kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusk on levinud hekitaim. . 1 HARILIKU KUUSE ISELOOMUSTUS Harilik kuusk on püramiidja võraga igihaljas puu. Viimse aasta võrsed on paljad või pruunikalt hõrekarvased, roostepunased või kollakaspruunid, nõrgalt läikivad. Okaste varisemisel jääb võrse karedaks. Okkad on läikivad, normaalsetes kasvutingimustes tumerohelised, ristlõige rombjas, igal tahul õhulõhede rida
Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond.
Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond.
1. Kus kasutatakse töötlemata puitpindu? Saunalavad, pesuruumi pingid, seina- või laepinnad, köögi töö-ja lõikelauad 2. Loetle kasutatavad puuliigid ja nende omadused. Kasest valmistatakse köögi töö-ja lõikelaudu. Kask on hele, kõva ja raske puu. Puu aasta -ringid näivad heledatena. Kuusepuitu tavaliselt kasutatakse seinakattematerjalina. Kuusk on küllalt kerge, pehme, hele puit ja selgesti on nähtavad tumedad aastaringid ning oksakohti on tihedamalt ja need on peenemad kui männil. Haava puitu kasutatakse saunalavade valmistamiseks. Värvilt hele, poorne, kerge puit, kus aastaringe pole näha. Samuti ei sisalda haab vaiku, kuid puit tumeneb vähesegi vee mõjul. 3. Kuidas puhastada töötlemata puitpindu? a. Töötlemata puitpinda puhastatakse olenevalt mustusest, kas niiske lapiga pühkides või pestes hõõrdepesuri- või pehme pesuharjaga. Puhastusainena võib
Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad
Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A- ja C-vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puit 60 (50–75) aastat. Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam. Samas pole ta nii vaigune ega lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid.
Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A- ja C-vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puit 60 (50–75) aastat. Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam. Samas pole ta nii vaigune ega lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid.
Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire
Ülerõhk sisekihtides on selle kuivatusmeetodi puhul peamiseks niiskuse eemaldamist põhjustavaks väga efektiivseks mõjuteguriks, mille toimel vaba niiskus surutakse materjalist välja osaliselt vedelas faasis ja ülejäänud puidu niiskus auruna.[2] Makro- ja mikrostruktuuride seos puidu kuivatamisel Makrostruktuuride alla kuuluvad puidulõikes nähtvad osad. Makrostruktuuril on väga suur osa mängida puidu kuivatamisel. Kvaliteetses puitutootes ei kasutata tavaliselt oksakohti ega ka putukate, mädanike või seente poolt rikutud puitu. Lõhed võivad veelgi suureneda kuivatamise käigus. Mikrostruktuurid tulevad appi igasugusel kuivatamisel. Näiteks kõrgsageduskuivastusel saab tänu mikrostruktuuridele puidus toimuda puidu kuivatamine. Kui puuduksid kapillaarsüsteemid ei tekiks ülerõhku, mis on antud kuivatamise peamine niiskuse eemaldamise moodus. Mikrostruktuuride käitumine võib ka muuta puidu omadusi kuivatamisel, nagu tugevus ja värvust.
Pilt 4. Humal HARILIK KUUSK (picea abies) Rahvasuus kuus, kuusepuu, nõglapuu. Kuusel (pilt 5) on väga tihe võra. Kuused ei suuda elada liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas. Kuuski kasutatakse tarbepuiduks. Vanematel aegadel tehti kuusepuidust krappe lehmadele kaela ka lokulaudu. Kuuse helerohelistes kasvudes, mis on meeldivalt hapukad, on palju C vitamiine. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori
Ränipuit tekib siis, kui puu kasvab näiteks kalde peal, puidu struktuur muutub ja ta lõheneb ebaühtlaselt. ● Männi miinuseks loetakse suuri oksakohti, mida laastudes ei tohi olla. Männipuidu poorid jäävad kuivades avatuks, kuusel sulguvad. Seega märgub kuuselaastu pind männilaastu omast vähem ja seepärast eelistataksegi kuuske männile. Siiski on ka
Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire
Paljunemine Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 12,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 816 cm pikad ja läbimõõdus 34 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. Kasutamine Eestlased on alati raiunud väga palju kuuske, sest see on üsna hea ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina on tal võrreldes männipuiduga nii puuduseid kui ka eeliseid. Kuusepuidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kergemini kui männipuit. Samas pole ta nii vaigune ja ei lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Tänapäeval valmistatakse kuusepuidust majade puitseinu, uksi ja aknaid, põrandaid, jms. Samuti muusikariistade, nagu kannelde ja viiulite, kõlalaudu ning ka vineeri ja paberit. Kuusk on meie tavaline jõulupuu. Kuusk valiti 1997. aastal Eesti aasta puuks. Harilik jugapuu (Taxus baccata)
2.5. Kasutusalad Harilikku kuuske kasutatakse enamasti puidu saamise eesmärgil, kuid ka jõulupuudeks ja vaigu saamiseks. Kuusepuidust valmistatakse puitseinu, uksi, aknaid, põrandaid, muusikariistade kõlalaudu, vineeri ja paberit (Harilik kuusk, 2011). Koort kasutatakse vaigu ja parkainete saamiseks (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kuuse puit on üsna hea ehitusmaterjal, kuid võrreldes männi puiduga esineb tal nii eeliseid kui ka puudusi: kuusepuidus on palju oksakohti ja puit lõheneb ning kõmmeldub paremini. Samas ei ole nii vaigune ja ei lase vett läbi, seega saab oksavabast kuusepuidust teha ka veenõusid. (Harilik kuusk, 2011). Kuusk on haljastuses väga levinud (enamasti hekkidena) (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 8 3. HARILIK JUGAPUU Jugapuude perekonda kuulub 8-10 liiki. Kõige levinum liik on harilik jugapuu, mida võib
Soomaal. Eesti on haabja levikuala läänepoolseim serv. 3 1. Materjal Haabjaehitus algab sobiva puu valimisest kõige paremateks pidas vanarahvas pärna ja haavapuud, viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta, läbinisti mädanikuta, selle langetamiseks peetakse sobivamaks ajaks talve. Kanuu läbimõõt rinna kõrguselt on 54-58 cm. Haabadel esineb keskmisel kõrgusel mädanenud oksakohti, mis võivad olla nakatunud seenhaigustest. Tavaliselt on puutüvi siis seest mäda ja kanuu tegemiseks sobimatu. Lisaks kasutatakse paju pulki painutamise juures. Vastavalt vanarahva uskumustele võis haabjaks valitud puu maha võtta vaid põhjatuulega kahaneva kuu ajal, kusjuures tähtis oli ka, et haab langeks vastu tuult. See pidi kaitsma haabjat mädanemise eest. Usuti ka, et kui tüvi langeb kännust kaugele, saab kiirekäigulise sõiduriista.
Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A ja C Vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 45 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (4075) aastat ja varjualuses olev puit 60 (5075) aastat.Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam. Samas pole ta nii vaigune ega lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid.Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi, aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide
Traditsiooniliselt kasutati kohalikku metsa, teatud piirkonna katused on ehitatud ka kindlast puuliigist. Jälgiti seda, et mahasaetavad puud ei oleks võetud metsaservalt, kus puutüvi on keerdus, neil ei tohtinud olla ka palju oksi. Õige laast peab olema kas kuuse- või männipuust, tihti on kasutatud ka haavapuitu. Haaval on vähem oksi kui teistel liikidel, samas ei ole ta nii vastupidav. Kuusk ja mänd on vaigurikkamad, seega kestvamad, neil on aga jällegi rohkem oksakohti. Oksavaba okaspuitu on vähe ja seetõttu kallis. Laast aga peab olema oksavaba või siis tuleb jätta oksakohtadega laastud alumisse kihti. Nii leht- ja okaspuu laastude plussid- miinused on üldiselt võrdsed.10 9 Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg 10 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 2012
valguma. Korraga ei tasuks ette võtta suurt pinda, vaid teibiga tuleks eraldada joonistatav ala. Tähtis on see seetõttu, et värv ei tohi mustri joonistamise ajal kuivanud olla, iga detaili peab jõudma valmis teha enne, kui pind ära kuivab. Kui puidu imitatsioon esimesel korral välja ei tulegi, ei tasuks käega lüüa, sest sassiläinud koha võib kergesti pintsliga üle tõmmata ja uuesti proovida. Hea oleks tekkivate "laudade" piirjooned hajutada, joonistada lisaks oksakohti, pragusid, et tulemus loomulikum jääks. Viimaks, kui mustriga pind on kuivanud, tuleks see üle lakkida, et tulemus püsivam oleks. Ka lakki võib seejuures värvimullaga toonida ja sellega pinnale ruumilisust lisada. Erinevate puiduliikide jaoks kasutatakse erinevaid värvisegusid. Õige ainete vahekord tuleb endal katse-eksituse meetodil välja selgitada või vastavast raamatust järele uurida. Kõige populaarsemad puiduliigid, mida matkitakse, on mänd, tamm ja mahagon
vineerideks. E-klassi vineeri pind on veatu, seal ei tohi olla oksi, jooni ega värvierinevusi. I klassi vineeri kasutatakse lakitavate pindade korral. Vineeri pinnal võivad olla mõned kuni 6 mm läbimõõduga oksakohad, mõned tumedad sooned ja kerged värvierinevused. Vineeritahvlite pinnavärv peab üksteisega sobima. II klassi vineeri kasutatakse värvitavate pindade tarbeks. Vineeri pinnal võib olla 20-mm läbimõõduga terveid oksi, 10-mm läbimõõduga teisi oksi või täidetud oksakohti, piiratud värvierinevusi. Okaspuuvineerid jaotatakse samadesse klassidesse. Kasutatakse ka segavineeri, mille välimised kihid on kasest ja vähemalt 1/3 mahust moodustab okaspuu. Segavineeri mahukaal on 650 kg/m3. Vineeri transport ja ladustamine Transpordi- ja niiskusekahjustuste vältimiseks peab vineeri vedama kaetuna ja ladustama kuivas kaetud kohas. Plaadid ladustakse rõht-, mitte kunagi püstasendis. Plaatide alla tuleb sobilikule kaugusele asetada tugipuud
Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A- ja C-vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 45 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (4075) aastat ja varjualuses olev puit 60 (5075) aastat. Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam. Samas pole ta nii vaigune ega lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda
Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa
tuleb purunemise vältimiseks hoolitseda, et töövahendite terad oleksid korralikult teritatud. Töötlemisel tekkiv tolm on kuivem ja peenem kui tavalisest puidust tulev. · Termotöödeldud puidu pinna viimistlemiseks sobib suurem osa puitpindadele mõeldud õlipõhistest ja lahustiga vedeldatavatest toodetest. Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam, sest näiteks pole tarvis oksakohti lakkida. · Termotöödeldud puidu valmistamisel kasutatakse kõrget temperatuuri ja veeauru. Valmistusprotsessis kulutatakse energiat 20...25% rohkem kui tavalise saematerjali kunstlikul kuivatamisel. Kui võimalik, toodetakse töötlusprotsessiks vajaminev energia puidutööstuse kõrvalproduktide (koored, saepuru) põletamisega. · Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale, seega ei pihku puidust keskkonda võõraid aineid. Liimpuit:
Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond.
on puit pisut kõvem ja samas hapram, tuleb purunemise vältimiseks hoolitseda, et töövahendite terad oleksid korralikult teritatud. Töötlemisel tekkiv tolm on kuivem ja peenem kui tavalisest puidust tulev. · Termotöödeldud puidu pinna viimistlemiseks sobib suurem osa puitpindadele mõeldud õlipõhistest ja lahustiga vedeldatavatest toodetest. Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam, sest näiteks pole tarvis oksakohti lakkida. · Termotöödeldud puidu valmistamisel kasutatakse kõrget temperatuuri ja veeauru. Valmistusprotsessis kulutatakse energiat 20...25% rohkem kui tavalise saematerjali kunstlikul kuivatamisel. Kui võimalik, toodetakse töötlusprotsessiks vajaminev energia puidutööstuse kõrvalproduktide (koored, saepuru) põletamisega. · Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale, seega ei pihku puidust keskkonda võõraid aineid.
Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire
annaabi.ee 
