· Vasaku ülemise kvadrandi valulikkus · Enamasti ei vaja ravi · Splenektoomia · Hüperplenism ja sellest tekkinud trombotsütopeenia on sage protaalhüpertensiooni esimene tunnus Astsiit · Astsiit vedeliku kogunemine peritoneaalõõnde. · Halb prognoos tsiroosi korral 2 aasta elulemus < 50% · Põhjus: - Portaalhüpertensioon sagedaseim põhjus - Infektsioonid - Pahaloomulised protsessid Hüpoalbumineemia onkootse rõhu Kliiniline pilt · Suurenenud vööümbermõõt · Perifeersed tursed · Massiivse astsiidi korral võib olla düspnoe, alatoitumus, lihaste atroofia, tugev kurnatus ja väsimus Diagnostika · Füüsikaline uurimine · Ultraheli · Diagnostiline paratsentsees kas esineb kasvajarakke ? · SAAG = (albumini konts seerumis) - (albumini konts astsiidivedelikus) · SAAG >1,1 g/dL tingitud portaalhüpertensioonist
Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune Maksa funktsioonid? Energia allikas, vere- ja veedepoo, inaktiveerib hormone, detoksikatsiooni fn, sünteesib aminohapetest plasmavalke. Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin Millise hormooni toimel tõuseb vererõhk? Adrenaliin Koehormoonid: ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta. Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN. Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo. P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises. Aktiin, müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni. Veresuhkur norm. : 3.0-5.5 mmol
Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale vereülekande või rasedusega võivad tekkida. Albumiin transpordi, toitumis, onkootserõhu tekitaja roll Globuliinid kaitsevalgud ja transpordi, onkootse rõhu tekitaja Hemoglobiin hapniku ja süsihappegaasi transport, peab olema erütrotsüüdis, mitte plasmas Fibrinogeen osaleb vere hüübimisel Kollateraal- väiksem kõrval versoon. Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd. Anastomoos veresoon, millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta. Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid
Seda teades on võimalik valmistada verdasendavaid lahuseid, mis püsivad kaua vereringes. Seejuures ei tohi ainete molekulmass ületada 70 000, kuna siis ei eritu nad enam neerude kaudu (v.a. juhul, kui neid organism ise ei lammuta). Glomerulaarfiltraadi hulga määrab vererõhk päsmakeste kapillaarides. Normaalselt on see 70 mmHg. Filtratsioonile töötab vastu vere valkude poolt tekitatud onkootne rõhk 25-30 mmHg. Seega kui vererõhk kapillaarides langeb alla onkootse rõhu, lakkab ka uriini teke. Samas on päsmakestel väga suur vererõhu autoregulatsioonivõime. Päsmakese filtratsiooni vaadeldakse kindlas ajaühikus. Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. (Vereplasma umbes 3 liitrit filtreeritakse läbi 25 minuti jooksul ja ööpäevas toimub kogu vereplasma läbifiltrerimine umbes 60 korda. Kogu ekstratsellulaarne vedelik (~17 liitrit) allutatakse ööpäevas 12 kordsele renaalsele kontrollile. Öösel
SÜDAME VASAKUL POOL ON – ARTERIAALNE VERI PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM) 4 BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR) KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID) 1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE RÕHU TEKITAJA 5) KAITSEFUNKTS. VERE FUNKTSIOON- 1) TRANSPORDIFUNKTS. 2) KAITSEFUNKTS. 3) VALGUDEPOO P-SAKK- KODADES IMPULSI LEVIK PQ-LÕIK- KODADE KONTRAKTSIOON QS – KODADE LÕÕGASTUS QRS-KOMPLEKS-VÄLJENDAB ERUTUSE LEVIKUT ÜLE MÕLEMA VATSAKESE. T-LAINE- VATSAKESTES TEKIB LÕÕGASTUS ST-SEGMENT- NÄITAB, ET ERUTUSES ON KOGU VATSAKESTE MÜOKARD VERE KOOSTIS: ERÜTROTSÜÜDID, LEUKOTSÜÜDID, TROMBOTSÜÜDID ERÜTROTSÜÜTIDE FUNKTS NING NORM NAISTEL JA MEESTEL- FUNKTS:
b. Antisokifaas glükokortikoidid 2. RESISTENTSUSE FAAS Kõige tüüpilisem sümpaatilise närvisüsteemi erutus 3. KURNATUSE FAAS Glükokortikoidid Transudaat- Valgu sisalduse määramine kõhuõõnevedelikus aitab eristada astsiidi tüüpi -transudaati või eksudaati. Transudaat -erikaal madal (alla 1012) -valgusisaldus <2%, peamiselt albumiin -rakuvaene (üksikud irdunud mesoteelirakud), hüübeid ei esine Transudaat tekib hüdrostaatilise rõhu suurenemisel ja/või onkootse rõhu vähenemisel. Transudaadid on tavaliselt kahvatukollased ja selged. Tõlgendus: *portaalhüpertensioon *südame paispuudulikkus *hüpoalbumineemia (maksatsirroos, nefrootiline sündroom, krooniline neerupuudulikkus) Asoteemia- jääklämmastiku sisalduse tõus veres. Esineb sageli neeruhaiguste puhul. Neeruhaiguste puhul kontsentratsioonivõime langeb, neerud ei reageeri verekoostise muutustele, lisandub proteinuuria jne.
Madal osmootne rõhk – valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus – võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused – valgulahus hajutab/peegeldab valgust]; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed(albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) – lahustuvad füs lahustes, kolloidolek, denatureeruvus, alfa- heeliksi domineerimine; ja liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest: (kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). • Füsio-keemiline klassifikatsioon: • Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud)
Madal osmootne rõhk valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused valgulahus hajutab/peegeldab valgust; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed (albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) lahustuvad füs lahustes, alfa-heeliksi domineerimine; liitvalgud valgulistest ja mittevalgulistest osadest:(kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). Füsio-keemiline klassifikatsioon: · Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud) · Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud)
Vere ülessanded: · Transport,hormoonid,toit,soojus,gaasid jms · Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne),termoregulatsioon · Kaitse Vereplasma: · 90-92%Vesi · 6-8%Vereplasmavalgud:vere-kudede vee-ja ainevahetus,ainete transport, vereplasmavalgud moodustuvad ühe osa vere puhversüsteemist, valgureserv. o 60%Albumiinid Mittespetsiifiline transport Koloidosmootse e onkootse rõhu tagamine(80% nende töö,palju) Toitefunktsioon o 40%Globuliinid ja fibrinogeen(osaleb vere hüübes) Globuliinidega spetsiifilisem ainete transport · 1-2% heterogeenne madalamolekulaarsed ained o Aminohapped,rasvhapped,glükoos,kusiained,hormoonid,mediaatorid vitamiinid o Ioonid o Gaasid (O2,CO2) 8
Vere ülessanded: Transport,hormoonid,toit,soojus,gaasid jms Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne),termoregulatsioon Kaitse Vereplasma: 90-92%Vesi 6-8%Vereplasmavalgud:vere-kudede vee-ja ainevahetus,ainete transport, vereplasmavalgud moodustuvad ühe osa vere puhversüsteemist, valgureserv. o 60%Albumiinid Mittespetsiifiline transport Koloidosmootse e onkootse rõhu tagamine(80% nende töö,palju) Toitefunktsioon o 40%Globuliinid ja fibrinogeen(osaleb vere hüübes) Globuliinidega spetsiifilisem ainete transport 1-2% heterogeenne madalamolekulaarsed ained o Aminohapped,rasvhapped,glükoos,kusiained,hormoonid,media atorid vitamiinid o Ioonid o Gaasid (O2,CO2) 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja
vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm. Keskmine arteriaalne rõhk (RR) ~ minutimaht X perifeerne kogutaksitus. Kõrgvererõhuga on tegemist siis, kui süstoolne rõhk on üle140 ja distoolne üle 90 mm Hg. 35) Ainete liikumine läbi verekapillaaride. Vererõhu ja vereplasma onkootse rõhu tähtsus vee liikumisele. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub. Kontraktsioonivõime puudub. Pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm, difusioon ja filtratsioon. Difusioon: läbi endoteeli (rasvas lahustuvad väikesed molekulid, gaasid). Läbi endoteeli pooride (vesi, elektrolüüdid, glükoos, aminohapped). Konsentratsiooni gradiendi suunas. Lahustunud proteiinidel põhinev kolloidosmootne rõhk ehk onkootne rõhk on üsna väike murdosa plasma osmootsest rõhust
resorptsioon ja sekretsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestest oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. . Esmauriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o. onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Esmauriinist imenduvad 14 verre tagasi kõik organismile vajalikud aineid ja kuni 99% veest. Neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on
Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse südamest madalamal ja vähendab, kui mõõdetakse südamest kõrgemal. Korrektsioonitegur 1, 36 mm Hg/cm. Keskmine arteriaalne rõhk (RR) ~ minutimaht X perifeerne kogutaksitus. Kõrgvererõhuga on tegemist siis, kui süstoolne rõhk on üle140 ja distoolne üle 90 mm Hg. 35) Ainete liikumine läbi verekapillaaride. Vererõhu ja vereplasma onkootse rõhu tähtsus vee liikumisele. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub. Kontraktsioonivõime puudub. Pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm, difusioon ja filtratsioon. Difusioon: läbi endoteeli (rasvas lahustuvad väikesed molekulid, gaasid). Läbi endoteeli pooride (vesi, elektrolüüdid, glükoos, aminohapped). Konsentratsiooni gradiendi suunas. Lahustunud proteiinidel põhinev kolloidosmootne rõhk ehk onkootne rõhk on üsna väike murdosa plasma osmootsest rõhust
vererõhul. Päsmakese kapillaarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillarides olevast vererõhust (70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni iseregulatsioon: Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik
vererõhul. Päsmakese kapillaarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillarides olevast vererõhust (70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed. Ultrafiltratsiooni iseregulatsioon: Neerude vereringe ja ultrafiltratsioon püsib peaaegu muutumatuna, kui arteriaalne vererõhk on 75-200 mmHg. Kui vererõhk päsmakeses langeb, siis peamiselt toomasoone valendik
• 2% väga heterogeensete madalmolekulaarsete ühendite grupp, millest paljud on organismi normaalseks talitluseks väga vajalikud. Vereplasma valgud 6 Süntees toimub peamiselt maksarakkudes. Erandiks antikehad, neid toodetakse plasmarakkude poolt. 1. Albumiinid Homogeenne valkude grupp. Funktsiooniks: Mittespetsiifiline transport (sh ravimid), Toitefunktsioon, 80% onkootse rõhu tagamine 2. Globuliinid Heretogeenne valkude grupp. Jagunevad alfa, beeta ja gamma gloguliinid. Funktsiooniks: transport (võrreldes albumiinidega spetsiifilisem, sageli kindla aine jaoks kindel valk), hüübimisfaktorid, antikehad antigeenide vastu. 3. Fibrinogeen Klassifitseeritakse sageli globuliinide fulka, oluline hüübimisel. Heterogeensed madalmolekulaarsed ained Ainete grupp, millel on erinev struktuur ja roll, kuid ühine madal sisalduse hulk. Need on ainevahetuse
reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal. orgaanilistest ainetest glükoos, aminohapped, rasvhapped, piimhappe jne; vereplasma valgud (65- 80 g/l )on olulised vere ja kudeda vahelises vee ja ainete vahetuses. Vereplasma valgud trantspordivad aineid veres (kaltsium, rasvhapped,ravimid.), vereplasma valgud on ka valgureserviks. Vereplasma valguline koostis ja nende peamised funktsioonid. Albumiinid - 55 -60% , sünteesitakse maksas, funkts. onkootse ja osmootse rõhu tekitamine ja reguleerimine, vererõhu, vere mahu reguleerimine, rasvhapete, hormoonide, sapphappesoolade, vase jt ühendite trantsport, Globuliinid ( langus põhjustab põletikke, maksa-, neeru kahjustusi 1 - ca 4% - maks; - ~8% - maks - vase sidumine; - ~12% - maks - raua, vase trantsport, lipiidide polüsahhariidide sidumine, suguhormoone siduv globuliin; (tõus- põletikud jm.haigused ) - ~16% - lümfikude - immuunglobuliin, aglutiniidid; Fibrinogeenid - ~4% - maks -
Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma valkude osmootsest rõhust (o) ja vedelikuhüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes (Ph) ning neerutorukestes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Seega saab filtartsioonirõhku (Pf) avaldada järgmiselt 2. resorptsioon e tagasiimendumine esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikudained ja kuni 99% veest. Neerutorukesi vooderdav mikrohattudega epiteel suurendav ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konts.gradiendi tõttu
Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma valkude osmootsest rõhust (πo) ja vedelikuhüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes (P h) ning neerutorukestes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Seega saab filtartsioonirõhku (Pf) avaldada järgmiselt 2. resorptsioon e tagasiimendumine – esmasuriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikudained ja kuni 99% veest. Neerutorukesi vooderdav mikrohattudega epiteel suurendav ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konts.gradiendi tõttu
soolade tasakaal. orgaanilistest ainetest glükoos, aminohapped, rasvhapped, piimhappe jne; vereplasma valgud (65- 80 g/l )on olulised vere ja kudeda vahelises vee ja ainete vahetuses. Vereplasma valgud trantspordivad aineid veres (kaltsium, rasvhapped,ravimid.), vereplasma valgud on ka valgureserviks. Vereplasma valguline koostis ja nende peamised funktsioonid. Albumiinid - 55 -60% , sünteesitakse maksas, funkts. onkootse ja osmootse rõhu tekitamine ja reguleerimine, vererõhu, vere mahu reguleerimine, rasvhapete, hormoonide, sapphappesoolade, vase jt ühendite trantsport, Globuliinid ( langus põhjustab põletikke, maksa-, neeru kahjustusi 1 - ca 4% - maks; 2 - ~8% - maks - vase sidumine; - ~12% - maks - raua, vase trantsport, lipiidide polüsahhariidide sidumine, suguhormoone siduv globuliin; (tõus- põletikud jm.haigused ) - ~16% - lümfikude -
annaabi.ee 
