(nt. proto-onkogeenid) või retroviiruste geenid, erinevaid geene, muteerunud retseptor mida viirused on rakkudesse toonud, indutseerib proliferatsiooni ilma kasvufaktorita. põhjustavad rakkude muutumise 11. Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kasvajarakkudeks. Nende geenide produkt ja G valk) domineerib proto-onkogeenide produkti üle. · Onkogeen ras on G-valgu muteerunud vorm, · Tuumori supressorgeenid: kasvaja arengut mis on rakus püsivalt seotud (ras)GTPga, mis takistavad geenid, mis muutumisel indutseerivad on aktiivne ja seetõttu aktiveerib pidevalt teisi kasvaja teket. ensüüme signaaltees, kokkuvõttes aktiveerides 2
struktuurid erinevad. Kirjeldage cAMP bioloogilist rolli. cAMP on sekundaarne signaalmolekul. See sünteesitakse ATP-st adenüültsüklaasi poolt ja degradeeritakse fosfodiesteraasi toimel. Hormoon stimuleerib membraaniretseptori konformatsiooni muutuse, mis aktiveerib GTP-siduva valgu ehk G valgu, mis omakorda aktiveerib adenüültsüklaasi. 11. Mis on G-valgud? Iseloomustage G-valkude molekuli ehitust ja bioloogilist rolli. Proto-onkogeenide poolt kodeeritavad valgud, mis aktiveerivad või inhibeerivad sekundaarseid vaheülekandjaid sünteesivaid ensüüme või moduleerivad ioonkanaleid; guanosiinfosfaate siduvad valgud ja nad kuuluvad GTP-d siduvate valkude perekonda ning on looduses laialdaselt levinud rakuprotsesside regulaatorid. G-valgud jagatakse kahte suurde gruppi: heterotrimeersed G-valgud ja väikesed G-valgud. G-valk koosneb kolmest alaühikust: , , . -alaühik on GTP-aasset aktiivsust omav valk.
pärandu edasi, onkogeenid ja proto-onkogeenid 360. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid: saab eristada 4 mehhanismi: 1)retroviiruse transduktsioon 2)onkogeene mittekandva retroviiruse insertsioon raku genoomi (viib rakulise onkovalgu üleekspressioonile) 3)pärsivad rakus tuumori supressorvalkude tööd, see tagab nende endi paljunemise 4) viiruseline transaktivatsioon retroviiruste puhul, lisaks viiruse geenidele aktiveerib ka enda geenid 361. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid: 4 tüüpi 1)punktmutatsioonid rakulistes proto-onkogeenides 2) rakuliste proto-onkogeenide amplifikatsioon, 3)rakuliste proto-onkogeenide translokatsioon aktiivse promootori/enhanseri alla 4)liit- onkovalkude teke translokatsioonil 362. Onkogeenid: geenid, mille alleelid võivad põhjustada rakkude kontrollimatut jagunemist, avastati esmalt RNA viirustel,
* mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid Normaalsete proto-onkogeenide mutantsed alleelid Proto-onkogeenid stimuleerivad rakutsükli iga faasi algust Aktiveeruvad ainult siis, kui tingimused raku paljunemiseks soodsad Mutantsed proto-onkogeenid on aktiivsed igal ajal ja stimuleerivad rakutsükli faaside vaheldumist pidevalt Tuumor supressorgeen p53 Geen p53 kontrollib ühte regulatoorset transkriptsioonifaktorit regulaatorvalku molekulmassiga 53 kilodaltonit: p53 proteiin 53 Vähihaigete DNA järjestuse määramisel p53 mutantne enamusel
avaldumine heterosügootse genotüübi puhul; mõlemast alleelist määratud tunnusevariandi üheaegne avaldumine heterosügootse indiviidi fenotüübis. Alleelide kodominantne avaldumine on tavaline molekulaarsete tunnuste, sh. rakupinna antigeenide (nt. vererühmade) puhul. NT. AB-veregrupi puhul on A ja B alleelid teinetese suhtes kodominantsed, 0 suhtes aga lihtsalt dominantsed. III rida 1. Struktuurne ja funktsionaalne allelism 3. Vähi teke protoneerimisel 5. Proto-onkogeenide aktiveerimine ja näide. Proto-onkogeenide hulka kuuluvad kasvufaktorid, kasvufaktorite retseptorid, signaali ülekandjad ja raku jagunemise ning kasvu kontrolli seisukohalt olulised tuuma transkriptsioonifaktorid, milledel on oma kindel roll raku rutiinses masinavärgis ja mis normaalsetes tingimustes vähki esile ei kutsu. Kuna proto-onkogeenid on normaalsed raku geenid, mis kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke, peab nende osalus onkogeneesis olema
119. Kasvajate avaldumisahelad. Kasvajate tekke geneetilised ahelad on divergentsed ja komplekksed. Kõige sagedamini esineb meeste eesnäärmekasvajat, kaks korda vähem rinnavägi esmasleide naistel ja kopsuvähki mõlemal sugupoolel. 120. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid. LTR pikad otsmised kordusjärjestused. 1. Retroviiruse transduktsioon, 2. retroviiruse insertsioon, 3. DNA-viiruse ekspressioon, 4. viiruseline transaktivatsioon. 121. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid. 1. Punktmutatsioonid, 2. geeni amplifikatsioon, 3. translokatsioon aktiivse promootori või enhanseri alla, 4. partneronkogeenide translokatsiooniline ühendamine. 122. Onkogeenid. Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. 123. Pro-onkogeenid. Viirusonkogeenide rakulised eellased. 124. Onkogeenide supressorgeenid
7. Geneetiline konsultatsioon 8. Biomeetria 9. Onkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. Onkogeenid ja onkogeenide supressorid 1. Viirusonkogeenid 2. Rakulised pro-onkogeenid 3. Onkogeenide supressorid 4. Pärilikud kasvajad Retiloblastoom Pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk Rinna- ja munasarjavähk 1. Kasvajate supressorvalgud · p53 supressorgeen (ingl. Supressor gene)- Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide puhul toimub järglaskonnas lahknemine (osa omandab mutantse fenotüübi, osa mitte). Mutatsioonid kasvajate
4. Vähkkasvajate tekke mehhanism. Onkogeenid, onkosupressorgeenid. Kasvajad. Kasvaja tekkeks ca 6-7 mutatsiooni; Kasvajate geenid: - onkogeenid (teada ca 50); neil on oluline roll organismi paljunemisstaadiumis, hiljem ei tohiks enam avalduda. Kiirelt arenevat loodet vaadeldaksegi mõnikord kasvajana. - onkosupressorgeenid (~12), nn allasurujad: geenid, mille produktid (valgud) takistavad onkogeenide avaldumist. Onkosupressoreid nimetatakse ka "vahimeesteks", tuntuim on p53 geen, st valku (protein) nr 53 määrav geen. Rakkudes olemas mõlemad. Kui onkosupressor ei tööta, tekibki kasvaja. Loote arengu käigus peavad onkosupressorgeenid tasapisi onkogeene pidurdama hakkama, täiskasvanul on onkogeenide talitlemist juba vähe tarvis (küll aga mõne koe taastamisel). Haigus tekib, kui onkogeenid ikkagi talitlevad (st
Tuumor = koemahu suurenemine Kasvaja: 1) ebanormaalne, funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis 2) tekib rakkude autonoomse vohamise (prolifereerumise) tagajärjel 3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist; 4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused (mutatsioonid) rakkudes; Terminoloogia: Üldnimetus: neoplaasia; tuumor Vähk (cancer): pahaloomuliste e. maliigsete kasvajate üldine nimetus Vähkkasvajate tekkepõhjuseks on onkogeenide ja tumor supressorgeenide kodeeriva ala DNA muutused või epigeneetilised häired. Epigeneetika: seotud geenide ekspressiooni tasemega. Epigeneetilised häired: geenide ekpressiooni taseme muutused, mis ületavad normi piiri. Otseset või kaudselt on epigeneetilised häired seotud DNA muutustega. Kasvajate üldine jaotus: 1. Healoomulised e. Beniigsed - reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom
Onkogeenid – muteerunud normaalsed geenid (proto - onkogeenid) või retroviiruste geenid, mida viirused on rakkudesse toonud ja mis seejärel kutsuvad esile normaalsete rakkude muutumise kasvajarakkudesse oma vigaste produktide onkovalkude või liigse aktiivsuse kaudu. Tuumori supressorgeenid - kasvajat põhjustavad nende retsessiivsed alleelid. geen, mis normaalsena juhib oma produktide kaudu rakujagunemist. Kutsutakse ka anti - onkogeenideks – suruvad alla0 onkogeenide talitlust ja takistavad kasvaja tekkimist mitoosi inhibeerimise kaudu. 2. Mis on onkoviirused ja retroviiruste onkogeenid ( v - onc) Onkoviirused on kasvajaid põhjustavad viirused. Retroviiruste onkogeenid v - onc on DNA fragmendid, milledel on rakke transformeeriv e kasvajaliseks muutev omadus ja mis on millalgi rakust kaasa võetud retroviiruste poolt. 3. DNA viiruste onkovalgud ja nende seostumine rakuvalkudega inimese papilloomiviiruse valkude E6 ja E7 näitel
kesknärvi- ja endokriinsüsteemis 60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. Onkogeenid – ühiseks omaduseks on soodustada rakkude jagunemist. Onkogeenide liigne faktor rakus võib viia kasvaja tekkeni. Need on meie rakkudes niigi olemas aga probleem tekib, kui neid on aktiivsel kujul liiga palju. Lisaks onkogeenidele on rakkudes tuumorsuppressorid. Need peaksid onkogeenide liigset aktiivsust kuidagi kompenseerima. Probleem tekib, kui tuumorsuppressorites on omakorda mutatsioon, mis viib alles siis kasvaja tekkeni.
Onkogenees. Rakkude transformatsiooni mõiste. Raku allumatus kasvu piiravatele faktoritele. Primaarsete ja püsiliini rakkude erinevus. Primaarsed rakud - organismi normaalsest koest eraldatud rakud, millel ei ole in vitro piiramatut paljunemisvõimet. Püsiliini rakud - rakud, mis on spontaanselt immortaliseerunud (eraldatud kasvajatest või spontaanselt transformeerunud) ning võimelised in vitro piiramatult paljunema. Protoonkogeenide, onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide mõisted. Protoonkogeenid - tavaliselt raku jagunemist reguleerivad normaalsed geenid, mis muteerudes võivad muutuda kasvajat tekitavateks onkogeenideks. Onkogeenid - raku kasvu või jagunemise kontrollis osalevate normaalsete geenide (protoonkogeenide) üliaktiivsed või üleekspreseerunud mutantsed vormid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Kasvajate supressorgeenid - geenid, mille muteerumisel kaob nende õige funktsioon ning
loss-of-functioni korral. Tsüstiline fibroos. Ei saa rakendada, kui kahjustus on juba pöördumatu, näiteks toimunud embrüonaalses arengus. Vähi teraapias saab geenilisamisega suurendada imuunvastust kasvaja vastu või asendada defektne tuumorsupressorgeen Mutantse geeni asendamine korrektselt funktsioneeriva koopiaga või parandada mutatsioon in situ Suunatud geeni ekspressiooni inhibeerimine, näiteks aktiivsete onkogeenide vaigistamisel vähis või mutantse alleeli vaigistamisel päriliku haiguse korral Sihtmärk rakkudesse saab geene sisestada nii laboratoorselt (ex vivo) kui patsiendi keha siseselt (in vivo). Ex vivo korral võetakse organismist rakud, laboris manipuleeritakse ning sama rakk viiakse tagasi. Sama raku tagasiviimine välistab immunoloogilise probleemi. Aga saab kasutada ainult siis, kui neile on lihtne ligi pääseda, näiteks naharakud. In vivo
pidurdamatult, surematud. 19. Selgita vähi tekke tüviraku-kontseptsiooni - eellasrakkude jagunemine väljub kontrolli alt, ebaküpsete eelasrakkude akumulatsioon on tingitud diferentseerumise e. küpsemise blokaadist, teise variandi puhul läheb diferentseerumine küll lõpuni, kuid rakke on siiski ebanormaalselt palju. Tüvirakkudega on seostatud leukeemiat, rinnavähki, nahavähki, ajukasvajaid. 20. Mis on proto-onkogeenide funktsioon rakus - kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke ja kuidas proto-onkogeenide muutumine onkogeenideks mõjutab raku jagunemist? Hakkavad vohama eluspüsimist? Surematud diferentseerumist? Väheneb surma? Ei sure. 21. Mis on tuumorsupressorite funktsioon rakus - hoiavad ära rakkude piiramatu proliferatsiooni ja kontrollivad homeostaasi olulisi protsesse ja kuidas mutatsioonid tuumorsupressori geenides mõjutavad raku jagunemist? Hakkavad vohama eluspüsimist?
keskkonnatingimustes - Keskkondlikud erinevused on kaugelt tähtsamad kui olemine samas keskkonnas 32.Geneetiline konsultatsioon 33.Biomeetria Kriminalistika – kohtueelses menetluses tõendite kogummine Biomeetria – matemaatiliste meetodite rakendamine biosüsteeide uurimiseks ning saadut andmete analüüsimine ja järelduste tegemine 34.Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V 1 Mälugeenid Põlvkondadevaheline epigeneetiline pärilikkus - Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test
telomeeride struktuuri muutmist palju pikema perioodi jooksul kui normaalsetes rakkudes ning rakud muutuvad ,,surematuteks" ehk lõputult jagunevateks, mis viibki kasvaja arenguni. Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi
normaalsetes rakkudes ning rakud muutuvad ,,surematuteks" ehk lõputult jagunevateks, mis viibki kasvaja arenguni. Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e
immuunsussüsteem asjale piiri panna. Metastaseerumine – lümfiteedesse, veresoontesse jõudmine.- Kasutavad adhesioonimolekule. Ravi keeruline. Geenid, mis osalevad kasvajate prostessil Geenid, mis indutseerivad rakkude jagunemist: Muutused geenides, mis on seoutud kasvufaktoritega, raku signaaliülekande molekulidega seotud muutused. TF muutused. Kaob kontroll rakkude paljunemise üle. Tuumorsupressorgeenid. Apoptoosi reguleerijad. Prote onkogeenide käivitumine Saame eristada viiruslikku onkogeneesi. Rakulist onkogeneesi – mutageenid, radiatsionid, geneetilised eelsoodumused. Krooniline müelodine leukeemia Kasvaja rakkudes saame tuvastada tsütogeneetiliselt kromosoomi, mida seal normaalselt ei ole. Nn Philadelphia kromosoomi. Suur osa materjali on alles, aga seotud 9 kr-ga. 9 kromosoomis, saavad kokku valed geenid ja tekib uus valk, millel on funktsionaalne aktiivsus bcr-abl, suudab seostuda IL-3 retseptorile, alamühikule
madalam i. Elektriliste laengute muutumisel → Ca liikumine ii. Põhjustab palju protsesse rakus iii. Hoitakse rohkem tsütosoolis 2. Struktuurseid muutusi põhjustavad retseptorid a. Müjutavad tsütoskeletti 3. Ensüümidega seotud retseptorid (türosiini kinaas) a. Türosiin kinaas-valkude fosforüleerimine → onkogeenide jt toimetamisel 4. G-valk seoselised retseptorid a. Levinud väga palju, rakendus selles, et ravimeid arendada ANADAMIIB KANABINOIDID VANILODI RETSEPTOR Neli võimalust, kuidas retseptorid võivad raku aktiivsust esile kutsuda: 1) Ioon-kanalite avamine ja memraanpotentsiaali tekitamine a. Ligand-gated ion channels – retseptor-kanal kompleks, mis avatakse lühikeseks perioodiks
· Virion on viiruspartikkel tervikuna, st. et ta koosneb nukleiinhappest ja välimisest valgukoorest ja on võimeline infitseerima rakku. (Lihtsaimad viirused kodeerivad 4 valku, keerulisemad umbes 200.) · Viraalne transduktsioon- võimaldab viia peremeesrakku uuritavaid geene · Viiruseid kasutatakse transkriptsiooni, rekombinatsiooni uurimiseks · Retroviirused - onkogeenide uurimiseks 11. Läbivoolu tsütomeetria ja FACS, põhimõte ja kasutusvaldkonnad. Läbivoolu tsütomeetria - Flow cytometry; See identifitseerib rakud, mõõtes valgust, mida need hajutavad ja fluoressentsi, mida need eritavad, kui nad läbivad laseri kiirt. Sellega saab sorteerida rakke välja kindlast segu tüübist. FACS - Fluorescence activated cell sorting= rakkude sorteerimine; Seade, mis põhineb läbivoolu tsütomeetrial ja suudab leida ühe raku tuhandete teiste seast. Näiteks
annaabi.ee 
