PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS referaat Pärnu 2010 7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist
aastal. See tähendab seda, et Kopenhaageni kliimakonverent lõppes mittesiduva leppega. Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. Aastail 2010- 2012 toetavad tööstusmaad vaeste riikide kliima-alaseid tegevusi ühtekokku 30 miljardi dollariga. Sellest tuleb 11 miljardit Jaapanilt, 10,6 miljardit Euroopa Liidult ja 3,6 miljardit Ühendriikidelt. Eesmärgiks on seatud, et 2020. aastaks kasvaks selle abi suurus 100 miljardi dollarini aastas. Järgmine ÜRO kliimakonverents toimub 2010. a lõpus Mexico Citys. Triinu Õras
Globaalse soojenemise tagajärjed ning selle arengukava Tänapäeval seisab maailm silmitsi mitmete globaalprobleemidega. Üks suurimaid nendest on kliima soojenemine. 2015 oli ajaloo kõige kõrgema keskmise temperatuuriga aasta. Kui inimkond ei peata kliimasoojenemist, siis on sel katastroofilised tagajärjed. Seetõttu tehaksegi samme üheskoos, et antud situatsiooni leevendada. 2015.aasta lõpus toimus Pariisis kliimakonverents. Selle eesmärk oli saavutada ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Aastaks 2100 ennustatakse, et keskmine temperatuur tõuseb erinevate andmete põhjal orienteeruvalt 1,1-6,4 kraadi. See toob kaasa mitmeid katastroofe nagu mereveetaseme tõusu, sest liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel maailmamere pind tõuseb. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod,
välja. Tänu survele loobus USA oma esialgsest positsioonist ja nõustus tegevuskavaga edasi minema." Jõuti leppele: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega, arendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja muuta see kõigile kättesaadavaks, korraldada nende tegevuste rahastamine. See oli 13. konverents, esindajad 192 riigist. Kokku võttis neist osa 11 000 inimest, seega oli hiljuti lõppenud Bali kliimakonverents suurim ÜRO üritus kliimamuutuste teemal Kirjandus · Anttila, P. jt. 1996. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto. · Lühientsüklopeedia. Loodus. 2000. · Keskonnaraamat gümnaasiumile. IV osa. 1998. Tallinn.
· Kyoto protokoll aastal 2005. Lepingu eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tasemele, mis inimkonna ohtliku mõju kliimale tõkestab. (kehtib aastani 2012) Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Seni on Euroopa Liit ainus riikide rühm, millel juba on seadustega siduv lepe emissioonide vähendamiseks - aastaks 2020 peab euroliit vähendama õhureostust 20% 1990. aasta tasemest. · Hetkel käib Kopenhaagenis kliimakonverents, kus püütakse saavutada üleilmne poliitiliselt siduv kokkulepe kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise kohta. Eesti osa kliimamuutustes · 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud · Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. · Sellise näitajaga on ,,keskmine eestlane" maailma 15 suurima saastaja hulgas (sh nt USA, Kuveit, Kanada, Tsehhi).
Natura 2000 (direktiivid, olemus). Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) (strateegia, tegevuskava (peamised probleemid), Soome lahe aasta), Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh MARPOL, ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted.
Jaapanis Kyoto linnas võeti 1997. aasta detsembris vastu Kyoto protokoll, millega on nõustunud ligikaudu kolmandik maailma riikidest, et vähendada globaalset soojenemist ning hoida kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemal. Kyoto protokoll kehtib 2012. aasta lõpuni. Ka hiljem on paljude riikide esindajad mitmeid kordi kokku saanud, et keskkonnateemat arutada. Üks sellistest üritustest oli 2009.a. Kopenhaagenis toimunud ÜRO kliimakonverents, kus arutati võimaluste üle vähendada globaalset soojenemist. Siduvale kokkuleppele konverentsil osalenud riigid siiski ei jõudnud. Kahjuks ei ole neist eelpool nimetatud kokkulepetest globaalprobleemide lahendamisel väga suurt abi olnud. Globaalprobleemid jagunevad rahvastiku, sotsiaal ja keskkonnaprobleemideks. Rahvastiku ja sotsiaalprobleemid: · rahvastiku liigne kasv · näljahädad · haigused, eriti HIV ja AIDS · vaesus
a. taseme. => Kindlad saastekvoodid Arengumaade jaoks sihtväärtusi ei kehtestatud. => Saaste vähendamine Mehhanismid: _Ühisrakendus ( Joint Implementation) _Puhta arengu mehhanismid ( Clean Development Mechanism) suunatud aregumaadele tehnoloogia edastamine ja finantsskeemid, nt alternatiivenergia. _Heitkogustega kauplemine ( Emissions Trading): Üleilmne heitmetega kauplemise turg ( Carbon market) 7.-18. Detsember 2009 Kopenhaageni ÜRO kliimakonverents Läbirääkimistes osales 192 riiki Kokkulepped: _Kärped emissioonide osas; _Heitkoguste pärssimise nõuded nii arenenud kui arengumaade suhtes; _Fondi loomine, mis tagab metsaraie vähendamise ja tehnoloogiate ülemineku finantseerimise; _2015 rahvusvahelise süsinikuturu loomine. MONTREALI PROTOKOLL _1987 _196 riiki _PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse.
Metsade vähenemine Osoonikihi kahjustumine Ressursside ühine vähenemine Mida on rahvusvaheliselt ette võetud? 1972 - ÜRO 1. keskkonnateemaline konverents Stockholmis 1992 - Rio de Janeiro konverents Agenda 21 1997 - Kyoto protokoll Pühendatud kasvuhoonegaasidele Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 5% USA, olles suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, ei ole seda lepingut siiamaani ratifitseerinud 2009 - Kliimakonverents Kopenhaagenis Vaesed riigid tõstsid selle peale kisa, kuna pole nõus, et suurriigid võisid loodust saastades rikkaks saada ja nendele ei anta isegi võimalust. Globaliseerumine Metodoloogia, mis kirjeldab Külma Sõja järgset perioodi. Globaliseerumine on nähtus, tegevused, mis ei nõua füüsilist kontakti (Deterritorialiseerumine) Globaliseerumise tunnused: - Ülemaailmne kaubandus. Enamik maailma riike on ühel turul
5 C võrra. Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos, sääskede kaudu malaaria, kirpude ja lindude kaudu). Meretaseme tõus ja rannikualade üleujutamine. Täiendav stress ökosüsteemidele, mis niigi kannatavad juba reostuse ja ebamajandusliku majandamise tõttu. Raskesti ennustatav ilmastik. Ookeanihoovuste ümberpaigutamine. Rahvusvahel regulatsioonid GH-gaaside emissiooni vähendamiseks: 1988 toronto kliimakonverents (otsustati vähendada CO2 emisiooni, peagi sai selgeks, et kuna en.tootmine põhineb fossiilkütustel, siis pole neid eesmärke võimalik saavutada), 1992 Kliima Konventsioon. 16
RAHVUSVAHELINE REGULATSIOON: ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon (1992). Ratifitseeritud 197 riigi poolt. Eesmärk: kasvuhoonegaaside koguse piiramine tasemele, mis ei põhjustaks ohtlikke inimtekkelisi kliimamuutuseid. Eesmärk peab saavutatud olema ajaga, mis võimaldaks ökosüsteemidel kliimamuutustega kohaneda. Eesmärgi täitmisel ei tohi ohtu sattuda toidu tootmine ning majanduslik areng peab olema jätkusuutlik. KUIDAS TOIMIB: Iga-aastased osapoolte konverentsid; Pariisi kliimakonverents (COP 2015); Jõustus, kui ratifitseeris 55 osalist, kelle tekitatud emissioonid vähemalt 55% ülemaailmsest emissioonist (4.11.2016). IPCC (Intergovenmental Panel on Climate Change) valmistab ülevaated kliimamuutuste olukorra kohta. Ei teosta ise uuringuid, vaid kogub kokku ja analüüsib saadaoleva info (uuringud, artiklid, jms). PARIISI KOKKULEPE: 180 riiki ratifitseerinud; Hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga;
osalemine ÜRO missioonides Globaalprobleemid Keskkonnaprobleemid: 1. Kõrbestumine 2. Liikide vähenemine 3. Maavarade ammendumine 4. Magevee nappus 5. Vihmametsade pindala vähenemine 6. Õhusaaste 7. Osoonikihi hõrenemine 8. Mullaviljakuse vähenemine Kyoto protokoll 1997, 187 riiki (va USA) Kohustus vähendada oma saastegaaside õhku paiskamist 1990 aasta tasemeni. ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis 2009. Eesmärgiks on võetud, et aastaks 2020 vähendatakse saastet 50% võrra. Sotsiaalprobleemid: 1. Vaesus, nälg 2. Sõjad, terrorism 3. Põgenikud 4. Rahvasiku arvu kiire kasv 5. Inimõiguste rikkumised 6. Uimastite levik 7. Ebavõrdne ligipääs meditsiinile ja haridusele Internatsionaliseerumine St rahvusvahelistumine tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid.
1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2 2002 – ÜRO III kk konverents 2012 – ÜRO IV kk konverents 1994.a
1990. aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega Protokoll jõustub, kui selle on ratifitseerinud niipalju riike, et nende summaarne süsinikdioksiidi emissioon ületab 55% kogu maailma süsinikdioksiidi emissioonist. Eesti ühines Kyoto protokolliga 17. novembril 1998. Eestil tuleb ajavahemikus 2008 2012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990. aastaga 8%. 2009. aasta detsembri keskel toimus Kopenhaagenis ÜRO kliimakonverents, kus pea kogu meie planeedi riikide juhid üritasid leida lahendusi kliimamuutuste probleemile. Lahenduste ja selgesõnaliste kokkulepeteni neil jõuda ei õnnestunud. Sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe oluliseks osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit USA dollarit.
aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega Protokoll jõustub, kui selle on ratifitseerinud niipalju riike, et nende summaarne süsinikdioksiidi emissioon ületab 55% kogu maailma süsinikdioksiidi emissioonist. Eesti ühines Kyto protokolliga 17. novembril 1998. Eestil tuleb ajavahemikus 2008 2012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990. aastaga 8%. 2009. aasta detsembri keskel toimus Kopenhaagenis ÜRO kliimakonverents, kus pea kogu meie planeedi riikide juhid üritasid leida lahendusi kliimamuutuste probleemile. Lahenduste ja selgesõnaliste kokkulepeteni neil jõuda ei õnnestunud. Sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe oluliseks osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit USA dollarit. Kokkuleppe lisasse pandi
võitluses ülemaailmse soojenemisega Protokoll jõustub, kui selle on ratifitseerinud niipalju riike, et nende summaarne süsinikdioksiidi emissioon ületab 55% kogu maailma süsinikdioksiidi emissioonist. Eesti ühines Kyto protokolliga 17. novembril 1998. Eestil tuleb ajavahemikus 20082012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990. aastaga 8%. 2009. aasta detsembri keskel toimus Kopenhaagenis ÜRO kliimakonverents, kus pea kogu meie planeedi riikide juhid üritasid leida lahendusi kliimamuutuste probleemile. Lahenduste ja selgesõnaliste kokkulepeteni neil jõuda ei õnnestunud. Sündis poliitiline kokkulepe, milles märgitakse ära teaduslik hinnang, et üleilmne keskmine temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi. Kokkuleppe oluliseks osaks on lubadus anda arengumaadele järgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitika rahastamiseks 30 miljardit USA dollarit
annaabi.ee 
