· sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID:
äärde, katuse all, piki teed; kui kahest sõnast moodustub aga uus määrsõnaline mõiste, kirjutatakse nad kokku, nt läbisegi, uisapäisa, hiljaaegu 2. pool, poole, poolt, moodi, viisi, kombel, pidi kirjutatakse käändsõnast lahku, nt igal pool, lõpu poole, varga viisi, teed pidi; aga määrsõnaga kokku, nt sealtpoolt, kuhupoole, niimoodi, nõndaviisi 3. kaupa, viisi kirjutatakse mitm omastavast lahku, nt kuude kaupa, ainsuses aga kas kokku või lahku, nt tüki viisi=tükiviisi, kolme kaupa=kolmekaupa
• Mõned juhtumid kuuluvad siin ebakindlate hulka, nagu üle talve e ületalve pidama. • NÄPUNÄITEID SÕNUTI: - Pool, pool, poolt: Käändsõnadest lahku:metsa pool, vasakul pool, minu pool, igal pool Määrsõnaga kokku (määrsõna käändub 3s kohakäändes):sealpool, allpool, ülalpool - Kombel: Käändsõnast lahku:inimese kombel, vasika kombel Eritähenduslikud väljendid kokku:imekombel, õnnekombel - moodi ja viisi ‘moodi' Käändsõna omastavast lahku:varblase moodi, minu moodi Käändsõna osastava puhul kaheti:vana moodi-vanamoodi, uutmoodi-uut moodi Eritähenduslikud väljendid kokku:mehemoodi Määrsõnaga kokku:niimoodi, nõndamoodi Vorm nõuab kokkuirjutamist:mismoodi - pidi: Käändsõnast harilikult lahku:teed pidi (=teed mööda), mereteed pidi, nurki pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses ‘moodi’, ‘viisi’:kahet(e)pidi-kahte pidi, kumbagipidi- kumbagi pidi
lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku. nt. Aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi. Näpunäiteid sõnuti Pool, poole, poolt käändsõnast lahku: metsa pool, kummale poole, seina poolt. määrsõnaga kokku: sealpool, kuspool, kuhupoole, eespool. Kombel käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel. Moodi ja viisi käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, vaenlase viisi käändsõna osastava puhul vaba: vanamood = vana moodi eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi, omamoodi määrsõnaga kokku: niimoodi, nõndamoodi, misviisi Pidi käändsõnast harilikult lahku: teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi Kaheti võib kirjutada tähenduses moodi, viisi: kahte pidi = kahtepidi Eritähenduslikud väljendid kokku: ninapidi, nägupidi, kättpidi
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa;
Numbrid: · aastail 1945-1953 · Eest Vabariigi 80. aastapäev, 1930. aastad, 1905.-1907. aasta revolutsioon, 1995.-2000. aastani · 6.a klass ~ VIa klass · I.; II.; III. · küsitleti XI klassides ja testiti Xtes · 27 osalisest · 14. valemis ~ valemis 14 · Kursus peetakse 16-s 45 minuti pikkuses osas. Käändetunnus · a) põhiarvsõnal alates sisseütlevast: 28sse, 28s, 28st, 28le ... · b) järgarvsõnal alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndat, 28ndasse, 28ndas ... 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaid .... ~ 28-ndasse, 28-nda, 1930-ndad · rooma numbritel alates ainsuse osastavast: IIIt ~III-t, III-sse .... · 40-vatine lamp ~ 40vatine lamp;, 50protsendiline ~ 50-protsendiline · 2,1-liitrine, 251-leheküljeline · 40 W lamp; 50% hinnaalandus; LÜHENDID · s.a, j.a, p.o, m. a. j jpt, skp, pKr n-ö · lk-l 6, ptk-des 2 ja 3, OÜ-le ~ OÜle
Määrsõnaga kokku: sinnapoole, Käändsõnast lahku: metsa pool, igal sealpool, sealtpoolt; (sisse-, välja-, pool, lõpu poole, teisele poole, omalt kuhu-, taha-, ette-, alla-, üles-). poolt. kombel – käändsõnast tavaliselt lahku: inimese kombel, sinu kombel. MOODI JA VIISI Mismoodi, misviisi: niimoodi, Käändsõna omastavast lahku: kassi nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi, moodi, minu moodi, vaenlase viisi. omamoodi Käändsõna osastava puhul mõlemat moodi: vanamoodi ja vana moodi, samamoodi ja sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi. jooksul ja kestel – aja jooksul, elu kestel korral ja puhul – tarbe korral, surma puhul; mispuhul, seepuhul; mille
ettepoole mõnelt poolt kombel käändsõnast lahku Inimese kombel, vasika kombel moodi ja viisi Mehemoodi, kuidasmoodi, moodi ja viisi käändsõna Varblase moodi, vaenlase viisi, eritähenduslikes väljendites, niiviisi, niimoodi, nõndaviisi, omastavast (osastavaga nii minu moodi määrsõnades kokku kui lahku) Vanamoodi = vana moodi pidi eritähenduslikes Nägupidi, kättpidi, kaelapidi pidi käändsõnast lahku Teed pidi, nurki pidi, rööpaid väljendites kokku (kaelakuti), pahempidi pidi
pealtvaataja, etteütleja, vastuvõtlik, kokkupandult · Kui kahest määrsõnast moodustub aga uus määrsõnaline mõiste, kirjutatakse nad kokku, nt läbisegi, uisapäisa, hiljaaegu; · pool, poole, poolt, moodi, viisi, kombel, pidi kirjutatakse käändsõnast lahku, nt igal pool, lõpu poole, varga viisi, teed pidi; aga määrsõnaga kokku, nt sealtpoolt, kuhupoole, niimoodi, nõndaviisi; · kaupa, viisi kirjutatakse mitm omastavast lahku, nt kuude kaupa, ainsuses aga kas kokku või lahku, nt tüki viisi=tükiviisi, kolme kaupa=kolmekaupa; 4. nimetav +alaltütlev kokku, nt päev-päevalt, järk-järgult, aga päevast päeva; paaris- ja kordussõnade vahel, nt õed-vennad, tahes-tahtmata, tere-tere ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Väikese tähega: Suure tähega: pühad, tähtpäevad ehitajate päev, mardipäev, jõulud isikud, olendid Jaroslav Tark, Kaval-Ants, Ristija
■ kombel käändsõnast lahku Inimese kombel, vasika kombel ■ moodi ja viisi eritähenduslikes Mehemoodi, kuidasmoodi, niiviisi, ■ moodi ja viisi käändsõna Varblase moodi, vaenlase viisi, minu väljendites, määrsõnades niimoodi, nõndaviisi, omastavast (osastavaga nii kokku kui moodi lahku) Vanamoodi = vana moodi ■ pidi eritähenduslikes väljendites Nägupidi, kättpidi, kaelapidi ■ pidi käändsõnast lahku Teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi kokku (kaelakuti), pahempidi
pealtvaataja, etteütleja. - Muutumatud sõnad(kaas-ja määrsõnad) kirj tavaliselt muudest sõnadest lahku: väga väike. - Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirj nad kokku: läbisegi, tasapisi - Lahkukirjutatult ei ole neil sõnadel mõtet(aegamööda, ilmaaegu) või tähendavad nad muud (kahevahel- kahe vahel) - pool, poole, poolt kirj käändsõnast lahku(vasakult poolt, lõpu poole), määrsõnaga kokku (sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj kasutame tähti. - Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na
· Määrsõnaga (käändub kolmes kohakäändes) kokku sealpool, sinnapoole, sealtpoolt, sissepoole, väljastpoolt, tagapool, tahapoole, ülalpool, allpool, ülespoole Kombel · Käändsõnast lahku inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel ·Eritähenduslikud väljendid kokku imekombel, õnnekombel Moodi ja viisi 'moodi' · Käändsõna omastavast lahku varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi · Käändsõna osastava puhul vaba vanamoodi vana moodi, teist viisi teistviisi, kahteviisi kahte viisi · Eritähenduslikud väljendid kokku mehemoodi 'tublisti', omamoodi · Määrsõnaga kokku niimoodi, nõndamoodi, kuidasmoodi, niiviisi · Vorm nõuab kokkukirjutamist mismoodi, misviisi Pidi
väljaspool, väljapoole, väljastpoolt, kuspool, kuhupoole, kustpoolt, tagapool, tahapoole, tagantpoolt, eespool, ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt kombel käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel moodi ja viisi ‘moodi’ käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi käändsõna osastava puhul on kokku- või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi ‘tublisti’ (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi
Nt: sealpool, sinna poole, sealtpoolt, seespool, sissepoole, seestpoolt, väljaspool, tagapool, tahapoole, altpoolt, eestpoolt, eespool, ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpool,ülalpool. 2.Kombel. 3.Moodi ja viisi. 2.1.Kirjutatakse käändsõnast lahku. 3.1.Kirjutatakse käändsõna omastavast lahku. Nt: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel. Nt: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi. 2.2.Eritähenduslikud väljendid kirj. kokku. 3.2.Käändsõna osastava puhul on KOLAKI vaba. Nt: imekombel, õnnekombel
Ehitusuuringud II. Krundi eraldamine III. Kaevetööd IV. …. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Numbritega kirjutatud põhiarvsõna käändelõpu saab lisada alates sisseütlevast: 28sse, 28s, 28st, 28-le,…,28ga. 96st lahkus 17. Pood on lahti kella 20ni. 15-lt on arvamus saamata. Valed on vormid: 3-e, 6-t. Araabia numbritega kirjutatud järgarvudele saab liidet ja käändelõppu lisada alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndasse,…, 28ndaga; 28ndatele 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaisse Võib kasutada ka sidekriipsu. Rooma numbritega kirjutatud järgarvsõna käändelõpu või mitmuse tunnuse võib lisada alates ainsuse osastavast: IIIt, III-t, III-sse, III-le Louis XIV valitsemisaeg, Ivan IVst sai alguse, andis Felipe II-le Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul
täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja; b. lisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka; c. käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha; d. võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune; e. võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline; f. tagasõnade laiendit, nt metsa taga. Häälikuloolise arengu tulemusel on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv, mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab kindlatel tingimustel: g. täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse; h. sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju. Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, nimelt: i. konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme; j. rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi
Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: aastal 1930, 15 krooni Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või rooma numbritega: 14. kohal, 50. sünnipäev; XX sajandil, II osa Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass Kuidas arvsõnale käändetunnus lisatakse? * Põhiarvsõnale saab käändetunnuse lisada alates osastavast: 28t, 28ks * Järgarvsõnale saab liite ja käändetunnuse lisada alates ainsuse omastavast: 28nda, 28ndaks * Rooma numbrile saab käändetunnuse lisada alates ainsuse osastavast: III-t, III-sse Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks kirjutada sidekriipsuga, sest l sarnaneb kirjapildilt numbriga 1: 13 21-le (mitte 21le) Millal arvsõnale käändetunnus lisatakse?
Kirjutas väitekirju ehk põhimõtteliselt vaidles oodatavate küsimustega. Ta ülistas soomlust ja soomlased on juba piiblist pärit. Hakkapeliitta (1618-1648)- soome ratsarügement rootsi armees. Hakata- sm k raiuma päälle- sm k peale Neist rääkis esimesena Juslenius, rõhutades vaprad on soomlased ja kui suur ja tore on Soome. 1733. a ilmus B. Vhaeli grammatika, siis juba 14 käänet. Eelnevalt oli võetud eeskuju rootsi või ladina keelest ja oli vaid 6 käänet. Nüüd ilmusid omastavast käändest lähtuvad käänded. 1776. a hakkas Turus kaks korda kuus ilmuma esimene soomekeelne ajaleht ,,Suomenkieliset Tietosanomat", toimetajaks Mynämäe kirikhärra A. Lizelius. Henrik Gabriel Porthan (1739-1804)- Soome ajaloo isa Ta oli retoorika ja luule professor ja ülikooli raaamatukogu hoidja (väga oluline, vastutas arhiivide eest ja uuris neid ka ise, tänu sellele teadis peale suurt tulekahju, mis teoseid seal oli). Ta oli
9. Käändsõna tüvi (ühe- ja kahetüvelisus, tüvevokaal, tüve silpide arv, tüvemuutused). Ühe- ja kahetüvelisus. Ühetüvelistel käändsõnadel liituvad kõik vormitunnused vokaaltüvele (nt jalg, õpik, pesa), kahetüvelistel on aga mõni vorm saadud konsonanttüvest (need on enamasti ainsuse osastava ja mitmuse omastava käände vormid, nt töölis/t, töölis/te; Tüve silpide arvu saab üldjuhul ainsuse omastavast käändest, nimetavast vaid siis, kui sõna lõpeb nimetavas vokaaliga. Mõnel sõnal tuleb lisaks vaadata ka ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu- ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal-on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal
ettepoole, eestpoolt, allpool, allapoole, altpoolt, ülalpool, ülespoole, ülaltpoolt 39 kombel · käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel · eritähenduslikud väljendid kokku: imekombel, õnnekombel moodi ja viisi `moodi' · käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, minu moodi, vaenlase viisi, moonaka viisi · käändsõna osastava puhul on kokku- või lahkukirjutamine vaba: vanamoodi ja vana moodi, uutmoodi ja uut moodi, üht(e)moodi ja ühte moodi, samamoodi ja (seda)sama moodi, endistviisi ja endist viisi, teistviisi ja teist viisi, kaht(e)viisi ja kahte viisi · eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi `tublisti' (vrd poiss on juba mehe moodi), omamoodi
Veterinaarparasitoloogia Edendamise Maailmaliidu (WAAVP) poolt välja töötatud loomade parasitaarhaiguste standardiseeritud nomenklatuuri järgi nimetatakse parasitoose tekitaja ladinakeelse perekonnanime järgi, lisades sõna tüvele järelliite ,,-osis". Sõna tüvi moodustub tavaliselt taksoni nominatiivist (nimetavast käändest) ühe või kahe viimase tähe ärajätmisel. Kui taksoni nimetus lõpeb x- ga, siis moodustatakse sõna tüvi genitiivist (omastavast käändest). Üksikasjalikumalt vt. 16 Toivo Järvis. Parasiitide süstemaatika ja parasitooside nomenklatuur. Tartu, 1997. Parasitooside eestikeelsetel nimetustel on lõpp ,,-oos". parasitooside tõrjemeetmed ---- parasitooside tõrjemeetmete kompleks. Parasitooside tõrjemeetmed koosnevad profülaktikast, immunoprofülaktikast, metafülaktikast ja teraapiast. Vt. ka parasitoosidest tervendamise plaan.
vormitunnused vokaaltüvele (nt jalg, õpik, pesa), kahetüvelistel on aga mõni vorm saadud konsonanttüvest (need on enamasti ainsuse osastava ja mitmuse omastava käände vormid, nt töölis/t, töölis/te; tul/d, mõn/d e mõn/da, vart, varte, keel/t, keel/te, hammas/t, hammas/te, tütar/t, tütar/de. Osa varasemaid kahetüvelisi sõnu on tänapäeval muutunud ühetüvelisteks, nt *kõnek > *kõnekta > kõnet. Tüve silpide arvu saab üldjuhul ainsuse omastavast käändest, nimetavast vaid siis, kui sõna lõpeb nimetavas vokaaliga. Mõnel sõnal tuleb lisaks vaadata ka 14 ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood, roog, nt roog : roo : roogu < *rko : *rgon < *rkoda. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu-ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal - on sõnatüve lõpul olev vokaal
annaabi.ee 
