremat kon- sensust, samuti võimaldab arvamust avaldada opositsioonil. Samas ei kaasata Eestis peaprokuröri valiku- protsessi õigusringkonna ja kodanikuühiskonna esindajaid, nagu soovitab Veneetsia Komisjon. Tuleb endale aga aru anda, et Eestis ei ole sellised laiapõhjalised ja seaduse alusel moodustatud komisonid eriti levinud ühegi olulise tippametikoha täitmisel. Viimasel ajal on aga hakanud levima praktika, et valitsus on valikuprotsessis abistamiseks omal initsiatiivil moodustanud nõuandva komisjoni, kuhu on kaasatud ini-
Akt on seadus või otsus; Otsus on sisuline või nimetamisotsus (kellegi valimis otsus) Häälteenamused sätestatud PSRS §3 (6) - Vähemuse kaitse: Põhiseadus sätestab demokraatia toimimise enamuse põhimõttel, kuid kaitseb läbi põhiõiguste ka vähemusi. Põhiseaduslikkuse järelvalve on samuti üks vähemuse kaitse instument. Opositsiooni õigused pole kuigi põhjalikult välja töötatud, kuid siiski peab opositsioonil olema võimalus kaasa rääkida (võrdsed võimalused). 3. Demokraatlik legitimatsioon / poliitiline vastutus - Demokraatlik legitimatsioon (seadustamine, õigustamine): kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt Legitimatsiooni kett (peab olema katkematu): Böckenförde Rahvas valib Riigikogu Riigikogu legitimeerib: - Ühelt poolt Valitsuse Valitsus legitimeerib oma alluvad haldusorganid
Vaatamata rasketele sõdadele on tema valitsusperioodi tähendus prantslaste jaoks pigem positiivne. Napoleon oli paeluv isik, andekas ja võimekas. Suure töövõimega, hiilgav organisaator, hiilgav sõjaline karjäär. Napoleon teeb Prantsusmaast Euroopa valitseja. Napoleon oli nii "revolutsiooni poeg", "valgustatud isevalitseja" kui ka jultunud diktaator. Demokraatiasse rüütatud Napoleoni sõjaline diktatuur. Võimu tsentraliseerimine ja opositsioonil pole tegutsemisvõimalusi. 1799 konsulaadi põhiseadus: Napoleon on I konsul, kellele kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus. Napoleon nim ohvitserid, ametnikud, kohtunikud ja senati liikmed. Napoleoni nõustavad kaks konsulit ja riiginõukogu. Taastatakse meeste üldine hääleõigus. Toimuvad korduvad "rahvahääletused". 1802 sai Napoleonist eluagne konsul. Vastuolude tasandamine ja sisepol tasakaalu loomine
36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatia põhimõtted: kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Riigivõimu tuleb teostada rahva huvidest lähtuvalt. Iga riigivõimu teostav organ või ametiisik peab kasvõi kaudselt olema rahva poolt legitimeeritud. Kõige olulisema riigielu küsimused peab otsustama rahvas vahetult või tema esindajad. Otsused tehakse enamuse põhimõttel. Parlamendivähemuse õigused peavad olema kaitstud. Opositsioonil peab olema võimalus ausas poliitilises võitluses saavutada enamus parlamendis. Poliitilised mandaadid on ajaliselt piiratud. Riigivõimu teostajad peavad olema allutatud rahva ja tema esindajate kontrollile. Õigusriigi põhimõtted: riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele, kehtib õiguskindlus, riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt, riik vastutab oma ebaseaduslike aktide eest, õigust mõistab sõltumatu kohus ja põhiõigused on tagatud.
Konsulaat 4. Meestel on üldine hääleõigus · Korraldati pidevalt ,,rahvahääletusi", kus N sai masside ülekaaluka toetuse · 1802 N on eluaegne konsul (,,tänuliku rahva kingitus") · Demokraatiasse süütatud sõjaline diktatuur! · Alles jäid revolutsiooni ühiskondlikud saavutused · 1802 amnestia emigrantidele Konsulaadi sisepoliitika · Võimu tsentraliseerimine igal tasemel (prefektid) · Opositsioonil ei ole tegutsemisvõimalusi (tsentsuur, pol politsei) · Karjäär riigiteenistuses oli kõikidele avatud · Koolireform: kindel struktuur ja riigile allutamine · Majanduse stabiliseerimine!!!
pole puhtpraktiliselt võimalik kasutada, kui pole olemas selle õiguse teostamist reguleerivat seadust (näiteks ei saa valimisõigust kasutada ilma valimisseaduseta). 2) Ausate, vabade ja perioodiliste valimiste toimumine. Miinimumnõudeks on, et rahvas peab otse ja perioodiliselt saama valida vähemalt parlamendi alamkoda. Selliste valimistega rahvas perioodiliselt legitimeerib võimu ja see tagab ka võimaluse opositsioonil kunagi võimule tulla. Sellega on tagatud poliitiline pluralism. Kõikides riikides tagab see rahva kontrolli seadusandliku võimu üle, parlamentaarsetes ning poolpresidentaalsetes riikides tagab see ka rahva kaudse kontrolli valitsuse üle parlamendis olevate rahvaesindajate kaudu. 3) Poliitiline pluralism, mitmeparteisüsteem või vähemalt kaheparteisüsteem ning legaalse opositsiooni lubamine. Mõnikord on seejuures antud opositsioonile õigus vaidlustada
näidati reziimi kitsaskohti. Sellele kirjutasid alla 4 endist riigivanemat: Tõnisson, Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip, omaühinemisest teatas ka toonane eesti saadik Pariisis Otto Strandman). Öeldi väja ka hoiatus juhul kui rahvuskogu I koja valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi. Õnnestus siiski avaldada Soome ajakirjanduses. Ainus valitsusepoolne reaktsioon oli Pätsi pahandamine nende tegelaste üle, kes kannavad Eesti asjad välispressi ette. Opositsioonil ei jäänud muud üle kui valimisi boikiteerida. Rahvuskogu valimised uut moodi korraldatud kogu Eesti jagatai 80 ühemandaaadililseks valimisringkonnaks. Igast ringkonnast osutus valituks see, kes rohkem hääli sai. Opositsioon ei teinud suurt midagi ära. 80st 50s esitatigi ainult1 kandidaat. Dets-s 1936 käviitus propagandamasin, käivitusid rahvakoosolekud jm. Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas (v.a 1 opositsiooniline mees Spordilehe toimetaja Oskar Lõvi, kelle
11 · Liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele (nt kultuuri vormide liikumine kõrgematelt vormidelt madalamatele, mõisakultuur -> talupojakultuur). 2. Opositsioon Tarde leiab, et kõigepealt tuleks pöörata pilk mütoloogiale, kus on juttu heade ja halbade Jumalate omavahelisest võitlusest. Opositsioonil on erinevaid vorme: · Kergemad nt vaidlus · Raskemad - nt sõda Opositsiooni elementidena on oluline, et saaks rääkida: · Seesmine opositsioon tekib kui inimesel on ühel ajal 2 või enam erinevat ideed, mida matkida · Välimised opositsioon et opositsioon jõuaks sellele tasandile e sotsiaalsele tasandile on vaja et eelnevalt tekiks seesmine tasand
annaabi.ee 
