on õnne teguriteks on näiteks sport ja hea tervis. Ja ma usun, et mitte ainult mina, vaid ka palju teised, mõistavad, et üks suurim õnn on hoopiski elu. Jah, kui poleks ema, ema-ema, isa-ema jne poleks me sündinud. Igaühele meist on andund elu vanemad, kuid edasise elu me vormime endile ise. Kui pingutame kõvasti millegi nimel, siis lõpuks saame ka selle, saame uue õnne, uue teguri, mis meid õnnelikuks teeb. Ja see ju õnn ongi...elu... elu me ümber, elu meie sees, asjades või olendites, kes toovad me ellu rõõmu, muudavad me näod naeratavamaks, toovad meid ära pimedast nurgast ja annavad meile õnne. Õnne olla õnnelik.
Upanisadid märk liikumistest. Absoluudile vasteks: 1.viis kirjeld. seda mida absoluut ei ole. (primitiivsed kirjeldused) Loosung:neti neti- ei see, ei too. 2. viis on vastata vaikusega, see on nii loll küsimus et sellele ei peagi vastama, või et see on ainult tunnetatav asi, ei saa anda verbaalset vastust. Tunnetada saab, käega katsuda ei saa 3.viis väljendub loosungis tattvamasi- see sina oled. Osake absoluudist on igas ühes meist, olendites ja ka asjades. Hilisemal ajal saab sellest a`tman-viitab hingamisele. atman saab olla vaid olendites. Absoluut ja indiviid on seotud. Idee vägivallatusest ah`imsa`, kui päriselt ei tee siis mõelda võib ikka midagi paha. Idee- kogu maailm kulgeb tsüklitena üksikisiku ja maailma jaoks. Usutakse, et maailm käib pidevalt alla. Jumal Brahma pilve peal miljonite aastate tagant teeb enda ühe silma lahti ja tekib maailm(tohutult keeruline süsteem, päikesesüsteemid) Silma sulgedes
500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid,
prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Too maalide allosas on ebamäärase kujuga objektid. 2 maali pildi näited koos nimega! Visual Melt The Ribbon of extremes 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberti Tema skulptuurid on väga kiitskad ja pikad ja Giacometti töid. Lisa 2 teose näited, pildid jätavad tema kujutatud asjadest ja olendites väga nimega! peenikese mulje. Pointing Man Three Man Walking
· templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid. Külades toimuvad peod, mille käigus on protsessioonid rongkäigud. Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja. Visnuism on panteistlik, kuna Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis. Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele. Haakrist sanskriti keeles swastika. SIVAISM
Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4 .Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5 . Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi 9
Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4.Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5. Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi 9
kokkupuuted ristiusuga? Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst e. maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid e. tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas tähtsamaid toiminguid. Nõid ka ennustas, ennustamine on maagilise nõiakunsti
Aga Freja oli ka vapper- ainult tema julges pakkuda mõdu juba purjus hiiule Hungrerile , kes ähvardas Asgardi maatasa teha -tema viha võis olla hirmuäratav. Freja kui suguiha kehastus paistis silma oma himura ja kirgliku loomusega. Loke heitis talle ette , et ta on maganud kõikide aasidega ja sealhulgas ka oma lihase vennaga. Hiiutar Hyndla süüdistas teda aga isaste jahtimises. Jumalanna ise äratas himu kõikvõimalikes olendites- hiid Trym varastas Thori vasara , et vahetada see välja Freja vastu, kääbus Alvis aga alustas talle saatuslikuks osutunud tarkuse võistlust Odiniga ,sest lootis võidu korral auhinnaks saada endale Freja, Asgardi kantsleid ehitanud hiid nõudis töötasuks päikest, kuud ja Frejat- valguse ,elu ja kasvamise jõude sümboliseerivat kolmainsust. Freja harrastas Odini kombel ka nõidumist. Vägevat võlukunsti seid'i. Freja oli
Carolina nime all, 1699 koliti Pärnusse, 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr. 2 1. Muinasusund Eestlaste jumal oli Tarapita. Tarapita tuleb sõnast Taara. Thot oli skandinaavlaste piksejumal ja Torum handidel. Loodususund oli uskumuste, kommete ja rituaalide usk, mis oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Vägi oli kõikjal olev ja kõikjal mõjuv jõud. Väge võis olla inimestes, olendites, esemetes, kehaosades ja mujal. Nt. väge võis olla sõnades - loitsmine, nõidumine. Targad ehk nõiad olid inimesed, kellel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' hiis või kalmistu. Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast
Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra
Hirm tuleneb pimedast elutahtest. Schopenhaueri arvates tunnevad ka loomad hirmu surma ees – järelikult ei lähtu see mingitest teadmistest. Loom ei mõtle surmale ning hoidub sellest ainult instinktiivselt. Surmaga kaob indiviid kui ruumiline objekt. Surmaga kustub konkreetne elu, kuid jääb elu printsiip, mis selles konkreetses elus väljendus. Iga sündinud inimese elu on ostetud kellegi vanaduse ja surma hinnaga. Schoperhauer on veendumusel, et surematu hing kehastub erinevates olendites (Meos, 2011, lk 11-14). 12 4.4 David Hume (1711-1776) Šoti filosoofi David Hume arvates on maailm tunnetamatu. Teadmiste tõesust ei saa lõplikult kindlaks teha. Tema käsitluses kujunevad teadmised kogemuste kaudu saadavate muljetena. Ta leidis, et me ei saa kogemuse põhjal väita midagi materiaalse maailma ja hinge olemasolu kohta (Meos, 2013, lk 36; 139). 4.5 Miguel de Unamuno (1864-1936)
õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keeles. 1656 kolis Tallinnasse,m 1699 koliti Pärnusse (Mirage), 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr.2 1.Muinasusund TARAPITA-Eestlaste jumal Tarapita (läti Hendriku kroonikas korduvalt mainitud). Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimeste ja looduse vaherahu tagamine. VÄGI-kõikjal olev , kõikjal toimuv jõud. Vägi oli vähemal ja rohkemal määral esemetes, olendites, inimestes, keha osades ja mujal.(nt.allikates, sõnades, nõidumises, loitsudes). Targad e. nõiad- inimesed kellel oli rohkem annet, oskusi, võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. HING-on inimese iskupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast lahkuda, seepärast magasid inimesed istukil, kuid surma puhul lahkus hing kehast jääduvalt. Peale surma sai hing uue kodu.Põletamismatus.arvati, et nii lahkub hing kehast paremini. Usuti
Ilm 7 Ei seostu hea ja havaga vaid jõu ja teadmistega Maa (materiaalne maailm) Ilm 7 Kõik mis on materiaalses maailmas tahab vaimustusda (teispoolsusesse) · Karu vaim.-> väikesed karud->kuri jahimees ,,vaimustab" ühe väikesest karust.-> karu vaim materialiseerub (võib ka inimeses või teistes olendites) · materialisatsioon teiste olenditena- vaim saab materialiseeruda nii selle sama olendina kui teiste olenditena. (väelooma otsimisriitus- inimeses otsitakse mingit teatud vaimolendit mis annab spetsiifilise õnne ja väe) Spetsiifilised terminid: -õnn -vägi · Õige olend peab näitama end neljast küljest. Ei tohi olla ähvardav ja kollastes-mustades toonides.
Eestlaste muinas usundid Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst ehk maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid ehk tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas tähtsamaid toiminguid
Ajendiks sellele, et määratleda enda seisukoht kummagi nimetatud autori positsiooni suhtes, sai Kanti jaoks nn. Göttingeni-retsensioon tema “Puhta mõistuse kriitikale”, milles tema õpetust kvalifitseeriti idealismiks, mis sarnaneb Berkeley õpetusele. Kant määratleb idealismi väitena, “et eksisteerivad üksnes mõtlevad olendid, ülejäänud asjad, mida me arvame kaemusega tajuvat, olevat aga ainult mõtlevates olendites asuvad kujutlused, millele tegelikult ei vasta mingit väljaspool neid olendeid olevat objekti” (lk. 49). Asjad on Kanti järgi kahest aspektist käsitletavad: asjadena iseendast ja asjadena meie jaoks. Kummaski suhtes asjade eksistentsi kahtluse alla seadmine või eitamine on tema terminoloogias idealism. Descartes ja Berkeley seavadki kahtluse alla või eitavad just meile välises kogemuses antud asjade tegelikku eksistentsi
Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse Tarapitat, Kas eestlasi sattus aadlike/valitsejate hulka? Aga hiljem? keda ka lahingus appi hüüti. Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, Ordu ajal: Rahvus ja seisusepiirid langesid Eestis enamasti kokku talupojaseisusest kõrgemale kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline tõusta oli võimalik vaid rahvusest loobumise hinnaga. Eesti ülikkonnal oligi vaid kolm võimalust: kas raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi.
ametisse seavad ning kelle otsusest nad teevad hea ja halva reegli. /…/ Peatükk 12 Religioonist Religioon on vaid inimeses. NÄHES, et religiooni ilminguid ja vilju leidub vaid inimeses, ei ole põhjust kahelda, et ka religiooni seeme asub vaid inimeses, ja see koosneb mingisugusest erilisest omadusest või vähemalt selle märkimisväärsest tasemest, mida ei leidu teistes elavates olendites. /…/ Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus. /…/ Olles kindel, et kõikidel asjadel, mis on tänaseni kestnud või mis kestavad edasi tulevikus, on põhjused, on võimatu, et inimene, kes kogu aeg püüab kaitsta end kurja eest, mida ta kardab, ja soetada endale head, mida ta ihaldab, ei oleks lakkamatus mures oma tuleviku pärast. /…/ Sellest, mis paneb inimesi kartma nähtamatute asjade võimu
Mulla viskas vette, tekkisid saared, mis paisusid. Saadab linnud teele, et need ütleksid kui suur maa on. Maa pole M meelest piisavalt suur. Teeb maasse augud, järved. Puhub lehed või seemned neljas suunas. Kui ta kõigega valmis sai läks koju tagasi, seal elab ta praeguseni. Enn Haabsaar Soome-Ugri saamine 2009. Temal natuke difusionistlik teooria: Sama universaalne kui see, et jumal või jumalad loovad maa ja taeva on motiiiv, kus algsetes olendites on juba maa ja taevas kuidagi olemas. Nad on tavaliselt sellisel juhul mehed. Maride loomislugu vist. Kõik algab paadist, mis hulbib ürgvee peal. Paadi peal on Jumo (sama tüvi, mis Jumal ilmselt) ja Keremet (Kurat?). Jumo ütleb Keremetile, et too sukelduks ja vaataks, et kas seal all on midagi millest maad teha. K. on veel ühtlasi ka part. K leiab muda, J võtab endale peo peale ja hakkab puhuma (hingusmotiiv) ja puhub maa suureks. Part oli kaval ja jättis osa muda omale
Tõeliselt on olemas vaid see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas kogeme me aga pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Surm on paratamatu. Maises meelelises maailmas pole midagi püsivat, mistõttu ei saa see olla tõeline maailm. Tõeline on aga ideede maailm. Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada, neid ei teki juurde. Maja võib tulekahjus hävida, ent idee majast ei kao sellega kuhugi. Iidee aga kehastub asjades ja olendites. Inimene elab justkui koopas, nähes seinal ainult varje, mille tekitab koopasuust tulev valgus. Väljaspool koobast asub tõeline olemine e ideede maailm. Ideed jõuavad inimesteni hingedena. Platon pooldas hingederändamise õpetust. Hinged elavad ideede maailmas ning mida vähem on võimalust ideesid vaadelda, seda tõenäolisemaks muutub, et hing siirdub meelelisse maailma ja leiab endale elupaiga mõnes kehas. 23. PILET XX SAJANDI FILOSOOFIA ÜLDISELOOMUSTUS E
kelle lahkarvamusel olevad inimesed ametisse seavad ning kelle otsusest nad teevad hea ja halva reegli. 12.: Religioon on vaid inimeses. Nähes, et religiooni ilminguid ja vilju leidub vaid inimeses, ei ole põhjust kahelda, et ka religiooni seeme asub vaid inimeses, ja see koosneb mingisugusest erilisest omadusest või vähemalt selle märkimisväärsest tasemest, mida ei leidu teistes elavates olendites. Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus. Olles kindel, et kõigil asjadel, mis on tänaseni kestnud või mis kestavad edasi tulevikus, on põhjused, on võimatu, et inimene, kes kogu aeg püüab kaitsta end kurja eest, mida ta kardab, ja soetada endale head, mida ta ihaldab, ei oleks lakkamatus mures oma tuleviku pärast. Sellest, mis paneb inimesi kartma nähtamatute asjade võimu. See lakkamatu hirm, mis alati saadab asjade põhjuseid
See on kõlblus. Kant ütleb: aga kõlblusel ei ole mingit tähendust, kui me pole vabad valima, seega järeldub siit, et meie ise oleme oma tegeliku elu ainsad valitsejad, ideaali tuleb otsida meis endis, mitte mõne prantslase kirjutatud sotsiaalse teooria raamatust. Idealism Mina vaba tahe on Jumala usu märk tema poolt loodud olendites. Noh, kes oleks arvanud, et Jumala poolt välja 16 valitud inimesed osutuvad sakslasteks? (Aias on Ljubov ja Varenka end pingile istuma sättinud. Varenka tõuseb otsustavalt püsti.) VARENKA: Ma lähen küsin ta käest! LJUBOV: Ei! VARENKA: Jää siia istuma, ta võib sind siin näha lugemas.
annaabi.ee 
