sajandi keskpaigas ja paljud neist on tänini oma kunagiste emamaade sõltlased. Kaugemas minevikus valitsesid neid aga pärismaalaste hõimud ja kunagiste hõimupealikke võim säilis tihti ka kolonistide valitsemise ajal (emamaad kogusid pärismaalastelt makse ja tooraineid, kuid hõimupealikel oli siiski ka oma rahva üle kontroll ja võim). Antud referaadis tahan anda ülevaate iseseisvate Okeaania riikide tekkest, nende ajaloost ning riigisüsteemidest. Okeaaniasse kuuluvad iseseisvad riigid valisin Eesti Entsüklopeedia 15. köite järgi vältimaks arusaamatusi (erinevad allikad annavad erineva andmeid riikide Okeaaniasse kuulumise ja iseseisvuse kohta). Selle järgi on Okeaanias asuvad suveräänsed riigid Belau, Fidzi, Kiribati, Marshalli saared, Mikroneesia, Nauru, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Samoa, Tonga, Tuvalu, Uus-Meremaa Vanuatu (ja Austraalia). Nende riikide paljususe ja töö liigse mahukuse tõttu olen otsustanud ülevaate anda vaid
Ta pidas süseelist lähenemist ebaoluliseks. Pilt oli visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse aluseks maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad- maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 13. Esialgu oli Paul Gaougin'i looming oli esialgu väga impressionismilähedane. Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat igavesi vaimseid väärtusi. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu ümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. 14. Impressionistid on mõjutanud Eesti kunstnikest Ants Laikmaa'le, Paul Burman'ile ja skulptor Auguste Rodin'ile.
". Oma loomuselt oli ta egoistlik ja kõrge enesehinnanguga. Ta suhtles palju kunstnike ja kriitikutega. Jõudis veendumusele, et kunst peaks endas kandma vaimset ja hingelist sõnumit. Oma eeskujuks võttis primitiivsed ja eksootilised kultuurid. (Maalid ,,Turg", ,,Kust me tuleme?") Ta pidas lääne kultuuri mandunuks. Otsis nii öelda ,,kadunud Paradiisi". Ta otsingud viisid ta kaluriküladesse ja hiljem Okeaaniasse. Sealsetes kultuurides oli kunst sisult religioosne ja mütoloogne, vormilt aga arhitektuurlik. Sellest tingituna hakkas tegema seinamaale või tahvelmaale, mis meenutasid seinamaalinguid. Oma maalidel vähendas ta tsentraalperspektiivi ja varju osatähtsust
tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. 7. EUROPIID - Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi inimrass, mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, ning Okeaaniasse. Rassi tunnuseks on eelkõige hele nahavärv. 8. MONGOLIID- Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata psuedoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv 9. VILJELUSMAJANDUS- Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas
veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. Sellise kunsti eeskuju ei lootnud Gauguin leida kaasaegsetest suurlinnadest, vaid primitiivsetest või eksootilistest kultuuridest. Nagu paljud romantikud enne ja pärast teda pida Gauguin läänemaist elulaadi ummikus olevaks ja tühiseks. ,,Kaotatud paradiisi" läks ta otsima Bretagne'i kaluriküladesse, hiljem Okeaaniasse. Uusaegsest Euroopast erinevates kultuurides on pildid ja kujud olnud oma sisult tihedalt seotud mütoloogia või religiooniga, vormilt aga arhitektuuriga. Nõnda sai Gauguini eesmärgiks seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Koos sümbolistidega uskus Gauguin otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid.
Mõned teosed: ''Kalapaadid rannal'' (värvid on väga kirkad) Kuulsamaid maale on : ''Päevalilled'' (van Gogh'i Mona Lisa) :D Ilusamaid maale: ''Tähine öö'' Paul Gauguin - Tegu egoistliku , otsekohese, järsu inimesega. Kes alustab karjääri börsimaaklerina. 30'ndates eluaastates hakkab koguma kunsti. 35'selt jätab pere,raha jne.. & avastab enda jaoks kunsti. Impressionist - silmad ilma ajudeta (tema arust) . See oli Gauguin'i jaoks mõttetu tegevus. Lõuna-Prantusmaalt suundub Okeaaniasse ja elulõpuni elab Haiti saarel. Ta püüab kõike lõunamaist oma töödesse panna & läbi selle uut kunsti luua. Loobub varjudes, tööd muutuvad tasapinnalistemaks. Oluline tööde juures on kontuur , mis on väga tugev. Figuurid on silueti taolised. Lõunas olles hakkab maalima kohalikke kaunitare. Väljenduslaadideks on : värv joon ja vorm. Üks hea teos: ''van Gogh päevalilli maalimas'' Kuulsamaid: ''Haiti naised rannal''
ning oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi müstilist, igavest ja salapärast. Sellise kunsti eeskuju ei lootnud Gauguin leida kaasaegsetest suurlinnadest, vaid primitiivsetest või eksootilistest kultuuridest. Nagu paljud romantikud enne ja pärast teda pida Gauguin läänemaist elulaadi ummikus olevaks ja tühiseks. ,,Kaotatud paradiisi" läks ta otsima Bretagne'i kaluriküladesse, hiljem Okeaaniasse. Uusaegsest Euroopast erinevates kultuurides on pildid ja kujud olnud oma sisult tihedalt seotud mütoloogia või religiooniga, vormilt aga arhitektuuriga. Nõnda sai Gauguini eesmärgiks seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Koos sümbolistidega uskus Gauguin otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid.
Riiklik energia julgeoleku doktriin (garantii riigile, rahvusvahelisele konkurentsile, Venemaa prežtiis, uute turgude otsimine idast. Venemaa toodab 12% naftast ja põlevkivist, 25% gaasist, 40% naftast ja gaasist moodustab Venemaa eelarve). Naftat, põlevkivi ja gaasi piisavalt, kuid mis saab 40 a. pärast? Otsitakse alternatiivseid allikaid, nt. hüdroenergia, investeeringud, ettevaatlik kasutamine ja energia efektiivsus. Vaade Aasiasse ja Okeaaniasse Euroopa asemel. Venemaa energiastrateegia: tooraine ekspordist edasi innovatsiooni ja ressursideni. Eesmärk saavutada sarnase kliimaga riikide tase (Skandinaavia ja Kanada). Orientatsioon säilitada stabiilne partnerlus... Suurendada Jaapani, Lõuna-Korea ja Hiina osakaalu. Gazprom: 50% +1 kuulub riigile. Gaas suhteliselt monopoliseeritud võrreldes naftaga. 1/3 vene ekspordist on nafta. Probleemid: aegunud, korruptsioon ja pettus, riik omanikuna. Energia julgeolek: Venemaa ja EL
), Kanada, Austraalia (''Inglismaa Siber''), Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika *Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19
Kui varasemad mudelid lihtsalt näitasid, et kasvukõverad olid kiiresti tõusmas kui suremus oli vähenemas ning sündimus oli vaikselt hakanud suremusele järgnema, nad näitasid et Euroopa rahvastiku kiire kasvamise ajal kandus see edasi üle maailma ning asustati ,,uusi maailmu". Jean-Claude Chesnais, kes presenteeris esimest lihtsustatud mudelit, arvutas ise, et 1846-1932 üle 50 miljoni emigrandi jättis Euroopa ning asus elama USA'sse, Kanadasse, Ladina- Ameerikasse ning Okeaaniasse. Kontinent oli rahutustes väga mitmeid aastaid. Kaks 1 järjestikust maailmasõda (1914-1918 ning 1939-1945) olid loodetavasti viimased selle hegemoonia ilmingud. Keegi ei saa olla kindel, milline tulevik hakkab välja nägema, kuid see põhineb senisel kogemusel, saab arendada välja usutava hüpoteesi. Arenenud riigid kogevad teise ülemineku ajal suremuse kasvu sündimuse üle üsna pikka aega
suurenes 8 % (1,7 miljonini). Autotööstuse tippaegu oli 1990-ndate algus (siis toodeti 13,5 mln mootorsõidukit aastas). Autode eksport 2004. a kasvas 5,8 % (4,7 miljonini) (1985. a eksporditi 6,7 mln autot), eksport Põhja-Ameerikasse ületas kahe miljoni piiri (38,9 % koguekspordist). Euroopasse eksporditi 1,275 229 (osakaal 20,2 % ja kasv 10% kusjuures Venemaale kasvas autoimport 130%), Aasiasse 510 000 (kasv -3,1 %), Lähis-Itta 457 000 (kasv 4 %), Okeaaniasse 448,671 (7,2 %), Ladina-Ameerikasse 186,930 (21,4 %) ja Aafrikasse 182,400 autot (24 %). Jaapanisse imporditi 8,369 000 mootorsõidukit (17% rohkem kui 2003. aastal), automarkidest domineerisid Volkswagen, Mercedez-Benz ja BMW. 2004. a oli Jaapan autotootmiselt teine riik maailmas (17,4 % maailma kogutoodangust) (1. USA 20,9 %; 3. Saksamaa 9,3 %). Mootorrattaid tootis Jaapan 2002. a 2,1 mln, neist eksportis 1,4 mln. Suurimad Jaapani autotootjad on Toyota Motors (suuruselt 1
tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahti ütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema
Selle harrastuse kaudu saigi ta impressionistidega tuttavaks. Alles kümme aastat hiljem otsustas ta iseõppijana sõltumatuks kunstnikuks hakata. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole tutvus ta sümbolistlike kirjanikega ning hakkas seejärel end teadlikult impressionistidele vastandama. Gauguin põlgas kaasaja romantikat ja otsis oma loomingule lähtekohta eksootilisest elukeskkonnast. 1891. aastal kolis ta Okeaaniasse Tahiti saarele. Gauguin`i maalid mõjuvad pinnalistena ja kujutavad peamiselt pärismaalastest naisi rikkaliku looduse taustal ("Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme? "). Tema maalidel, kus figuurid on enamasti paigutatud ilma sügavuse ja õhuta ümbrusse, nagu vaibale, näib aeg olevat seiskunud. Kujundite rütm on rahulik ja sujuv, mida markeerib juugendlik (kergelt looklev) piirjoon. Ta uskus, et lihtsad
alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine –
täiendati muud varustust. Teadlaste kõrge kvalifikatsioon, moodsaimad instrumendid ja uusimad tolleaegsed kaardid võimaldasid Vene ekspeditsioonil teha küllaltki palju täiendusi maailmakaardile ning lisada mõndagi uut geograafiasse. Avastused algasid 15. detsembril 1819. aastal Lõuna Georgia ranniku kaardistamisega ning Annekovi saare avastamisega 22. detsembril avastati Marquis de Traversay saarestik. Lõuna-poolkera talvel suunduti avastusretkega Okeaaniasse, kus kaardistati 19 varem tundmatut saart ning tehti mitmesuguseid geograafilisi uurimisi. 28. jaan. 1820 avastati Antarktis. 1820. aasta detsembris ja 1821. aasta jaanuaris – veebruaris purjetati jälle Antarktise vetes. Ekspeditsioon kestis 751 päeva, millest merel purjetati 527. Läbiti üle 50 000 miili. Ühtekokku avastati ja kaardistati 29 saart, arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke ja karisid (joonis 3). Oluliselt parandati
tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema
ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide
annaabi.ee 
