Talinna Polütehnikum Multimeedia Failisüsteemid Referaat Koostaja: Hendry Sadrak Juhendaja: Urmas Krusell Taliinn 2013 1. Sisukord Sissejuhatus See referaat sisaldab erinevaid failisüsteeme, kirjeldab nende omadusi ja seletab mis asi on failisüsteem. Failisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid on organiseerida loogilisi faile füüsilisel salvestusseadmel (enamasti kõvaketas). 1. Failisüsteem Failisüsteem on meetodite ja andmestruktuuride kogum, mida operatsioonisüsteem kasutab failide jälgimiseks kettal või sektsioonis; see on failide organiseerimise viis kettal. Selle sõnaga tähistatakse ka sektsiooni või ketast, mida kasutatakse failide või failisüsteemi tüüpide säilitamiseks.
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1
Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32). Failipaigutustabel sisaldab iga kettal oleva faili algusklastri kannet, mis omakorda sisaldab viita järgmisele failiga seotud klastrile ja nii edasi, kuni faililõpu klastrini. FAT failisüsteem koosneb neljast erinevast sektsioonist: Reserveeritud sektorid. Esimene reserveeritud sektor (sektor 0) on alglaadur, milles sisaldub failisüsteemi info ja tavaliselt ka alglaade kood. Lisaks on seal väli, mis määrab reserveeritud sektorite arvu. FAT #1 ja #2. Identsed failipaigutustabelid, mis kaardistavad Andmete sektoris olevad klastrid. Klastrite kanded sisaldavad üht viiest väärtusest: järgmise klastriahelas oleva klastri
Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
Minu eesmärgiks on selle töö koostamise käigus teha endale selgeks, mida operatsioonisüsteem endast täpsemalt kujutab ning mis on selle erinevad funktsioonid. Selle teema koostamisel käsitlen teemasid, mis teeks lugejale selgeks: operatsioonisüsteemi mõiste, koostisosad, funktsioonid ning lühikesed ülevaated OSi tähtsusest, ajaloost ja näidetest. Operatsioonisüsteem kui laia mõistena võib panna kirja kui programmide kompleks arvuti juhtimiseks. See on ka tarkvara andmetöötlusprotsessi plaanimiseks, organiseerimiseks ning juhtimiseks. Opsüsteemil on laialdaselt palju funktsioone ja koostisosi. Referaadis otsustan käsitleda ainult tähtsamaid põhikomponente ning funktsioone. 3 Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteemi kui laia mõistena võib panna kirja kui programmide kompleks arvuti juhtimiseks
htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, OS arvutiprogrammide kompleks kindlustamiseks · Kasutaja liidest, · Arvuti aparatuursete ressursside juhtimist · Tööd failidega
teenindada opsüsteemi kõiki ülejäänud osi ja rakendusprogramme. Tüüpiline kernel vastutab mäluhalduse (memory management), protsessi- ja tegumijuhtimise (process and task management) ning kõvaketta halduse (disk management) eest. Arvutustehnikas, kernel on peamine komponent enamus arvuti operatsioonisüsteemidel; see on sillaks rakendusete ja tegeliku andmetöötluse vahel, mida tehakse riistvara tasemel. Kerneli kohustuste hulka kuuluvad süsteemi ressursside haldamine (suhtlus riistvara ja tarkvara vahel). Tavaliselt, kernel, kui põhiline osa operatsioonisüsteemist, võib pakkuda madalaima taseme abstraktrioonikihti ressursside jaoks (eriti protsessorid ja I/O seadmed), mida rakenduse tarkvara peab juhtima tema ülesannete täitmiseks. Tavaliselt tehakse need andmed kättesaadavaks taotluse protsessidele muude protsesside sidemehhanismide ja süsteemi kõnede kaudu. Operatsioonisüsteem ülesanded on tehtud erinevalt eri kernelitel, sõltuvalt nende
Failisüsteemid FAT Pikemalt artiklis Failipaigutustabel. FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987. aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt. Suurimad miinused on piirang partitsiooni suurusele (kuni 2 GB) ja failinimede pikkustele (kuni 11 tähemärki, millest 3 on failinimelaiend). Failinime pikkuse piirangu ületamiseks on kasutusel VFAT nimeline failisüsteemilaiendus, mis võimaldab kuni 255-tähemärgilisi failinimesid. FAT32 FAT32 on edasiarendus FAT16-st
raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega ,,/", mida võib võtta kui C: drive, mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi alustest uusi kaustu kõvakettal juurkataloogi failisüsteemide sees. Sa märkad, et ühendades arvutisse UBS võtme, see märgitakse ära aadressireana: "/media/partition-name". See omab ka rohkem mõtet, sest Linuxis on üherealine failisüsteem, mis algab juurkataloogist (,,/" või
Tuumale on antud minimaalsed ülesanded kuid oskus teha rohkemat. Ülesanded on antud moodulitena mis saavad töötada nii operatsioonisüsteemi kui tuuma mäluruumis. Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning muud riistvara. Kõik ülejäänud ülesanded nagu protsesside haldus, mälu haldus, failisüsteemi ja riistvara juhtimine jäetakse operatsioonisüsteemi ja kasutaja kanda
1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada, kustutada, nimetada, organiseerida, pakkida ning määrata failidele ligipääsuõigusi. 4. Mis on distributsioon?
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki
1.4.Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma
Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel
for Information Technology Professionals (EUCIP- Mat)) Joonis 2. Rakendustele riistvararessursside jagamine(Allikas: Learning Materials for Information Technology Professionals (EUCIP-Mat)) OS vahendab rakendusprogrammide pöördumist riistvarakomponentide poole läbi spetsiaalsete liideste. See võimaldab rakendustele juurdepääsu süsteemi riistvararessurssidele jättes OS'i hooleks riistvara poole pöördumise spetsiifika,riistvararessursside halduse ning konfliktide välistamise. Tüüpilise personaalarvuti OS'i funktsioonid on: Kasutajakeskkond seadmetega töötamisel 3 Automaatne sisend-väljund (edaspidi S/V)seadmetekonfimine Rakenduste liides seadmete poole pöördumiseks Keskkond rakenduste loomiseks Ressursi (CPU, RAM, failisüsteem, jne) jagaja
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux.
1.Mille järgi tuvastatakse, et 2 seadmefaili viitavad samale seadmele? 2:5:wait: /obt/bserver/bin/bstart 1500 Seadme gruppi numbri ja seadme numbri järgi. 2.Milliseid automaatseid kontrolle teevad tarkvarahalduse süsteemid tarkvara 5. Millised andmed annab TCP protokolli järgi töötav klientprotses paigaldamisel? uute pakettide paigaldamisel kontrollida, kas vajalikud ette, et saada ühendus õige serverprotsessiga? Kliendi ip ja teenuse eelduspaketid on paigaldatud ja kas lisatav pakett ei satu konflikti mõne pordi number. olemasolevaga 6. Kirjutage käsud kaitsekoodide seadmiseks kataloogile 3
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara
............................................................................... 25 3 1. Virtuaalmasina põhiteadmised Virtuaalmasin (VM) on niisugune interpretaatortarkvara, mis võimaldab käitada mitut operatsioonisüsteemi samas arvutis ühel ja samal ajal, kusjuures iga operatsioonisüsteem käitab oma programme. Esialgu oli virtuaalmasin IBM-i suurarvutite tarkvara, mille töötasid välja nende arvutite kasutajad ja mille IBM võttis hiljem oma süsteemseks tooteks (VM/SP). Vestlusmonitori süsteem annab virtuaalmasinale interaktiivse töö võime. Hiljem hakati virtuaalmasinaks nimetama igasugust interpretaatortarkvara, mis tõlgib keskprotsessorile arusaamatus programmikeeles kirjutatud koodi sellele mõistetavateks käskudeks.
......................... 8 Windows 7............................................................................................................ 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohje keelt või graafilist kasutaja liidest. Selles referaadis kirjutan ma 5 operatsioonisüsteemist mis olid ja on laialdaselt kasutatud
ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka nagu tavalist ja dünaamilist ketta jagamist. Windows 2000 Serveri ,,perekonnal" on lisarakendused nagu näiteks võimalus anda Active Directory teenuseid, Distributed File System'i ja and rikkevastased ladustamise mahud. Windows 2000 can be installed through either a manual or unattended installation.Unattended installations rely on the use of answer files to fill in installation information, and can be performed through a bootable CD using Microsoft Systems Management Server, by the System Preparation Tool.
Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
kontrollida täielikult. Tänu sellele saab üle piirangutest, mis telefoni tootja telefonile panevad ning laiendada süsteemi funktsionaalsust. Äärmisel juhul saab ka paigaldada uue operatsioonisüsteemi, kuid seda ei saa teha ennem, kui on root kasutajale ligipääs. 1.2 Miks seda protsessi nimetatakse rootimiseks? Kuna Android operatsioonisüsteem kasutab Linuxi kernelit (kernel on sild riistvara ning reaalse tarkvara vahel ja koordineerib nendevahelist tööd) ning root kasutaja Linuxi operatsioonisüsteemis tähistab kasutajat, kellel on kõige rohkem õigusi. See on võrdväärne administraatori kasutajatasemega Windowsis. 1.3 Mis on vajalik rootimise teostamiseks? 1.3.1 Bootloader Bootloader on pisike programm, mis laetakse enne operatsioonisüsteemi. See on programm, mis on olemas igas arvutisüsteemis. Vahet ei ole, kas see on Android telefon, iSeade või PC
Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja multimeedia tuge, muudetud kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn
Serverite Virtualiseerimine ülesanded nagu näiteks uuenduste tegemine inviduaalselt igale masinale võib olla tüütu ja aega nõudev. Programmide kokkusobivus võib olla keeruline. Võib juhtuda, et on vaja mitut inviduaalset serverit ainult sellepärast, sest ühes masinas tekib erinevate teenuste vahel konflikt. Samuti aegub riistvara tehnoloogia ning uuemate programmidega võib tekkida probleeme. Sellisel juhul on võimalik luua virtuaalne versioon vanemast riistvarast ka mordernsemates serverites. Migratsioon ühelt masinalt teisele on lihtsam. Migratsiooni all on mõeldud serveri liigutamist ühest keskkonnast teisele. Õige riistvara ja tarkvara puhul on võimalik liigutada üht virtuaalset serverit teisele füüsilisele masinale. Vanasti
tegevusteks. Nii on poole kiirem ja ei kasuta mälu tühistele asjadele vaid nende jaoks , mille jaoks sul ikka tõeliselt on vaja. Aga kui muidu esialgset sisu vaja läheb , loetakse jälle mällu tagasi. Kogu selline protseduur on tehtud kasutajale läbipaistvaks. DOS ei võimalda saalimist, kuid enamus kasutab seda tehnikat siiski. Loomulikult on ka teatud probleeme, kuna op süsteemi töö muutub keerulisemaks ning on vaja lisatuge riistvara poolt. Ei saa kindel olla alati ,et kõik laitmatult töötaks ,võib vigu esineda kuid tavakasutaja sellest ei pruugi aru saada. Linuxi all töötavad programmid näevad ainult vaba mälu ja ei märka ,et osa sellest paikneb aeg-ajalt kettal. Muidugi on kirjutamine ja lugemine kõvakettal aeglasem kui päris mälul , mistõttu programmid ei tööta sama kiiresti . 4. Saaleala Saalealaks nimetatakse virutaalmälus kasutatavat kõvaketta osa. Ütleme nii ,et saalimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
