Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4)
tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka sümfoonilist poeemi(13),etüüde,prelüüde,kantaate,ungari rapsoodia(19),kontsert klaverile/sümf.orkestrile(2),sümfoonia(2),laule ja romansse(u90). F
aastal võtsid Metropolitani ooperiteatri lauljad ja muusikud ette kuuenädalase tuuri, läbides suuremad Ameerika linnad. Aastatel 1908 1935 juhtis ooperiteatrit Giulio GattiCasazza. Tema autoriteetsed organiseerimisoskused ja väljapaistvad osatäitjad tõid Metropolitani teatri kauakestvasse Hõbeaega. Praegune ooperiteater on moderniseeritud, paljudest etendustest on kadunud ehedus, sest vanaaegsed kostüümid, lavakaunistused, tehnika jne on asendatud moodsamatega. Metropolitani ooperiteatris loodi ooperiga samaaegselt jooksvad tiitrid, neid kutsutakse ,, Met Titles ''. Nende loojaks oli Joseph Volpe, aastal 1995. Tiitritesüsteem võimaldab igal vaatajal oma istme ees olevast ekraanist lugeda inglise keelseid subtiireid ooperile.
tohutu menu. 1845 abiellus Guiseppina Strepponiga. ,,Rigoletto" Victor Hugo näidendi järgi ,,Kuningas lõbutseb" järgi. ,,Trbaduur" (1853) ,,Traviata" ehk ,,Langenud naine" (1853) See kukkus läbi halva esituse tõttu. ,,Othello" ,,Don Carlos" ,,Aida" Pärast suurt kriisi oma elus, oli järgmiseks teoseks ,,Nabucco" Richard Wagner 1813- 1883 Sündinud Saksamaal. Õppis Leipzigi ülikoolis muusikat, rändas palju. On töötanud Riia ooperiteatris dirigendina. Reisinud Londonis, elanud pikemat aega Pariisis, Berliinis. 1843 töötas Prezdneri ooperiteatris. Sveitsis tutvus Ludvig IIga. Koostöös kuningaga tekkis idee teostada uus ooperiteater Byrothi ooperimaja. Idee Wagnerilt, raha Ludvigilt. See teater pidi asuma suurest linnast eemal ning see oli mõeldud ainult muusika kuulamiseks. Alguses pidi see olema tasuta. Byrothy ooperiteateris
8)Loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. 9)Fuuga-polüfooniline muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe v mitme teema imiteerimisele eri häältes 10)Prelüüd-muusikateose eelmäng;lühikese sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 11)Bach(1685-1750), Händel(1685-1759) 12)samaaegselt sündinud,vaeslapsed,leiba teenisid varakult ise, lõpetanud gümn,käinud ülikoolis, töötanud viiuldajatene(Bach ühes kloostrikoolis,Händel Hamburgi ooperiteatris) B-missa,passion.H-ooper,oratoorium.Mõlemad surid pimedatena 13)Bach töötas 1723 kuni surmani THOMASKIRCHE-s
Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik,
Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena. Tal on olnud palju rolle erinevates ooperites ja osalenud ka mitmete suurvormide ettekannetel. Ta on laulnud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hiinas, Tsehhoslovakkias, Hollandis ja Eestis ning teinud koostööd mitmete kuulsate dirigentidega. Helen Lokuta (metsosopran), kes mängis peaosa, on Rahvusooperi Estonia solist. Ta on lisaks õpingutele Eesti Muusikaakadeemias täiendanud end Saksamaal ning laulnud Karlsruhe Ooperiteatris. 1994
kontserti 1832, 22 aprill, kavatses ta sellest inspireerituna saada oma aja kõige suurimaks pianistiks. 1835 asus ta elama Sveitsi. 1837 läks ta Itaaliasse. 1830-1840, reisis ta palju Euroopas, andes kontserte. Suurema osa sissetulekust annetas ta heategevusele. 1842 esines ta Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 elas Ferenc Saksamaal, kus ta oli muusikakriitik, helilooja, muusikapedagoog, romantilise suuna eestvõitleja ning dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. 1861 kolis Ferenc Roomasse, kloostri. Ka oma loomingus pühendus ta palju vaimulikule temaatikale. 1875 asutas ta Muusikaakadeemia, Pestis, mis kannab veel tänapäevalgi Liszt'i nime. Elu viimased aastad elas ta oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka suri 1886. HELILOOMING 13 sümfoonilist poeemi. 19 ungari rapsoodiat. 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile. 2 sümfooniat. 90 laulu ja romanssi.
Montserrat Caballé Montserrat Caballé on sündinud 12.aprillil 1933 Barcelonas. Ta on katalaani ooperilaulja, kes laulab soprani häält. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning Caballéd premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis.
Othello Giuseppe Verdi Üldiselt Esmakordselt esitati „Othello”'t 5. veebruaril 1887. aastal Milano ooperiteatris La Scala Ooper põhineb Shakespeare'i sama nimega näidendil Teose muusikaline materjal on väga ühtne, seega on seda raske jaotada kontsertnumbriteks Eestis on „Othello”'t lavastanud Eesti Draamateater „Othello” tegelased Othello (tenor)- mauride väepealik Desdemona (sopran)- Othello naine Jago (bariton)- algul Othello sõber, tahab Cassio'le kättemaksta Emilia (metsosopran)- Jago naine
veebruar 1685 Halle 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid
Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus oli tema õpetaja Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris. Esimene Georg Otsa etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperist ,,Jevgeni Onegin" (1944). Temast sai Estonia ooperiteatri hinnatuim solist ja ta laulis Estonia laval alates aastast 1951 kuni oma surmani. Otsa kutsuti tavaliselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu ja mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Ta oli väga hea eesti laulude interpreerij, kuid ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr
7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli
veebruaril 1685. aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´ juures, kus Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12- aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erialale, kuid juba järgmisel aastal lahkus ta kodulinnast ja asus tööle Hamburgi ooperiteatris. Hamburg 1703-1706 Hamburgis asus Saksamaa tähtsaim ooperiteater. Händel muusikaharidus oli nii hea, et ta sai 18-aastaselt teatriorkestris viiuldajaks ja siis klavessiinimängijaks. Peagi juhatas ta ise orkestrit ning 1705.a. tulid lavale tema esimesed ooperid. Itaalia 1706-1710 Soov end muusikaliselt täiendada viis Händeli Itaaliasse. Ta käis Firenzes, Roomas, Napolis ja Veneetsias. Seal kohtus ta itaalia kuulsate heliloojatega, kellelt oli palju õppida. Itaalias
sajand 20. sajand kujunemisaeg Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerika Ühendriik Žanri Antiik-Kreeka Prantsuse koomiline Operett, koomiline eelkäijad tragöödiad ooper ooper, prantsuse meelelahutuslik muusikalavastus Kus Ooperiteatris Teatris Teatris, muusikateatris esitatakse? Mis on Keskajal korraldati Prantsuse koomiline Kaasa on aidanud aidanud kaasa kirikus ja ooper. massimeedia tormiline tuntu-sele, linnaväljakutel areng. levikule? suurejoonelisi vaimulikke muusikali etendus.
nendega reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv"
· See algas umbes 4-aastaselt kui hakkasin tegelema loominguliste katsetustega.Mu esimesed kontserdireisid ,mis toimusid Euroopas, algasid siis,kui olin kuuene.Paar aastat hiljem alustasin ma oma enda teoste kirja panemisega.Peale seda üheksa aastasena valmis mu esimene sümfoonia ja aasta hiljem ka esimene ooper. 13-aastasena sain ma oma esimese töökoha Salzburgi peapiiskopi õukonnas.Ma olin juba neljateist aastasena Milaano ooperiteatris väärtustatud lavastaja.Praeguseks olen tegelenud muusikaga üle 30 aasta. 2)Kui raske on teie arvates luua uut teost? · Ma kinnitan Teile,armas sober,et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina.Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud. 3)Millest tekkis teie n.ö lahkarvamus Rooma paavstiga? · Ta suhtus minusse kui õuemuusikusse ja peremehele kuulekasse teenrisse
põhjal. Lugu jutustab jalutu mustanahalise (Porgy) ja imekauni Bessi armastusest. Püüdis võimalikult tõetruult edasi anda mustanahaliste eluolu. ... Ei kasutanud autentset Ameerika folkloori. Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutatud. Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid. Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas. 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris Milano La Scalas. ... Eestis on ooperit "Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias ( dirigent Neeme Järvi ja Eri Klas; Porgy osa laulis Georg Ots) 1983 Vanemuises ( Porgy osa Taisto Noor) Charles Ives (18741954) USA süvamuusika esimene suurkuju/eksperimentaator Helilooja, kes oli ajast ees muusika oli atonaalne, täis rohkelt klastreid ja kobarakorde.
Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas Londonis ja 1726. astus Inglise kodakondsusse. Reisis palju,elas 50 aastat inglismaal, poissmees, polnud peret,skandaalne,töökas, ründav, sügavalt egoistlik, sai kuulsaks juba oma eluajal, kirjutas oopereid ja oratooriumeid, 7aastaselt pälvis hertsogi tähelepanu, isa tahtis,et ta õpiks juristiks,11aastaselt olid ta muusikateosed
viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. [1.2008,02.02],[2.2008,02.02] Kuueaastaselt alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserdireise Euroopa linnades.Esimesed trükised tema teostest ilmusid Pariisis, kui Mozart oli vaid 8- aastane. Aasta hiljem kirjutas ta Londonis oma esimese sümfoonia,järgmisel aastal esimese ooperi. Kaheteistkümne aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi
Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega. Ooperi läbivaks teemaks on armastus ning eneseohverdamine viimase nimel. Kaunis Violetta kohtub äsja provintsist naasnud Alfredo Germontiga, kes räägib naisele oma tunnetest. Vastu saab ta aga lilleõie ning loa tulla tagasi, kui lill on närtsinud. Violetta armub Alfredosse ning nad asuvad koos elama. Mõne kuu möödudes selgub, et armunute raha on lõppemas ning Alfredo sõidab kiiresti Pariisi rahaasju korrastama
Tänu sellele õnnestus Händelil õppida orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni aluseid kuulsa Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A
mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. · Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Elukäik · 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. · 18481861 elas helilooja Saksamaal, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris,m uusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija Elukäik · Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Helilooming
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma
· Uuendused muusikas: muusikalise motiivi kordamine erinevatel kõrgustel. Kunstiline lähenemine. Vormi vabadus. Programmilisus. Lõputu meloodia. · Lemmikzanrid: sõnadeta laul, tantsuzanrite miniatuurid, sümfooniline poeem, ballett, muinasjutud lemmik temaatika, operett. Ferenc Liszt: · Elas aastail 1811 1886. Sündis Ungaris. 9 aastaselt toimus esimene kontsertturnee. Muusikat õppis Viinis ja Pariisis. TegutsesWeimaris, kus tlltas Weimari ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. Asutas uuemuusika eest võitlemise ühinguid. Propageeris noori heliloojaid: R.Wagner, Ed. Grieg. Andis pianistidele meistrikursusi. Võttis osa Ungari muusikaakadeemia asutamisest ja oli aupresident. · Looming: oli tugevalt mõjutatud Ungari, eriti aga mustlasmuusikast. Oli sümfoonilise poeemi, kui uue zanri looja. 13 sümfoonilist poeemi, hulgaliselt transkriptsioone klaverile. Plaveripalade tsükkel :
1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli ning sai seal oma esimesed klaveritunnid. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimeseks loominguliseks katsetuseks , millega ta alustas 1826. aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1834-1837.aastal töötas ta Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. 1837-1839. aastal oli ta Riia ooperiteatri kapellmeister. 1876. aastal avati Richard Wagneri ooperiteater. Esimene loominguperiood (18331842) Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt
Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Giuseppe Verdi (1813-1901) ELULUGU: Suurimaid ooperi heliloojaid. Tänapäevalgi kuuluvad Verdi ooperid kogu maailma ooperiteatrite repertuaari põhifondi. Ta valiti ühendatud Itaalia I parlamendi liikmeks. Muusikalise hariduse omandas eraviisil, sest konservatooriumi teda vastu ei võetud. MUUSIKA: I -ed helitööd kirj. 15-16 a. Juba I Verdi ooper esitati ülimenukalt Milaano kuulsas ooperiteatris. Järgmised ooperid suurendasid ta kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui välismaalt. Kirjutas 26 ooperit, millest 8 on säilinud ülemaailmse populaarsuse tänaseni. "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos" ja "Aida". Ka Verdi uuendas ooperit, rakendades Wagneri põhimõtteid(nt üksiknumbrite osaline asendamine steenidega). Kutsus oma kaasmaalasi järgmine rahvuslikke traditsioone. Kasutas aariaid ja ansambleid. Mitmed Verdi
sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukrainas mõisavalitseja peres. Klaverit hakkas ta õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". 13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinsteini-nimelise preemia kontsertklaveri. Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas
Pariisis õppis ta kompositsiooni. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Elulugu 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Elulugu Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Muusikateosed
tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Caballé on tegelenud ka heategevusega ja on rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning teda premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni Ooperiteatris, kus ta arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Aastal 1965. astus ta esmakordselt üles ka Glyndebourne'i Festivalil. Aastal 1969 andis ta Arena di Veronassis silmapaistva esitluse Giuseppe Verdi ooperis "Don Carlos". Kolm aastat hiljem esines Cabelle Covent Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga ilmselt 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid
Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Looming Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost.
„Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles 1887. aastal, seega peale 17-aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu „Reekviemi“, mille ta kirjutas oma sõbra mälestuseks 1874. aastal. Kuulsaks sai
seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid. Primadonna Carlotta on valmis esitama aariat, kuid äkitselt kukub dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast. Otsustatakse, et teda hakkab esialgu asendama Christine Daaé. Balettmeister Madame Giry leiab teate ooperikummistuselt, kes nõuab töötasu ja tasuta loozi ooperiteatris. Peale esinemist, saab Christine vaid positiivset tagasisidet ja kohtub Raouliga ning selgub, et nad mängisid väiksena koos. Peeglile ilmub Fantoomi kuju, kes tõmbab Christine peegli taha pimedusse ja viib oma maa-alusesse koopasse. Fantoom selgitab talle, et ta on helilooja ja Christine on olnud talle inspiratsiooniks. Christine võtab mõne aja pärast Fantoomi näolt maski, milletõttu muutub Fantoom kurvaks ja ta viha lahtub. Ta nõustub viima tüdrukut tagasi välismaailma
Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis prof. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Luc Robert õppis laulmist Québeci konservatooriumis Montréalis Claudette Denysi ja Louise-Andrée Barili juures ning liitus Kanada Ooperiteatri Ooperistuudioga 2002. aastal. Oma ooperidebüüdi Kanada Ooperiteatris tegi ta hooajal 2002/03, lauldes Hermanni ja Riccardot. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1997. aastal ja Sibeliuse Akadeemia 2010.aastal. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel ,,Con brio" finaali. Heli Veskus debüteeris RO Estonias 1999. aastal donna Elvirana Mozarti ooperis ,,Don Giovanni" ja on selle teatri solist alates 2001. aastast. Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni
alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. 1703 käisid Händel ja ta sõber Johann Mattheson Lübeckis Buxtehudel külas, huvitudes vabanevast organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid
G.F. Händel ja J.S. Bach Georg Friedrich Händel oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on
1827 hukkus tema isa mis viis mehe kriisini. Sellele aitas kaasa ka õnnetu armastus. 1830 hakkas aga uuesti klaverit mängima ning 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti mis motiveeris teda saama oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt mööda Euroopat, andes palju kontserteid. Esines ka Moskvas ja Peterburis. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, Weimaris, kus tegutses dirigendina ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, tegutses muusikapedagoogina, heliloojana ja ka muusikakriitikuna. 1850 lavastas Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Viimased eluaastad elas Saksamaal, oma tütre Cosima Francesca Gaetana Wagneri juures (Richard Wagneri naine). Liszt võis küll tunduda tagasihoidlik ja ebakindel, eriti oma olemuselt, kuid tema
,,Pärlipüüdjates" laulis Léïla partiid Virginia Wagner, kes on mitmete nimekate auhindade laureaat: I koht noorte lauljate konkursil (Concurso para jovenes cantantes, Argentiina, 1999); I koht V Maria Callase nim. konkursil (V Concurso Internacional Maria Callas, Itaalia, 2000); I koht XX rahvusvahelisel konkursil Logroños (XX Concurso Internacional de Logroño, Hispaania, 2002. USAst pärit tenor Ray M. Wade ,kes laulis Nadiri partiid ,tegi ooperidebüüdi Texase Fort Worth Ooperiteatris 1983. aastal. Teda on pärjatud mitmete nimekate auhindadega: esimene auhind rahvusvahelisel kuninganna Elizabethi nim. võistlusel (Queen Elizabeth International Music Competition for Singing, Brüssel, 1996), esimene auhind riiklikul Stewart Awards ooperilauljate võistlusel (Stewart Awards National Operatic Voice Competition, Oklahoma, 1994), esikoht VII Enrico Caruso nim. rahvusvahelisel võistlusel (Milano, 1992). Ta on
sündinud 1685. aastal Saksamaal. Peale ühise sünniaasta oli nende elus muidki ühtelangevusi. Peaaegu üheaegselt jäid nad vaeslasteks ja pidid varakult hakkama ise endale leiba teenima. Vaatamata sellele suutsid nad lõpetada gümnaasiumi ning võita kätte õiguse astuda ülikooli. Lapsepõlves õppisid nad silmapaistvalt mängima mitut pilli ning töötasid lühikest aega viiuldajatena (Händel Hamburgi ooperiteatris, Bach ühes kloostrikoolis). Mõlema loomingu tippteosteks said monumentaalsed vokaalteosed (Bachil missa ja Händelil ooper ja oratoorium). Mõlemad äratasid juba noorukitena tähelepanu silmapaistvate improvisaatoritena ja kujunesid ületamatuteks improvisaatoriteks. Mõlemad barokkmuusika suurkujud surid pimedana (Bach 1750. aastal, Händel 1759. aastal.
Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". Ta on olnud edukas ka bel cantos ning romantilistes rollides nagu Gilda osa Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto", Musetta roll Giacomo Puccini ooperis "Boheem" ja teised.Aastal 2002 esines Anna esmakordselt Metropolitan Operas Sergei Prokofjevi ooperis "Sõda ja rahu", rolliks Natasa. Sellest hoolimata olid tal uued esinemised juba jaanuaris 2009.10. oktoobrist 2010. a. alates on Saksamaal ja Austrias linal film La Boheme.
Aasta hiljem sängitati maapõue ka tema isa. Kõik kohustused jäid Bachi 14 aastat vanema venna kanda. Händel sündis seevastu tunnustatud õuekirurgi pojana. Tema peres arvati, et muusika sobib pigem meelelahutuseks kui ametiks. Seega oli ka tema isa soov, et ta õpiks õigusteadust, mis võimaldaks head teenistust. Kui Händel oli 12 aastane, suri tema isa. Vastavalt isa soovile läks Händel õigusteadust õppima, kuid jättis peagi kõik pooleli ja asus tööle hoopis Hamburgi ooperiteatris. Händeli karjäär on jagatud kolme suurte perioodi, millest esimene on Hamburgis(1703 – 1706). Seal hakkas tal karjäär väga edukalt arenema tänu tema väga heale muusika haridusele. Järgmine suur periood on Itaalias ja Hannoveris(1706 – 1712), mille ajal ta rändas palju Itaalias, kohtus kohalike heliloojatega ja õppis neilt uusi oskusid. Itaalias sai ta endale väga kasulike tutvusi. Saksamaal Hannoveris sai ta kuurvürsti kapellmeistriks, millest sai tema
loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. Dmitri Sostakovits oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal
Kokku 104 sümfooniat - elurõõmsad, enamasti 4- osalised teosed, teemad põhinevad sageli rahvaviisidel. Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne.) Meisterlikkuse tipuks on 12 Londoni sümfooniat. Üle 70 keelpillikvarteti 24 ooperit, mida lavastati peamiselt Esterhazi õukonna ooperiteatris. Oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad” Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) Imelaps, muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseeria. Sündis 1756. aastal Salzburgis (Austria). Isa, kes oli Salzburgi õukonnas kapellmeister, oli ka poja õpetajaks ja kontsertide korraldajaks. 5- aastaselt esimesed omaloomingulised palad, 6-aastaselt algasid kontsertreisid , 8- aastaselt esimene sümfoonia, 11-aastaselt esimene ooper jne. Erakordne anne ja töövõime
Kohe näha, et isa geenid! Meie suguvõsas on üldse palju muusikuid. Võime pidada end muusikute suguvõsaks. Aga räägi, kus oled sa õppinud ja milline on sinu lapsepõlv?" Händel: ,,Mul oli isa, kes oli kirurg. Ta tahtis, et ma õigusteadust õpiksin. Kuid ta suri varakult. Mind huvitas rohkem muusika. Käisin salaja pööningul klavikordi mängimas. Õppisin kuulsa organisti käe all. Lõpuks õppisin siiski ka õigusteadust. Kolm aastat olin Hamburgi ooperiteatris viiuldaja. Ma olen suur sõber reisimisega. Olen palju käinud välismaal. Kuus aastat olin Itaalias ja Hannoveris, sain seal häid tööpakkumisi. Nüüd elan Londonis, kus ma olen kirjutanud väga palju oopereid. Ehk oled mõnda neist isegi kuulnud. Kindlasti oled. Bach: ,,Väga huvitav. Ka minu isa suri varakult, ka ema. Jäin üheksa aastaselt orvuks. Siis võttis mind oma hoole alla vanem vend. Tema käe all sain peamiselt muusikalist haridust ja õppisin mängima orelit.
o Esiettekanne 1924 NY o Grenshwin ühendas jazzi ja sümfoonilist muusikat o Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse o ,,Summetrimes" ei kasutanud autentset Am folkloori o Kõik spirituaalid ja bluusid on ise kirjutanud o Teoses on ühendatud ooperi ja muusikali elemendid o Pärast II maailmasõda toimus ooperi võidukäik Euroopas · 1955 lavastati maailma kuulsaimas ooperiteatris · Eestis on ooper ,,Porgy ja Bess" lavastatud Estonias ja Vanemuises. 1966 Estonias, 1983 Vanemuises. CHARLES IVES (1974-1954) · esimene USA süvamuusika suurkuju/ekpressimentaator · kasutas loomingus atanaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! · LOOMING: o Orkestrimuusika o 12 teost sümfooniaorkestile o Kasutas oma loomingus: 1. Polüstilstikat (2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu ). 2
ühes Norra sadamas Pariis 1839-1842 · Pariisile pani Wagner suuri lootusi · Ent kõik oli määratud luhtumisele · Elatusvahendeid tuli hankida nootide ümberkirjutamise, artiklite kirjutamise ja tunniandmistega · Ajavahemikul 1840-1842 ilmus talt 24 kriitilist artiklit Oma artiklites näitas ta loova vaimu traagilist hukkumist kesk pealiskaudsust ja külma egoismi Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooper "Lendav Hollandlane,,. · Asus läbi viima ooperiteatri reforme. · Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. · Wagnerit need ei heidutanud. · Kirjutas ooperi "Tannhäuser" (1845) Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. · Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele.
Jüri Alperten on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi professor Bruno Luki klaveriklassi ja Leningradi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassi. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002–2004. Alperten on juhatanud mitmeid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte üle Euroopa. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ja juhatanud etendusi Läti Rahvusooperis, Göteborgi Ooperiteatris Rootsis jm. Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias. Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana. „Carmen“ on prantsuse ooper, mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul
"Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938) "Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952) "Capriccio" (1942) Ooper ,, Salome" "Salome" on Richad Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde`i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9.detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris. Ooperi tegevustik Heroodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Heroodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et värsket õhku hingata. Korraga kuuleb ta vangitürmist kostuvat Ristija Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. Salome on võlutud sellest häälest ja palub valvuritel endale vangi näidata
6" ,,Brandenburgi kontsert nr 2" ,,Hästi tempereeritud klaviin") Töötades kantorina kirjutas vokaalmuusikat (,,Kantaat nr 140" ,,Ärgake, nii vahid hüügvat") GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Sündis Saksamaal Halle linnas. Tema isa töötas Halle õukonnas tunnustatud kirurg- habemeajajana. Händel sai hea hariduse, ta lõpetas gümnaasiumi ja perekonna soovil astus Halle ülikooli õigusteadust õpima. Katkestas õpingud ja 1703 alustas ta tööd viiuldajana Hamburgi ooperiteatris. Seal kirjutas ta oma esimesed ooperid. 1706 külastas Händel Itaaliat, seal tehti talle palju tö pakkumisi. 1712 läks t aLondonisse, kus tegutses mõnda aega Londoni Ooperiteatri juures. Ta oli kuningapoja soosung. Londonis kirjutas ta osa oma olulisemaid teoseid. Elu lõpul jäi ta pimedaks. Suri Saksamaal. Ta oli esimene helilooja, kes ei olnud alaliselt ööl õukondades ja ooperimajades vaid ta oli esimene karjääri helilooja.
Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. 2009. aastal debüteeris ta Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris. Mart Madiste on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias. Aastast 1999 on ta Rahvusooper Estonia solist, kuid on esinenud ka teatris Vanemuine. Esimeses vaatuses on toimumas ball Violetta juures. Alguses ei tee ta välja sellest, et ta Alfredole meeldib, kuid pärast, kui noormees on talle armastust avaldanud, hakkab Violetta mõtlema noormehe sõnade üle. Teise vaatuse esimeses pildis on möödunud paar kuud ning Alfredo ja Violetta elavad Pariisi lähedal maal
annaabi.ee 
