,,aine ehituse alused'' 1.Kirjelda ideaalse gaasi mudelit. V: Ainsa molekulidevahelise mõjuna arvestatakse elastseid põrkeid ja kus ei arvestata, et lisaks osakestevahelisele tühjusele võtavad ruumi ka molekulid ise. 2.Milliste gaaside puhul kehtib ideaalse gaasi mudel? V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt?
........................................................................................... 4 Aurupilve teke ja süttimine...................................................................................... 5 Allikad......................................................................................................................... 6 Veeldatud gaasid ja nende omadused Veedldatud gaasiks nimetatakse normaaltemperatuuri ja-rõhul gaasilises olekus oleva aine vedelat olekut. Veeldatud gaasid jaotatakse looduslikeks ja keemilisteks gaasideks. Looduslikku gaasi saadakse kas gaasi-või naftaleiukohtades või nafta töötlemise tulemusena. Peamiseks looduslikuks gaasiks on metaan ehk kaevandusgaas. Keemilised gaasid saadakse kas nafta või teiste gaaside keemilisel töötlemisel. IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) määratluse järgi nimetatakse veeldatud gaasiks vedelikke, mille auru absoluutne rõhk temperatuuril 37,8C on suurem kui 2,8 baari.
Optika Optika on füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega, st. uurib nende nähtuste tekke põhjuseid, kirjledab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaj...
11.Mis on Browni liikumine? Browni liikumiseks nim. Osakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist. 12.Milline on aineosakeste liikumine? Aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. 13.Mida nimetatakse soojusliikumiseks? Aineosakest korrapäratut ehk kaootilist liikumist nim. ka soojusliikumiseks. 14.Milline seos on aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) temperatuuri vahel? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes?
Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut nt: ruumala, rõhk, temperatuur Ideaalne gaas Lihtsaima gaasi mudel. See sisaldab kõike üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mudel: 1)Molekulid on punktmassid; 2)Molekuide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; 3)Molekulide vahel puuduvad vastasmõju jõud Termodünaamiline süsteem et kirjeldada gaasides ja teistes makrokehades toimuvaid protsesse kasutatakse füüs. Suurusi, mille hulka kuuluvad ruumala, tihedus, temperatuur jt
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek
NEWTONI I SEADUS Liikumisseadused (Newton'i seadused) · Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Taustsüsteemid: · inertsiaalsed Newtoni I seadus kehtib täpselt, tavaliselt on ligikaudu inertsiaalsed · mitteinertsiaalsed kehad muudavad oma liikumise olekut, ilma et neile nähtavat jõudu mõjuks (nt: maakera) Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsed taustsüsteemid. · inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad füüsikaseadused ühteviisi · ühegi füüsikakatsega ei saa kindlaks teha, kas taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt inerts nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut
3.4 Olekuvõrrand Markoskoopilised suurused iseloomustavad makrokehade olekut arvestamata molekulaarset ehitust. Nendeks on ruumala, rõhk ja temperatuur. Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist sõltuvust. m pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m 3 ), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K)
Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Gaasiline Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. kg Tähis - a ühik[a]= 1 3 m 7. Mis on suhteline niiskus? Valem absoluutne niiskus jagatud küllastunud niiskus. a
Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid 8 Suunaventiilid Suunaventiili olekuid tähistatakse väikeste tähtedega "a" ja "b". Selel 8.3 Suunaventiilideks nimetatakse kõiki neid toodud suunaventiilid milledel on kaks ventiile, mille abil hüdrosüsteemis ja kolm olekut. Suunaventiilis kus on 3 toimub hüdroajamite käivitamine ning olekut on keskmine neutraalolek, mida peatamine. tähistatakse "0" ning milles on suunaventiil kui teda ei mõjutata 8.1 Suunaventiilide tingmärgid juhtsisendite kaudu. Suunaventiili tähistuses näitab esimene number suunaventiili avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number suunaventiili olekute arvu. Näiteks: 2/2 suunaventiil 2 ava, 2 olekut (sele 8.1)
2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori siht muutub a=dv/dt=d/dt*v*T(tau)=dv/dt*(tau)t+*dT(tau)/dt 4)NEWTONI SEADUS 1-iga keha säilitab oma olekut kas paigalseisu või ühtlaseliikumine kujulseni kuni temale mõjuvad jõud seda olekut ei muuda NEWTONI SEADUS 2-iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga NEWTONI SEADUS 3-Kaks keha mõjutvad üksteist jõududega mis on suurusselt võrdsed ja vastassuunalised IMPILSUSI JÄÄVUSE SEADUS –Suletud süsteemis on kõigi kehade impulside summa jääv
sagedusega. Toome veel esile ka tähtsa mehe, kelleks oli Schrödinger. Nimelt, Heisenbergi ja Schrödingeri lähenemine tõid kaasa uue lähenemise mõõdetavatele suurustele. Nad püüdsid vaadeldava suuruse mõistet niiviisi modifitseerida, et see oleks ühitatav interferentsiga kaksikpilus. Nimelt, kui mõõtmisega tehakse kindlaks, läbi kumma pilu osake lendab, siis ei saada mitte kaksikpilu interferentsimustrit, vaid kaks üksikpilumustrit. Seega mõjutab mõõtmine osakeste süsteemi olekut. Vaadeldavaid suurusi võetakse funktsioonidena ühelt olekult teisele. Nõnda ei saa süsteemi olekut enam määrata näiteks koordinaadi ja impulsi väärtuse kaudu, vaid olek tuleb vaadeldavatest suurustest ja nende väärtustest lahutada. Ei tohi unustada ka Albert Einsteini, kes tuli fotoefekti seletuseks välja teooriaga, et valguse energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on?
Ühtlaselt muutuv liikumine liikumine mille korral on kiirendusvektor on jääv ja suund ei muutu. 3. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust 4. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius. Joonkiirus teepikkuse l ja aja t suhe v= l / t Nurkiirus selle punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga mod ajavahemiku suhet = / t 5. Kõigi kehade visa püüdu säilitada paigalseisu võI ühtlase sirgjoonelise liikumise olekut nim inertsiks. Materiaalset taustsüsteemi ,milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt nim inertsiaalseks taustsüsteemiks 6. Dünaamika Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 7
jooksul ühesuguse väärtuse võrra Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus), x aeg, t kiirus, v kiirendus, a Dünaamika- kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Vastastikmõju: üks keha mõjutab teist keha ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Võimalik muutus: Keha kuju muutub Ruumala muutub Liikumine muutub Newtoni 1.seadus- Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3.seadus- Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Võnkumine- Mingi suuruse perioodiline muutumine tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Vänkumise toimumine- õnkumisvõimeline süsteem Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet)
Füüsika I ptk AINE EHITUSE ALUSED 1) Nimeta aine kolm olekut, kuidas nimetatakse üleminekuid ühest olekust teise? – Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti
9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Aatomi põhiolekuks nimetatakse väikseima võimaliku energiaga olekut. 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Aatom on ergastatud olekus kui energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Energiatasemeks nimetatakse aatomi statsionaalsele olekule vastavat energiat. 14. Bohri aatomimudeli puudused. Borhi aatomimudeli puudus oli see, et elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a. Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. 16
10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega liikumine. 11.Mida nimetatakse jõuks? Nimeta jõu ühik. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõu ühik on 1N- üks njuuton. 12. Mis on raskusjõud? Raskusjõud on maa külgetõmbe jõud. 13.Millal tekib kehas elastsus jõud? Kehas tekib elastsus jõud, kui elastne keha muudab oma kuju. 14.Millega mõõdetakse jõu suurust? Jõu suurust mõõdetakse dünamomeetriga. 15. Nimeta 3 aine olekut. 3 aine olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16. Mis on sulamine? Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. 17. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. Tahke aine säilitab oma kuju, aineosakesed on korrapäraselt ja tihedalt 18.Miks gaas täidab kogu ruumi? Gaas täidab kogu ruumi sellepärast, et aineosakestel on nõrgad sidemed ja saavad vabalt liikuda. 19.Millisel nähtusel põhineb vedelik termomeetri töötamine? Vedelik termomeetri töötamine põhineb soojuspaisumisel. 20
Kindel ruumala On On Ei ole Osakestevaheline On On On vastastikmõju Üks ja sama aine võib olla ühes agregaatolekus ka erinevate omadustega. See tuleneb osakeste paigutuse ja soojusliikumise erinevustest. Sel juhul räägitakse aine faasist, milleks nimetatakse ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olekut. Aine võib olla tahkes olekus näiteks juht või ülijuht, ferromagneetik või paramagneetik; vedelas olekus näiteks voolav või ülivoolav jne. Ainult gaasilises olekus ei eksisteeri ainel erinevaid faase. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirde tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Meie piirdume selliste faasisiirete käsitlemisega, mida nimetatakse agregaatolekute muutusteks. Nende käigus muutub aine osakeste paigutus ja
hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonide: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused. Tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus suurem kui vedeliku ja gaasi oma
juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et ületada jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub – muutub süsihappegaasiks – 78,5º C juures. SOOJUSHULK • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. • Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal LISANDID JA RÕHK
süsteemi teatud olekule vastavusse arvu või vektori, mis väljendab suuruse, näiteks koordinaadi (või kohavektori) või impulsi väärtust. Heisenberg ja Schrödinger püüdsid vaadeldava suuruse mõistet niiviisi modifitseerida, et see oleks ühitatav interferentsiga kaksikpilus. Nimelt, kui mõõtmisega tehakse kindlaks, läbi kumma pilu osake lendab, siis ei saada mitte kaksikpilu interferentsimustrit, vaid kaks üksikpilumustrit. Seega mõjutab mõõtmine osakeste süsteemi olekut. Vaadeldavaid suurusi võetakse funktsioonidena ühelt olekult teisele. Nõnda ei saa süsteemi olekut enam määrata näiteks koordinaadi ja impulsi väärtuse kaudu, vaid olek tuleb vaadeldavatest suurustest ja nende väärtustest lahutada. Trajektoori mõiste asendus abstraktse oleku mõistega (olekut kirjeldab olekufunktsioon). Mõõtmisprotsessis viiakse olekuga vastavusse vaadeldava suuruse üks omaväärtustest, millele vastab teatud reaalne mõõtmistulemus
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ....................
Parabool lend PA-13A Sissejuhatus Parabool lennuks nimetatakse lennutüüpi, mille käigus saavutatakse õhusõiduki parabooli laadsel liikumisel kaaluta olek. Parabool lend Zero G · Ainukene firma maailmas, kes hetkel sellist teenust pakub. · Hind ühele inimesele alates 3948. · Ühe lennu jooksul on võimalik kaaluta olekut kogeda 15 korda. · Kaaluta olek kestab selle ajal 20-30 sekundit. Parabool lend Parabool lend graafikuna Parabool lend graafikuna Kaalutaolek Video · https://www.youtube.com/watch?v=1ieR8hIXUIg Küsimusi? Täname kuulamast!
nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Selgitada, miks väärisgaasid esinevad üksikute aatomitena, kuid teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks. Väärisgaaside aatomitel on väliskihis enamasti kaheksa elektroni ja seetõttu on ta püsivas olekus. Väärisgaasid on just üksikaatomitena oma kõige püsivamas olekus. Kuna nad üritavad oma olekut säilitada, siis neil pole kalduvust ühineda. Teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks, et saavutada püsivat olekut, kuid selleks peavad nende väliskiht olema elektronidega täidetud. Kuidas moodustub vesinikside ? Ainetes, milles vesinikuaatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside tekib enamasti molekulide vahel. NB
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas
Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises · Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi või olekut. Parameeter erineb muutujast selle poolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi aga parameetril on kindel arvuline väärtus, mis on määratud oleku või protsessiga. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ning temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine
Jadaloendur Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Rainer Sild 118421 AAAB Tallinn 2012 Loendamine. Koostada jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle tööd MultiSimi tarkvaraga. Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut ,,0" (väljas) ja ,,1" (sees), nende kahe olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel kasutame kahendkoodi, mille valem on: X ...a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 Sümbol ,,X" tähistab süsteemi summat, sümbolid ai tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame valemi osa a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 , et saada maksimum 16 numbrit. Meie skeemis on binaarkoodi
Väimela 2012 Sissejuhatus Antud töö näeb ette tööle saada sihtmärgi positsioneerimise seade. Selleks on vaja tuletada sisend- ja väljundfunktsioonid, nende vastavad skeemid ning kõik ühendada. Et skeem töötaks peab vahele ühendama ka trigerid. Seade peab hakkama tööle etteantud parameetritega. Seadme kirjeldus Automaadil on mitu olekut (diskreetsus). Juhtseadmel peaksid olema sisendid, väljundid. Sisendite ja väljundite kombinatsioonidest hakkab olema automaadi olek. Moore'i automaadil määrab mälu elementide kombinatsioonide olekut sisendite ja mäluelementide oleku kombinatsioon. Mealy automaadi olekut määrab ainult sisendite olek. Moore'i automaat. 1. Nimi: Sihtmärgi positsioneerimise juhtseade 2. Seadme töö kirjeldus: a. Sihtmärgi positsionnerimist keskkohas; b
Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks?
Saadud väljundfunktsioonid esitame VHDL keeles käitumuslikult, struktuurselt ja Tallinn 2017 andmevoona. VHDL keeles esitame samuti tõeväärtustabeli, millega espresso tulemusi võrrelda. Tallinn 2017 Lähteülesanne Poe juhtautomaatika saab informatsioon 3 andurilt: eskalaatori liikusmisandur, poe liikumisandur, kellaaeg. Eskalaatori liikusmisanduril saab olla 2 olekut: liikumine tuvastatud või liikumist pole. Liiskumisanduril saab olla 2 olekut: liikumine tuvastatud või liikumist pole. Kellaaeg saab omada 2 väärtust: päev või öö. Süsteemi väljunditeks on uks, eskalaator, valgustus, helisüsteem. Uksel on 2 olekut: avatud või suletud. Eskalaatoril saab olla 2 olekut: seiskunud või liikumises. Valgustus ja helisüsteem saavad olla kas sisse lülitatud või välja lülitatud.
lõppeda peale sellele ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib aja jooksul väheneda. Näidetena võib tuua: klaviatuurilt tuleva informatsiooni töötlemine, ekraanidele edastatav informatsioon, graafilised kasutajaliidesed, aruannete salvestamine. 10/10 6. Mis eristab ohutult riknevaid ja järkjärgult riknevaid reaalajasüsteeme? Tooge mõned näited (max 5p) Mõnedes ranges reaalajas töötavates süsteemides eksisteerib üks või rohkem ohutut olekut, millesse on ohtlike vigade korral võimalik süsteem viia. Näiteks raudtee signalisatsioon süsteem. Ohutu riknemine on ümbritseva keskkonna, mitte arvutisüsteemi omadus. Paljudes rakendustes ei ole ohutut olekut võimalik leida, näiteks lennukit juhtivas reaalaajasüsteemis. Sellises rakenduses peab arvutikobar rikete korral võimalikult kaua säilitama eluliste funktsioonide täitmise võime (võimalik, et väiksemas mahus kui normaalselt). Selliseid
Naise rind, kael ja nägu on kätega samas valguses/värvuses. See valguse hajumine viitab keerulisele geomeetriliste kujundite süsteemile, mis aitasid Leonardol täiuslikku portreed maalida. Leonardo kasutas niimoodi geomeetrilist paigutamist ära, et tekitada visuaalne kaugus vaadeldavast. Maali käetugi toimib poolitava elemendina, Lisa ja vaataja vahel. Naise istub sirge seljaga ja ristis kätega näitab tema vaoshoitud olekut. Ainult Lisa pilt on otse vaataja suunas suunatud ja nagu kutsub vaikset suhtlust looma. Kuna Mona lisa hele nägu paistab maali teiste tumedamate elementide kõrvalt hästi välja on Mona Lisale suunduv tähelepanu veel võimsam, mille Leonardo saavutas piirjooni maalimata, sujuva värvide ühinemine tekitab kahemõttelise meeleolu. Maalil ei ole näha, et Lisal oleksid kulmud, kuid ühtlasi võib seda seostada ka
2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Jõud, mass, liikumishulk. Jätkame keeleõpet. Jõud ja liikumine on meil juba defineeritud, samuti mõiste "keha". Ära tuleb seletada mass ja liikumishulk. Mass on keha inertsuse mõõt; ta väljendub vastupanus (liikumis)oleku muutumisele väliste
Adiabaatne protsess/süsteem puudub soojusvahetus Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi väliskeskkonnaga olekut iseloomustada Avatud süsteem toimub energia ja ainevahetus Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav ümbritseva keskkonnaga parameetrite omavaheline sõltuvus Borni algoritm Born koostas abivahendi seoste Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes. Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi Nelinurgas on 2 noolt, 1 ülalt alla, 2. Vasakult paremale. iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist,
,,2" või ,,3" jne. Kui kasutatakse suuremad nivoode arvu, seda suurem on ka bitivea tõenäosus (eeldusel et müratase jääb samaks). Miks kahendsüsteem Pildilt selgus , et oluline on nivoode erinevus ( 0 ja 1 vastavad pinged) Ja veel kiirus ühest olekust teise ümberlülitamisel Tuleb välistada vea tekkimise võimalus ARVUSÜSTEEMID JA ELEKTROONIKA Kümnendsüsteemis on kümme numbrit: 09 (vaja kümme erinevat olekut, nivood) Kahendsüsteemis on kaks numbrit: 0 ja 1 Kaks olekut: "vool on" (1) ja "voolu ei ole" (0) Pinge "kõrge" (1) ja pinge "madal" (0) BIT (BITT) Bit Kõige väiksem hulk infot Bitt võib olla kas 0 või 1 1 bit, 1 b BYTE (BAIT) Byte 1 bait = 8 bitti Ühe tähe salvestamiseks on vaja 1 bait infot 1 B 10101010 = 170 10011001 = 153 00010110 = 22 KILO, MEGA, GIGA 1 kg = 1000 g 1 km = 1000 m
Kristel Hunt 12.A Õnnetuse kirjeldus 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel 4. reaktori võimsus kasvas Tekkis soojakolle Aururõhk purustas osaliselt reaktori Plahvatused purustasid osaliselt energiaploki hoone Saatuslik eksperiment 4. reaktori plaaniline hooldus Katse edasi lükkamine Õhtuse vahetuse meeskonnal vähe kogemusi Operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead Reaktori võimsuse kahanemine Ebastabiilset olekut juhtpaneelilt ei märgatud Kahanes veepumpade tootlikkus Suurenes reaktori tuumas auru teke Tagajärjed Radioaktiivse aine hulk ületas 400 korda Hiroshima pommitamisel tekkinut 31 500 km2 elamiskõlbmatut maad 19 aastat hiljem oli iga kaheksas ,,likvidaator" juba surnud. Ülisuured olid ka majanduskahjud Vähi teke Video http:// europarltv.europa.eu/et/player.aspx?pid=9d540b0081ce4afb80c6a03f0072c42c Tänan kuulamast!
Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus. Nende kõik parameetrid on selles punktis võrdsed. Kriitiline punkt- kõrgeim rõhu ja temp. kombinatsioon, mille korral gaasifaas ja vedelikufaas on tasakaalus. Kriitiline temp. on temp millest kõrgemal ei saa aintud aine eksisteerida vedelas olekus (374°C j) Kriitiline rõhk- on vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temp
Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV=RT, kus p rõhk, V ruumala, R gaasikonstant T temperatuur P, V, T gaasi olekut iseloomustavad suurused - olekufunktsioonid Termodünaamiliste süsteemide oleku ja käitumise kirjeldamiseks kasutatakse, nagu me nägime gaasi puhul, olekuvõrrandit. Olekuvõrrand seob omavahel gaasi rõhku (p), ruumala (V) ja temperatuuri (T). Olekuvõrrand määrab, kuidas need suurused, mida osatakse ka mõõta, muutuvad erinevates tingimustes protsessides. Me saame rääkida isotermilistest, isobaarilistest, isokoorilistest ja adiabaatsetest protsessidest.
TD süst süst, mida saab ümbritsevast keskk. kuidagi eraldada ja eksperimen-taalselt uurida Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi olekut iseloomustada (U,H,S,G,F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuv., reaalgaasi oleku. Olekufu. suurus, mis sõltub ainult süst. olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisi. Z=f(x,y) on olekufu, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdif Protsessifu süst toimuvat protsesse isel. suurus, sõltub protsessi läbimise viisist, tähistatakse väiketähega (nt töö w, soojushulk q) Homogeenne süst
Newtoni 1 seadus: keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, kui miski keha olekut ei sega. Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh
Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei oleks liiga väikesed, sest siis muutub vool ahelas liiga suureks. Väljundpinge saab väljaviigust Out
Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Rahvusvahelise temperatuuri skaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga tagatud referentspunkti olemasolu vahemikus 3K 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16
Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles.
Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega inimolend teeb veel suured silmad ja viibutab põhjatuule poole, kuid keegi ei liiguta lillegi. Veerandkond minutit enne lõppu hakkas kõik s...
09.09Energia E=hf e-energia h-Plancki konstant f-sagedus E=mc2 VALGUSKIIRGUS Hf=mc2=> m=hf/c2 Aatomis on elektronidel teatud kindel hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu-neid orbiite nim lubatud orbiitideks. Kõige väiksema energia olekut nim aatomi põhiolekuks ja teisi kõik ergastatud olekuks.Kui orbiitidele vastavad eergiad on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke.
Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist. Määrsõnad jagunevad: 1) Kohamäärus 2) Ajamäärus 3) Viisi-ja seisundimäärus 4) Kvantiteedimäärus 5) Rõhumäärus Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde. Jagunevad eessõnadeks ja kaassõnadeks. Näiteks: kuni, ligi, üle, enne, pärast, eel, ees, taga, tõttu, abil
Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teoseid polnud piisavalt. Samuti oli kasutatud liiga palju ühte mõtet ja seda kantud igalepoole. Kokkuvõttes, oli näitus suurepärane, inspireeris palju ja andis motivatsiooni ise kunstiga tegelema hakata. Kõige paremaks pean just seda, et suudeti liita kaks täiesti vastandlikku olekut, emotsiooni või midagi muud . Pean oluliseks kunsti juures väga, kunstniku "käekirja", nagu Varrakul on käed igalpool, siis nende "käekirjaks" võiks pidada, vastandlikku liitmist. Eva-Maria Leetma 9a
annaabi.ee 
