KUJUNDAV HINDAMINE Tallinn 2015 SISUKORD KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE...................................3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi te...
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksik...
Konstruktivistlik õppimiskäsitlus Konstruktlivistlik õppimiskäsitlus on selline, mis põhineb õppija enese aktiivsusel reaaleluliste probleemida lahendamisel. See õppimiskäsitlus ütleb, et teadmisi ei saa õpilastele valmiskujul anda. Õppija seob oma uued teadmised ise kokku, toetudes enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Uued teadmised seab ta ühte süsteemi varemõpituga. Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ...
Kahe teadusartikli annoteeritud bibliograafiad Revaa, E., Karm, M., Lepp, L., Remmik, M. (2014). Praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad rakenduskõrgkoolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 2(2), 2014, 116–147. Artikli eesmärgiks on uurida praktikute õpetamispraktikat, mis võimaldab mõista praktikute- õppejõudude õpetamisaspekte ja parandada läbi õppejõudude koolitusprogrammide kavandamise ja arendamise rakenduskõrgkoolide õppekvaliteeti. Uuringu aluseks on kaks küsimust: millist tähendust omistavad praktikud-õppejõud õpetamisele ning millised on praktikute-õppejõudude õpetamisarusaamad? Uurimus põhineb intervjuudel 15 sotsiaal- ja tehnikavaldkonna praktiku- õppejõuga kahest Eesti rakenduskõrgkoolist, mille analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset induktiivset sisuanalüüsi. Uurimus näitab erinevaid õpetamisarusaamu: õppijakeskne ja õppejõukeskne. Uurimus toob esile, mis mõjutab õppejõudude õpetamispraktikat j...
Triinu Hordo Paberilt ekraanile Viive-Riina Ruus tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks? Sest mängimine domineeris arendava tegevusena juba lasteaias: pusled, sõna- ja ringmängud täitsid noorte päevad, täiendades teadmisi märkamatult. Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veede...
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võet...
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus.....
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
annaabi.ee 
