Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud. Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib...
Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Vereringe tähtsus: tagab pideva ainevahetuse-toitainete ja o2 omastamine, jääkainete ja co2 eraldamise. Eluliste protsesside mõjutamine kaudne, hormoonide abil Hormoonid-kehas sünteesivad ained, mis mõjutavad organite Tööd. Kaitse-Veres on rakud, mis hävitavad mikroobe
docstxt/136163008015.txt
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp
. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?)
VILJANDI GÜMNAASIUM Meedia küsitlus [Tippige dokumendi alapealkiri] Birgit Murumägi Meedia küsitlus Eesmärk on uurida, milliseid meediakanaleid noored kõige enam kasutavad ja milline on nende huvi uudiste ja uudistega kursis oleku vastu. Samuti kajastub küsitlusest, kas meediakanaleid kasutatakse rohkem meelelahutuseks või info saamiseks. Küsitlusele vastas 15 Viljandimaa inimest. 1. Millist meediakanalit Te kõige rohkem kasutate? Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80%
Elu on tekkinud umbes nelja miljardi aasta eest. Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja
mitmemõõtmelised. sisendmuutujad – u(t), funktsioon ajast, sõltub ajast ja on ajas muutuv. Kajastab välist toimet süsteemile, orienteeritud süsteemis on sõltumatu süsteemist. Olekumuutujad – x(t), olekumuutja ehk mis toimub protsessis. Kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone, vahetult mõõdetavad olekumuutjuad võivad samal ajal olla ka väljunditeks. Olekumuutujate kogum määrab täielikult ära süsteemi oleku. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks. Väljundmuutujad – y(t), sõltub sisendist ja siseolekust. Esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja on süsteemis otseselt kättesaadavad. Millest sõltub süsteemi käitumine: Süsteemi käitumine sõltub süsteemi parameetrite muutumisest. Mida tundlikum süsteem seda rohkem mõjutavad parameetrite muutumised süsteemi käitumist.
Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt.
liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide kiirust, muutub kiiruse suund, molekulid ei mõjuta üksteist, isoprotsess on gaasi oleku muutumine, kui üks olekuparameeter ei muutu, isohooriline gaasi oleku muutus jääval ruumalal (gaasiballoon), jääval ruumalal on gaasirõhk võrdeline temperatuuriga, V1>V2, sirgegraafik isohoor, isotermiline gaasi oleku muutus jääval temperatuuril (õhupalli pigistamine), jääval temperatuuril on gaasirõhk pöördvõrdeline ruumalaga, T2>T1, hüperboolgraafik isoterm, isobaariline gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala
3)molekulide vahelisi vastastikmõjusid ei arvestata ideaalse gaasi olekuvõrrandit iseloomustab: p- rõhk 1Pa n- konsentratsioon 1m³ T- temperatuur 1K(kelvin) k- boltmanikonstant 1.38*10²³7 J/K R- universaalne gaasikonstant 8.31 J/(mol*K) p=nkT pV= m RT M Isoprotsessid pV pV T T Isoprotsessid- nim gaasi oleku muutumist, kus üks olekuparameetritest on konstantne (ei muutu) Isohooriline protsess- gaasi oleku muutumine jääval ruumalal (teodorandipudel lõkkes) gaasi rõhk on võrdeline temperatuuriga T p T p Isohoorilise protsessi graafik on SIRGE. Ta väljendabrõhu ja temperatuuri võrdelist sõltuvust. Isobaariline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval rõhul (kummi kuumenemine päikese käes) rõhk on võrdeline ruumalaga T V T V isobaarilise protsessi graafik on sirge
surutavad. Molekulid asuvad üksteisest väga kaugel, nende vahel mõjuvad jõud on väga väikesed, molekulid võivad liikuda kaootiliselt. 2. Ideaalne gaas 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked on elastsed seintega ( kiiruse väärtus ei muutu) 3)molekulide vahel puudub vastastikmõju. 4. pV = mRT/M p-rõhk-Pa , v-ruumala-m3, m-mass-kg, R-universaalne gaasi konstant 8,31y/mol*K, T-absoluutne temperatuur-K, M-molaarmass-kg/mol 5. isotermiline on gaasi oleku muutus mille korral on temperatuur jääv. 7. isokooriline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 8. isobaariline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 9. Termodünaamika I seadus : gaasile antud soojus hulga arvel suureneb tema siseenergia ja gaas võib teha mehaanilist tööd. Q = U+A 10. Termodünaamika II seadus : soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehale kuumemale. 13. Difusioon, nähtus kus ained segunevad iseenesest
süsiniku aatomi C12 massist Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikustes – ühik Molaarmass - ühe mooli aine mass grammides – ühik g/mol Ainehulk 1 mool - on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02·10 23 aineosakest – mõõtühik – mol, tähis m Avogadro arv - 1 moolis sisalduvate osakeste arv (Na=6,02*10²³mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Gaasi oleku määravad p-rõhk, V-ruumala ja T- temperatuur. 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid, mis gaasis on. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale
KVANTINFOTEHNOLOOGIA Mikk Arro SA-12 KVANTINFORMATSIOON • Ühikuks qubit ehk kvantbitt. • Infokandjateks elektronid, aatomituumad, footonid. • Kahe kvantbiti oleku kirjeldamiseks on vaja 4-bitilist arvu, kolme kvantbiti jaoks 8-kohalist jne. • n kvantbitti. ENTANGLEMENT EHK PÕIMITUS • Kui kaks footonit omavahel kokku saavad, siis nad vahetavad omavahel infot (spin) ja jäävad üksteist mõjutama (jäävad põimituks), olenemata nende asukohtadest ruumis. • Kvantmehaanilise superpositsiooni printsiibi järgi võib spinn olla footonil (reaalajas)
Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju.
25N, 24.45E. Sagedus: F=9MHz Töö käik. 1. Käivitasin programmi VOACAP ja sisestasin andmed. Joonis 1. Andmetega peaaken 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast. Joonis 2. Signaal-müra suhte sõltuvus sagedusest ja kellaajast jaanuaris a) Maksimaalne ja minimaalne SNR väärtus ööpäeva ulatuses sagedusel F. Maksimaalne: 50..55 dB Minimaalne: <30 dB b) Optimaalne sides oleku kellaaeg sagedusel F. 08.45 9.30 ja 15.15 18.30 c) Millistel sagedustel (ja mis kellaaegadel) oleks tagatud suurim signal-müra suhe? Sagedusel 8 Hz kell 7.00 7.15 Sagedusel 5 Hz kell 6.45 kuni 7.15 Sagedusel 4 Hz kell 7.00 Joonis 3. Signaal-müra suhe aprillis a) Maksimaalne ja minimaalne SNR väärtus ööpäeva ulatuses sagedusel F. Maksimaalne: 50...55 dB Minimaalne: 20..30 dB
Füüsikaline atmosfäär: 1atm= 760mmHg=101325Pa Tehniline atmosfäär: 1at 1mmHg=133,28Pa 1bar=105Pa 6. Võrrand P= 1/3m0NV ongi oluliseim seos ideaalse gaasi mikoparameetrie n, mo ja v(kaetud) ning makroparameetrite p vahel.Seda seost nim ideaasle gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks 7. Rõhu sõltumine temperatuurist - Mida suurem on rõhk,seda kõrgem on temperatuur 8. Absoluutse temp skaala on Kelvinites 9. Isoprotsessideks nim. Gaasi oleku muutust,kui üks oleku parameeter jääb muutumatuks Isobaariline protsess on gaasi oleku muutus jääval rõhul isotermiline protsess on isohooriline protsess on 10. Ideaalse gaasi seadused isoprotsessides: Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis) Gay-Lussacy´i seadus Jääval rõhul on antud gaasi koguse ruumala võrdeline temperatuuriga (isobaarilises protsessis)
eelistatult sellised muutused, mis viivad süsteemi antud tingimustes vähem eelistatud olekust enam eelistatud olekusse. Entroopia kui füüsikalise mõiste sisu Seda illustreerib ka R.Claudiuse 1865.aastal esitatud II printsiip: Kui protsess on pöördumatu, kasvab suletud süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. Entroopia kasvule vastab seega suletud süsteemi evolutsioon tõenäoseisma oleku suunas. Mida me üldse mõistame tõenäosuse all? Antud sündmuse, oleku või ilmingu tõenäosus on intuitiivselt võttes mingi suurus, mis iseloomustab selle sündmuse esinemise suhtelist sagedust kõikide võimalike sündmuste seas. Matemaatikas võetakse tõenäosuse väärtuseks 1, kui sündmus toimub igal juhul ning 0 siis kui seda mitte mingil juhul ei toimu. Mida suurem on tõenäosus, seda ootuspärasem on sündmus ning seda sagedamini võib seda esineda.
8. Täppismodelleerimine – modelleerimine on ise omaette eesmärgiks, eesmärgiks on perfektne mudel. Agiilmodelleerimine – modelleerimine on vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks, ntks tarkvara kirjutamiseks. 9. Kolmnurga kolm tippu – sündmused, tegevused, objektid, mis on Zachmanni raamistikust kuuest veerust kolm. On seotud objektorienteeritud mõtlemisega. Objektidega juhtuvad sündmused, objektidega tehakse tegevusi. Sündmus põhjustab objekti oleku muutusi. 10. Kasutusjuhud väljendavad tegevusi ja tegevuse tulemuseks võib olla sündmus, mis põhjustab mingil objektil oleku muutuse. Oleku muutusi viivad läbi tegevused, aga tegevus võib olla modelleeritud use casena või tegevusdiagrammina. 11. Valdkonna mudel näitab puhast valdkonda, piisavalt üldine, ilma sisuliste detailideta. Ei pea, aga võib erineda. Näiteks lepingu olekud (valmistatakse ette, koostamisel, kehtiv/katkestatud/jätkatud/tühistatud jne). Iga tegevuse
vastastikmõjud · Ideaalset gaasi on kerge · Ideaalne gaas ja väga · Suure tihedusega kokkusuruda ning ta on hõre reaalne gaas reaalset gaasi on raske lõpmatult kokkusurutav (ideaalilähedane) on kokkusuruda · Ideaalset gaasi saab väga sarnased. · Reaalse gaasi kirjeldada ideaalse gaasi kirjeldamisel võib oleku võrrandiga ideaalse gaasi oleku · Ideaalset gaasi ei ole võrrand anda ebatäpse võimalik veeldada. kirjelduse või isegi täiseti kasutuks muutuda · Gaasi kirjeldamisel
Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest. Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga (p=F/S). 1 paskal – rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud.
temperatuuriga. Gaasi rõhu sõltuvus massipunktide liikumise keskmisest kineetilisest energiast: p=2/3nEkin Ekin=3/2kT . Ideaalse gaasi siseenergia (U) on ideaalse gaasi massipunktide kineetiliste energiate summa: U=Ekin,i=NEkin=N3/2kT. 2Analüüsige isotermilist protsessi gaasilise süsteemi puhul. Kirjutage isotermi võrrand lähtudes gaasi olekuvõrrandist ja kujutage seda koordinaatides p ja V. Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus pV=cont:; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1=p2V2 ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus) . pV=m/M'R*T Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks jne.Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W . Siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid. mida suurem on
elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab Järgmiste näitede abil püüame selgeks teha, millised ained käituvad redutseerijatena Selgituseks kasutame aatomite planetaarseid mudeleid. Näide 1. Naatrium kui metall käitub redutseerijana Joonis 2. Naatrium käitub redutseerijana, sest ta loovutab väliskihist ainsa 1 elektroni Selgitused: Naatriumi väliskihis on 1 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta püsiva oleku saavutamiseks- elektronoktett(välises elektronkihis on 8 elektroni) Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on suurenenud Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null Kuna aatom loovutab 1 elektroni, siis tema oksüdatsiooniaste kasvab. Siin kohal me ei tohi unustada teadmist, et elektroni laeng on negatiivne Seega, 0-(-1)=0+1=1, siis elemendi oksüdatsiooniaste on I Oksüdatsiooniaste muutus 01, o.-a kasvab-redutseerija
80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? 86. Mis on ideaalne gaas? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem.
TAHKE Aine olekud sulamine aurustumine JÄÄ VESI VEEAUR tahkumine kondenseerumine Agregaatolekute iseloomustus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot Aine oleku ja temperatuuri vaheline seos Vee agregaatolekute muutus Vaata animatsiooni Ainetel on kindel sulamis ja keemistemperatuur Joonisel on jää sulamine ja vee keemine. Aine agregaatoleku muutus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
aatommassiga. Elemendi aatommassiks nim suhtelist suurust, mis leitakse jagades elemendi molekuli mass 1/12 süsiniku molekuli massiga Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Tähis: Mr Selleks, et leida molekulmass, tuleb liita antud molekuli koostises olevate elementide aatommassid. Mõõteühik 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk p, ruumala V ja temperatuur T Molekulidega seotud suurused Elastsed kuulikesed Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest Impulsi jäävuse seadus 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Gaasi poolt avaldatav rõhk on molekulaarkineetilise teooria seisukohalt põhjustatud molekui põrgetest vastu anuma seina. 5
Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja paiknevad üksteisest kaugemal, siis on ka siseenergia väiksem. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusena. Seega muutub siseenergia aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Soojushulga mõõtmine Soojushulka mõõdetakse kas kalorites (cal) või dzaulides (J). Kalor saadi, kui kuumutati 1 gramm vett 1 kraadi võrra. dzauli ja kalori suhteline vahe on 1cal = 4,2 J.
teises osas. Korrastamata olekus ei ole enam mingit erinevust süsteemi osade vahel, süsteem on siis tasakaalulises olekus. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia mõiste abil. Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus (mida lähemal on süsteem tasakaalu olekule), seda suurem on entroopia. Entroopia S = k ln W, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. See näitab antud oleku realiseerimisviiside arvu. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks vaatame gaasi olekuid . Kõige tõenäosem on, et gaasi molekulid täidavad kogu ruumi ja liiguvad korrapäratult. Väga väike on aga sellise oleku tõenäosus, kus gaasi molekulid on iseenesest kogunenud ühte ruumi nurka ja liiguvad kõik ühesuguse kiirusega. See ei tähenda, et selline olek oleks võimatu. Võimalik on ka see, et maas lamavas kivis
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak.
Järjekorrateooria Pärast kahte kuud kestnud remonti uuesti avatud Autoregistrikeskuse Pärnu büroos töötab ühe aegselt varasema kolme teenindaja asemel kaks. Mõlemal kahel teenindajal on oma kassa koos arvuti ja muu tehnikaga, mis võimaldavad neil osutada klientidele samu teenuseid. Büroo lahti oleku ajad on vastavalt tööpäevadel 8:00 17:00 ja nädalavahetusel 10:00 14:00, ehk siis nädalas kokku 53 töötundi. Nagu öeldud siis üheaegselt on tööl kaks teenindajat, kuid kokku on neid neli ehk siis teenindajad töötavad kahes vahetuses. Küsitledes teenindajaid selgus, et üks teenindaja suudab keskmiselt tunnis teenindada 11 inimest. Vaatluste alusel on selgunud, et tööpäevadel tuleb Autoregistrikeskusesse keskmiselt 15 inimest tunnis
· Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises · Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi või olekut. Parameeter erineb muutujast selle poolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi aga parameetril on kindel arvuline väärtus, mis on määratud oleku või protsessiga. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ning temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: Molekuli mass m0, molekuli kiirus v või molekulide keskimine kiirus v, molekulide keskmine kineetiline energia
3. Diskreetimissammu valik, arvutused. Q=diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0]), R=5/(100*M*M) td=0.1 [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) [Ad,Gd]=c2d(A,G,td) Kd=dlqr(Ad,Bd,Q,R) Q ja K on kaalumaatriksid, kus: ja Mudelid on adekvaatsed, sest nad langevad kokku ning käituvad samamoodi. 4. Regulaatorite süntees pidevajas. C = [0 0 1 0] PI_yreg %käsufail pidevaja regulaatori sünteesiks PI_yreg.m käsufaili sisu: % PI järgivsüsteemi süntees % Integraalne TS väljundi järgi (järgimiseks) + TS oleku järgi % Laiendatud olekuvektoriga süsteem % ~ % X = [ X ; Z ] % . % Z = R - Y = R - CX % % ! ~ ~ ~ % U = +K*X +Ki*Z = -K*X , K = [-K -Ki] % % P - soovutud suletud süsteemi pooluste paigutus n + dim(Y) tükki. nnn=size(A,1); rrr=size(B,2); % olekumuutujate arv ja sisendite arv if exist('C'), y_r=size(C,1); A2=[A zeros(nnn,y_r); -C zeros(y_r,y_r)]; B2=[B;zeros(y_r,rrr)]; r2=rank(ctrb(A2,B2)) %juhitavuse maatriksi astak else disp('C maatriks puudub!') end 5
Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi, tuginedes kolmele eeldusele: a) kõik ained koosnevad molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) molekulide vahel on vastastikmõju (tõmbe ja tõukejõud). Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi (nt vedeliku ruumala, molekuli mass). Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel (nt ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur). Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka oleku- parameetriteks. Olek on ainekoguse seisund, mis on määratud olekuparameetrite konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt molekuli mass, molekuli
loomulikult ainult siis kui antud väljaviik on määratud väljundiks. DDRB B pordi suunaregister. Selle registriga määratakse ära milline väljaviik on sisend ja milline väljund. Need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,0", on määratud sisenditeks ja need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,1", on määratud väljunditeks. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,1", siis määrab selle väljaviigu oleku PORTB register. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,0", siis määrab väljaviigu oleku sisendseade, mis on ühendatud antud väljaviiguga. DDRB register ise väljaviigu olekut ei määra, ta määrab ainult andmete liikumise suuna. . Selleks, et saata andmeid registrile DDRB, tuleb saata andmed aadressile 0x04. PinB B pordi sisendregister. PinB register ,,kuulab" pidevalt millises olekus (,,0" või ,,1") on mikrokontrolleri väljaviigud ja
1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Jõud, mass, liikumishulk. Jätkame keeleõpet. Jõud ja liikumine on meil juba defineeritud, samuti mõiste "keha"
Oma presidendiks olemise ajal ei olnud ta eriti populaarne. Dwight David Eisenhower oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt. John Fitzgerald Kennedy oli USA president aastatel 1961 kuni 1963. Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus. Lyndon Baines Johnson oli USA president aastatel 1963 kuni 1969. Ta kuulus demokraatliku parteisse. Johnson kasutas ära oma sarmi ning karmi käelisi taktikaid, et luau läbi uue poliitikaga. Ta oli veel ka väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Richard Milhous Nixon oli USA president aastatel 1969 kuni 1974. Nixon oli vabariiklane. Ta lubas oma valitsemise ajal nn "seadust ja korda" . Temaga on seotud ka
Programmeerimisel on tähtis teada, kas kasutatavatel täituritel (nt. releedel) või anduritel on sulguvad või avanevad kontaktid. Kui kontrolleri sisendis on sulguv kontakt, siis selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "1". Avaneva kontakti ühendamisel kontrolleri sisendiga, selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "0". Kontroller ei võimalda mingil moel kindlaks määrata, kas sisendisse on ühendatud avanev või sulgev kontakt. Kontroller tunneb ära ainult oleku sisendis, st. kas "0" või "1". Seega küsitakse operandi olekut, kas operandi olek on "0" või "1". Oleku "1" päringuks kasutatakse käsku U (und - NING) või O (oder - VÕI) ning oleku "0" päringuks UN (und nicht - NING-EI) või ON (oder nicht - VÕI-EI). Järgmine tabel 1.3 aitab selgitada avatud ja suletud kontaktide kasutamist kontrolleri sisendis ja väljundis. Tabel 1.3 Suletud ja avatud kontaktid
suurem on ühe molekuli massiga ja võrdline molekulide keskmise kiiruse ruuduga. p= m0*n*v2 p= m*Ek 7. Absoluutne null: t=-273,15c(Sellel temperatuuril molekulide aineosakesed jäävad seisma) T=0K 8.Ek k*T Ek Kuidas on seotud molekulide keskmine kineetliline energia ja temperatuur? 9.Baltzmani konstant näitab kui palju muutub molekuli keskmise kineetilise energia kui temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. 10ideaalse gaasi olekuvõrrandid: saab 3 oleku parameetrit mikroparameetritega p,V,T *R =nüü(µ)*R 11.isoprotsessid: Ideaalse gaasi oleku muutused, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. I Rõhk ei muutu p=konstantne Isopaariline protsess Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. II V=ruumala isobaariline protsess Isobaariline protsess on ideaalse gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga.
tahkete kehade puhul II. Soojusülekanne e. konvektsiooniks nimetatakse soojuse levikut, mis tekib vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel. III. Soojuskiirgus esineb kõikidel absoluutsest nullist soojematel kehadel ja on seda suurem mida kõrgem on keha temperatuur. Soojus muutub kiirgusenergiaks ja levib elektromagneetilise lainetusena, mis muundub neeldumisel uuesti soojuseks. IV. Aine agregaat oleku muutus ehk siis faasi siire. Kõigiks agregaat oleku muutusteks (sulamiseks, tahkumiseks, aurustumiseks, peab aine kas soojust juurde saama või ära andma. Jää soojendamisel tõuseb selle temperatuur kuni 0o edasisel soojenemisel tekib esialgu jää ja vee segu, hiljem muutub kogu jää veeks kuid temperatuur on ikka 0 kraadi. Aine temperatuur püsib muutumatuna kogu agregaat oleku muutuse ajal. Soojusmahtuvus
Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ülemineku ühest olekust teise? Aatomid, keemilised sidemed ja molekulide struktuur määravad aine oleku. Olekute üleminek ühest teise määrab temperatuur ja rõhk. Kokkuvõttes määravad selle molekulaarjõud. 5. Mis hoiavad aatomeid molekulides? Keemilised sidemed. 6. Miks molekulid omavahel tõmbuvad? Selgita vee molekulide näitel. Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes
Millised on peamised makro skoopilised parameetrid? Termodünaamikas kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, mileks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamiseks. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem?
Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat.
Seda nimk. ideaalseks gaasiks. Seal molukulid vaadeldavad punktmassina, põrked anuma seintega absoluutselt elastsed-muutub aainult kiiruse suund, molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. 6. Milline on mkt teooria põhivõrrand, rõhu ja keskmise kineetilise energia seos, tähised valemis? p=m0nv2/3 p-rõhk, n-konts, v2-kiiruste ruutude keskmine p=2nK/3 p-rõhk- n-konts, K-kineetiline energia 7.Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? See on olek, kus kõik oleku parameetrid(V, t,p) püsivad kaua muutumatutena. 8. Mida iseloomustab temperatuur, kuidas on saadud Celsiuse temperatuuri skaala? See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js vehe jaotatakse 100-ks võrdseks osaks. 9. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Püsitemp, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal muutub nulliks. 10. Kirjelda absoluutset temperatuuri skaalat, selle skaala seos Celsiuse skaalaga?
Endale kui ka ühiskonnale mõeldes tekkisid paljud ühiskondlikud hooned ja administratiivhooned. Itaallased leiutasid perspektiivi. Kunstis julgeti kujutada pildil alasti inimkeha. Üldiselt muutus kunst elavamaks ja emotsionaalsemaks võrreldes gooti kunstiga. Nii gooti kui ka renessansi kunstis on olulisel kohal religioon. Kujutatakse pühakuid kui ka piiblistseene. Millised muutused toimusid merenduses? Merenduses tehti edusamme. Vabama mõtlemise ja oleku tõttu julgesid ning suutsid inimesed rohkem teha. Merendus arenes- tehti suuri mereavastusi. Nt: Kolumbus jõudis Ameerikasse. Nende kaudu laienes silmaring, saadi tutvuda senitundmatute kultuuridega. Teistest maadest saadi kaasa ka teistsuguseid kultuure ja hoiakuid. Kuidas mõjus renessanss inimeste meeltele? Hakati arutlema ilu üle ning selle poole püüdlema. Välimus pidi olema kindel- sirge rüht, rääkides
Nemad aitavad teha mul parimaid valikuid elus ja soovivad alati, et kõik oleks hästi ning kui see ei õnnestu, siis proovime veel kord, sest elame ainult üks kord. Kuid sellegipoolest on maailmas ka lapsi, kel pole vanemaid ning paljudel pole kindlat tuge kellele toetuda ning mõnikord ka nõu saada. Sellised inimesed on tavaliselt iseloomult väga tugevad, sest nad on rohkem iseseisvad ning võib-olla ka enesesuhtes kindlamad. Eeskujud on erinevaid, on need kelle oleku ülekaalus on head omadused ja teised kelle oleku ülekaalus on halvad omadused. Igaühe meist on oma eeskuju, kui hea ja halb ta ka poleks, aga ta on olemas, selletõttu on ka inimesed erinevad. Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis.(Albert Schweitzer)
· Saabuvad uued videod · Video on muutunud kasutuskõlbmatuks. · Juhataja soovib nimekirja mahakantud videodest. · Juhataja soovib nimekirja uutest videodest. ELM Sündmused Tegevused Videolaenutusse tuleb uus klienditeenindaja Klienditeenindaja andmete registreerimine Vajadus muuta klienditeenindaja andmeid Klienditeenindaja andmete muutmine Klienditeenindaja lahkub töölt Klienditeenindajaks oleku lõpetamine Saabuvad uued videod Videode nimekirja muudetakse Video muutus kasutuskõlbmatuks Videode nimekirja muudetakse Klient soovib laenutada video Kliendi andmete registreerimine Juhataja soovib nimekirja uutest videost Päring Juhataja soovib nimekirja mahakantud Päring videodest Klient soovib saada püsikliendiks Püsikliendi andmete registreerimine
• Liitmisel või lahutamisel peab tulemus mahtuma ette nähtud bittide arvu. Samamärgiliste arvude korral on ületäituvuse tekkimine võimalik, erinevate märkide puhul välistatud. 35. Mitu bitti infot suudab säilitada üks triger? 1 bitt 36. Mis on peamine latchi ja flip-flopi erinevus? • Latch – võib muuta oma väljundit mitmel korral kui taktsignaal on kõrge. • Flip-flop – muudab oma väljundit AINULT siis, kui toimub taktsignaali oleku muutus. 37. Joonista NOR väratitest, Reset ja Set sisenditega lihtsa mäluelemendi skeem. 38. Kirjelda takteeritava D-trigeri tööpõhimõtet? • Kogu kõrge taktsignaali korral kopeerime sisendi väärtuse väljundisse – edge triggered. Ühe biti salvestamiseks. 39. Mis erinevus on taseme- ja fronditundlikul trigeril? • Gate-triggered (level-sensitive) ehk tasemetundlik – D-triger muutis oma olekut kui taktsignaal oli kõrge.
juhtimine finantsmajandus äri- ja kaubandustegevus rakendusteadused Matemaatilise modelleerimise mõiste Tegelikkuseteadlikku asendamist mudeliga nimetatakse modelleerimiseks, aga ka kunstiks. Modelleerimine on teadus mudelite koostamisest ja analüüsist. Täiendades: matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm). Modelleerimise peamine eesmärk on süsteemi oleku kirjeldamine abistada inimest otsustamisel ja prognoosimisel. SÜSTEEMI OLEK (seisund) väljendub tema elementide (olekumuutujate) omaduste kaudu. ANDMED on süsteemi elementide omaduste arvulised väärtused. PROTSESSID (sündmused) on süsteemi elementide omaduste ajalis-ruumilised muutused. Süsteemi olek. Entroopia Asugu mingi süsteem olekus X (x1,x2 .. xn), kus süsteemi iga elemendi esinemise tõenäosustõenäosus oleks P(xi)= pi
Pildile pole jäädvustatud inimesi. Meri, mida pildile joonistatud suures ulatuses, on rahulik, kuid ei puudu väike vee liikumine. Taevas on selge, ning kujutatud päiksepaistelist ilma, sest pildil olevatel kividel ja paadil on vari. Värvitoonid on heledad ja rahulikud. Põhilised värvid on valge, punakaspruun ja sinine, kohati kasutatud ka oliivrohelist ning varjude loomisel halli. Maal meeldib mulle oma heledate värvide ja rahuliku oleku poolest, kuid samas võiks see maal natuke elavam olla. Pilt meeldiks mulle rohkem kui sellel oleks rohkem rohelust. Teiseks autoriks valisin Jaanika Kabrali õlimaali ,,Harmoonia". Värv on peale kantud enamjaolt ühtlase kihina, rohkem värvi on kasutatud mägede maalimiseks. Kõige ühtlasemalt on värvi maali pinnale kantud veekogude ning taeva loomisel. Samuti nagu eelmine, jäi ka see maal silma oma rahuliku oleku suhtes. Maalilt võib välja lugeda, et on väga tuulevaikne ilm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
