Baukis vaene vanaeit, kes kostitas Zeusi Bellerophon Sisyphose pojapoeg, Pegasose valdaja Chalkiope kuningas Aietese naine Charon paadimees allilmas, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Charybdis Poseidoni tütar, veekeeris Chimaira koletis, kelle Bellerophon tappis Daidalos Kreeka suurim meistrimees, Ikarose isa, Vahatiivad Danae Perseuse ema Deianeira Heraklese naine Demeter põllutööjumalanna Demodokos pime jumalik laulik, kes laulis Odysseusele Deukalion Prometheuse poeg, kes lõi uue inimsoo Diomedes kuingas, kelle hobused toitusid inimlihast, Herakles tõi hobused Dionysos veinijumal Elektra Agememnoni tütar Eos koidupunajumalanna Epimetheus Prometheuse vend erinnüsed kättemaksujumalannad Eros Aphrodite poeg, laskis armunooli Eteokles Oidipuse poeg Eumaios seakarjus, kes olid Odysseusele truu ju aitas teda Euripides kuulus vanakreeka kuulsasse draamakirjanike kolmikusse
Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa; nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile. Penelope andis kerjusele (Odysseusele) ülesandeks vibu vinna tõmmata; Lõpp:
tahtsid Penelopega abielluda(kosilasest oleks saanud Ithaka valitseja) · kosilased käitusid julmalt · Penelope ei taha ühegi kosilasega abielluda(loodab, et Ody. tuleb tagasi) · Penelope kavalus: Penelope ütles kosilastele, et ta peab Ody. isa surilina kangastelgedel valmis kuduma; päeval kudus lina, õhtul arutas üles, päeval kudus jälle jne... · üks teenijannadest reetis Penelope, kosilased said kavalusest teada · jumalad koos Zeusiga otsustasid Odysseusele halastada ja ta koju lasta · Zeus saati oma poja Hermese Kalypso juurde, et edasi anda käsk, et Kalypso peab Ody.vabaks laskma · Kalypso ei ole sellest vaimustatud, püüab sellest välja vingerdada, kuid siiski kuuletub Zeusi käsule · Ody. tegi suure parve, et saarelt koju pääseda · Athena mõtles välja kavaluse: ta muutis end meremeheks ja läks Telemachose juurde koju ja rääkis Telem. et ta tundis tema isa Odysseust; Athena kutusus telemachost üles
Pärast ööpuhkust räägib Telemachos oma hädast.Menelaos jutustab oma reisist ja meretaat Proteuselt saadud teateid.Telemachos saab kingitusi ja sõidab tagasi Pylosesse.Kosilased Ithakal kuulevad Telemcachose sõidust ja otsustavad minna teda merele varitsema.Penelopeia kuuleb asjast ja ahastab.Unenägu trööstib teda. Kalypso koobas.Odysseuse parvesõit. Athena kurdab uuesti Zeusile Odysseuse olukorda.Zeus saadab Hermese Kalypso juurde.Ta käsib sel Odysseus koju lasta.Kalypso teatab Odysseusele,et ta on vaba.Ta hoiatab teda meresõidu eest,kuid asjata.Odysseus valmistab parve ja sõidab.Poseidon saadab tormi,Odysseus langeb merre.Viimaks märkab ta maad,kuid lainetuse tõttu ei saa maabuda.Jõudnud jõekese suudmeni,pääseb ta maale ja heidab magama. Odysseus saabub faiaakide maale. Athana soovitab faiaakide valdja Alkinoose tütrel minna rannale pesu pesema.See teebki nii.Pärast pesu hakkavad neiud palli mängima.Odysseus ärkab ja palub abi
Rooma kangelased Roomlaste kõige tuntum kangelane oli Aeneas. Aeneas oli jumalanna Aphrodite ja Anchise poeg, Trooja üks printsidest.Vergiliuse ,,Aeneis" jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus. Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste tulevaste suurte roomlaste kõrval isa, kes tutvustas pojale rahvuse võimu, kes rajab tulevikus tõelise maailmariigi
mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale vihavaenlaseks merejumal Poseidoni, kuna võitluses Poseidoni poja Polyphemosega, torkab Odysseus temal ainsa silma peast välja. Lisaks osutub Odysseouse uudishimu hirmust tugevamaks ja tahab teada, kes on koopa peremees uudishimu tõttu peab ta maksma kuue kaaslase eluga. * Edasi viib tee Aiooloa saarele, kus kuningas Aialos annab Odysseusele pauna, kuhu on kinni seotud kõik tuuled, mis võiksid teekonda takistada. * Teekond hakkab lõpule jõudma, laev hakkab Ithakale lähenema, kuid Odysseuse kaaslased kahtlustavad, et paunas võivad peituda rikkused, mida Odysseus soovib vaid omale hoida. Paun seotakse lahti ja tuulte tõttu kantakse lae tagasi ulgumerele. * Uued rännakud viivad laistrügoonide juurde, nõiakunsti valdava Kirke juurde, allilma ennustaja Tereiase juurde, kus Tereias ennustab kangelastele kojujõudmist,
Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab punase vöö. Võitlus on selleks päevaks läbi. VIII laul. Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad kreeklasi tugevalt. IX laul. Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andeks paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleust paluma. X laul. Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusele ja Diomedele ette. Diomede tapab Doloni ja Odysseus ning Diomede lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad une pealt 12 Traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laul. Antinori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ja Agamemnon peab põgenema. Achilleus jälgib sõda eemalt. XII laul. Troojalaste võit on nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning
Kerberos- verejanuline metalse häälega koer, kes valvas Hadest- allmaailma. Kujutati mitme peaga, madudest ümbritsetuna. Lasi kõik sisse, kedagi välja ei lasknud. Ülekantud täh- naljatlevas kõnepruugis tige valvur. Kimäär- koletis, kes sülgas tuld. Kujutati kitse pea, lõvi keha, mao sabaga. Ülek- hirmukujutis, viirastus. Kirke- Heliose tütar, oskas nõiduda. Muutis Odysseuse kaaslased sigadeks, aga vabastas nad Odysseuse palvel. Kuulutas Odysseusele saatust, neil oli poeg. Kreeka kalendid- aeg, mis kunagi ei saabu. (Rooma kalendri järgi aga iga kuu 1. päev, noorkuu ilmnemise päevad) Kroisos- viimne Lüüdia kuningas, vallutas peaaegu kogu Väike-Aasia lääneosa. Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks. Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju
6. Patroklos läheb võitlusse Achilleuse rüüs ja relvadega. Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad 7. Achilleus leinab sõpra 8. Achilleuse ja Hektori kahevõitlus. ,,Odüsseia" Odysseus oli sõjas 10 aastat ja seikles veel 10 aastat enne kui jõudis Ithakale. 1. Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas. 2. Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse alustagu koduteed. 3. Poseidon, merejumal, purustab parve. Odysseus satub faiaakide maale. Alkinose tütar Nausikaa avastab ta. Odysseus jutustab oma loo: lotofaagide saarel (toit paneb unuastama kodumaa) kükloop Poluphemose küüsis. tänu Aiolosele (tuulejumal), kes sulgeb ebasoodsad tuuled kotti, jõuab peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde
Odysseus rändab meestega edasi. Purjetavad mööda sireenide saarest. Sireenid - naissoost olendid, kelle hääl on selline, millele inimene ei suuda vastu panna. Odysseus tahtis kuulda, mis moodi sireenid häält teevad. Odysseus lasi ennast posti külge siduda, teistel meestel aga kõrvad vaiku täis toppida. Odysseus oli ainus, kes sireenide häält kuulis. Jõudsid saarele, kus oli jumal Helios. Odysseuse mehed olid näljas ja sõid pühaveiseid. Helios kaebas Zeusile. Zeus saatis Odysseusele tormi ja kõik tema mehed surid. Odysseus sattus nümfi lõksu jälle. Odysseus rääkis faiaakidele oma lugu ja nad viisid ta tagasi Ithaka saarele. Möödunud 20 pikka aastat. Athena (tarkusejumalanna) annab Odysseusele vana kerjuse välimuse. Läheb ustava orja juurde ja annab talle teada, kes ta on. Ori toob Odysseusele tema poja, kes oli just naasnud Spartast. Poeg Telemachos rääkis isale kosilastest, kes raiskasid isa raha. Hilisõhtul viiakse Odysseus Penelope (tema naise) juurde
Üheksa päeva ja ööd sõitsid nad merd pidi kodu poole. Kümnendal päeval paistsid juba Ithaka saare rohelised väljad. Nüüd aga meenus meestele, et teekonna alguses tegid nad peatuse Aiolose saare valitseja pool, kus Odysseus sai kingiks mingi suure nahast koti. Küllap oli seal kulda või muusugust vara. Eks nemadki soovisid kodustele midagi kinkiks kaasa viia. Mehed ootasid ära, mil Odysseus magama jäi ja päästsid koti lahti. Oi õnnetust! Aiolos oli Odysseusele andnud nahkpauna suletud vastassuunalised tuuled, et kergendada tal kojujõudmist. Mis nüüd sündis, kuuleme sangari enda suust: Tehtigi lahti siis paun. Ja välja sest tormasid tuuled kõik! Maru hirmus haaras mu itkevad sõbrad ja taas meid suurmerel kaugele viis kodurandadelt. Kui uni läks mult, kahtpidi kaalus uljas mu meel siis süngena: kas jo
relemõtlematult, vaid uurib, kas too ehk tuleb heledamast elust ja harjumatus on ta pimedaks löönud või tuleb suuremast teadmatusest heleda kätte ja kirkam sädelus on vajunud ta peale, ja niiviisi siis peab ta esimest õnnelikuks kogemuse ja elu tõttu, teisele aga tunneb kaasa; ja kui ta tahaks selle üle naerda, siis oleks vähem naeruväärne see, kes naerab viimase üle, kui see, kes naerab ülalt, valge 7 Odysseia XI, 489490. Achilleuse sõnad Hadeses Odysseusele. 3 käest tulijat." ,,Päris kindlasti," ütles tema, ,,kohaselt kõneled." ,,Siis peab," ütlesin, ,,meie arvamus neis asjus olema järgnev, kui see on tõsi: haritus ei ole see, mi- da mõned kuulutavad8 ta olevat. Nad ütlevad, et see on teadmine, mis hinges puudub ja mille nemad sinna panevad, nii nagu paneksid pimedatesse silmadesse nägemisvõime." ,,Ütlevad küll," ütles ta.
hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksirännakul sattus Odysseus oma meestega randuma avara koopa juures, mille peremees oli jube ja tohutu suur kükloop Polyphemos. Ta sulges koopasuu röögatu rahnuga ning sõi ära kaks Odysseuse meest, väites, et ei hooli ega karda Zeusi ega ühtki teist jumalat. Järgmisel päeval einestas kükloop sama hirmsal viisil. Viimaks tuli Odysseusele pähe pääsemisplaan: ta torkas tulise terava otsaga palgijupi kükloobi ainukesse silma ning mehed põgenesid koopast oinaste kõhu alt pikast karvast kinni hoides. Maruvihane Polyphemos jäi pimedana kaldale istuma. Odysseuse selline käitumine ajas vihale kükloobi isa, Poseidoni, kes vandus, et Odysseus peab koju tagasi jõudma pärast pikki vintsutusi ja alles siis, kui on kaotanud kõik oma mehed. Arvatakse, et kükloopide tapja oli Apollon
tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud lasta Achilleuse pojal Neoptolemosel isa asemel Trooja all võidelda. Oma langenud isa sõjarüüs näitas Neoptolemos üles hämmastavat vaprust. Siis tuli Odysseusele pähe kaval mõte kasutada puuhobust. Epeios, üks kreeklaste kangelastest, oli osav kunstkäsitööline,. Athena abiga valmistas ta Ida mäelt pärit puude tüvest hiigelskulptuuri, mis kujutas võimast hobust ning mahutas ära raskelt relvastatud sõdurite ründerühma. Kui valmis puuhobune kreeklaste leeris seisis, peitsid parimad võitlejad eesotsas Odysseusega end selle sisse. Ülejäänud kreeklased panid telgid kokku ning läksid laevadega merele
Eestis tehti segajahust kama algselt peamiselt Lõuna-Eestis, Setumaal valmistati ka kaerakama. Nüüdisajal toodetakse Eestis segakamajahu (näiteks as CIBUS, Pärnu, Vanapargi 2, toote kood kaubastatuna 500 g kilepakendis 4 740126080017). Esineb ka sõna kama kasutust muis tähendusis ENE, 4. kd. Tallinn, "Valgus", lk. 264 (muudetult). kamale eelneb kreeka mütoloogiline nümf Kalypso [kalüpso], kes pakkus Odysseusele abiellumise eest surematust ja igavest noorust ning järgneb india mütoloogiline armastusjumal Kama (sanskr. 'iha'). http://math.ut.ee/~toja/rahu/kama.html Kama -- pimeda aja energiapomm Tervistava roa saame kamajahust, kui veidigi vaeva näha. Kahju, kui unustame head toidud, mida esivanemad sõid ja anname raha poes välja hoopis tühja-tähja eest. Mis päevaks jõudu annab, on ikka teravili ja lisaks veel kõikvõimas hernes. Ja selline see kama just ongi!
Hektorile oli tähtis säilitada oma vaprus ja au, et temast räägitaks kui võimsaimast Trooja sõdalasest. ,,Odüsseiast" lugesin esimese laulu, selleks ajaks on sõjast möödunud juba 10 aastat, aga Odysseus ei ole ikka veel koju jõudnud, vaid on nümf Kalypso juures lõksus, kes soovib teda endale meheks. Poseidon, kes on merde jumal kisuab teda samuti, sest O torkas ta poja kükloobi silma peast. Jumalate koosolekul otsustatakse Odysseusele appi minna. Athena võtab O sõbra kuju ka rändab ta koju, poja Telemachosega rääkima, keda ta õhutab minema reisile, et otsida teateid isa kohta. Majas on palju Penelope kosilasi, kes on pillavad ja raiskavad Odysseuse varandust ning Athena õhutab Telemachost neid ära ajama. Selles laulus soovitabki A poisil Nestori ja Menelaose juurde rännata. Telemachos saab sellest jutuajamisest innustust, õhutab isegi ema olema kannatlik. Lõpuks kutsub ta järgmiseks päevaks kokku koosoleku.
Hommikul oma lambaid koopast välja lastes jäi Polyphemos seisma sissekäigu juurde ja katsus käega iga väljuvat looma. Kuid Odysseus lõi ta kavalusega üle. Ta sidus kõik oinad kolmekaupa kokku ja keskmise looma kõhu alla sidus ta ühe oma kaaslase. Ta ise aga, kattes oma käed villaga, hoidis ühe oina kõhu alt kõvasti kinni. Nõnda lipsasid nad hirmsa inimsööja käest minema. Kui Odysseus sattus tuulejumala Aiolose saarele, võeti ta vastu külalislahkelt. Lahkumisel andis Aiolos Odysseusele koti, millesse olid seotud kõik tormised ja ebasoodsad tuuled. Odysseus sõitis Aiolose juurest minema, kui meri oli vaikne. Kuid juhtus nõnda, et Odysseus uinus lähenemisel oma kodumaale Itakale, ja ta kaaslased, kes arvasid, et selles kotis peituvad varandused, päästsid selle valla. Vabanenud tuuled tormasid vilistades vabadusse ja Odysseuse laev aeti uuesti Aiolose saarele. Kuid sel korral keeldus Aiolos Odysseust aitamast ja ta pidi tormisel merel edasi sõitma.
Sophokles kasutas kolme näitlejat, kelle rolli tähtsus oli Aischylose tragöödiatega võrreldes tublisti kasvanud. Koori esitatu tragöödiais on küll tegevusega endiselt seotud, kuid mitte enam nii vahetult nagu Aischylosel, vaid distantseeritumalt koor on eelkõige mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb aga tugeva indiviidi traagiline saatus. ,,Aias" enne a 440 - Achilleuse relvade pärast võisteldes Odysseusele kaotanud Aias raevutseb, kaotab Athena tahtel mõistuse ning tapab sõdalaste pähe kariloomi. ,,Antigone" a 442? - Tragöödiat ,,Antigone" on tavaliselt tõlgendatud kui riiklike ja inimlike kohustuste konflikti. ,,Trahhislannad" enne a 430? Heraklese ja Deianeira traagiline saatus. ,,Kuningas Oidipus" a 430? v 428? ,,Elektra" ? Elektra ja Orestese lugu. ,,Philoktetes" a 409 Philoktetese pääsemine inimtühjalt Lemnose saarelt.
Kõigest sellest räägitakse 15 700 värsis, mis on liigendatud 24 lauluks. Eepos loodud u. 8 saj. e. Kr Homerose poolt. Odüssekas: Samuti vaid 40 päeva otseselt hõlmav sündmustik, aga annab 12 000 värsis ülevaate Ithaka kavala kuninga Odysseuse koduteest pärast Trooja sõda. Sündmustik algab tegevuse keskelt ning eelnevaist sündmustest räägib Odysseus hiljem ise. Eepos algab ülevaatega kreeka kangelaste käekäigust pärast Trooja vallutamist. Edasi keskendub lugu Odysseusele, kelle kodutee on kestnud juba 10 aastat. Rännumees jõuab nende päevade jooksul koju ning karistab oma kodu rüvetajaid ning nime pilkajaid. Eepos lõpeb Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste leppimisega. Segipaisatud areng. Homerose eeposte karakteristika 1. Tegelased on väga eristuvad, silmapaistvate tunnustega. (Achilleus kartmatu, enesekindel, kerge solvuja, austatud; Agamemnon veel ülbem, vähem austatud; Hektor järjest tugevam/ Achilleuse vastand
„Ulysseuses“ sireenide osa täidavad baaridaamid ja prostituut, kelle peibutuskatsete eest Bloom lõpuks põgeneb; 11.) Kükloop- Odysseus oma meestega pääses kükloobi juurest vaid seetõttu, et torkas tolle ainukese silma läbi ning põgenes meestega kükloobi lammaste kõhu all, kükloop veel lõpuks viskab kiviga Odysseuse suunas kuid kuna ta on pime siis ei saa Odysseusele pihta. Bloomi loos on Kiernani pubi justkui kükloobi koobas, selle külastajad kitsarinnalised (paralleel kükloobiga-üks silm, seega ei näe palju), peatüki lõpus üks „kükloobilik“ külastaja viskab küpsisega Bloomi suunas, aga ei saa pihta; 12.) Kirke- Kirke muutis Odysseuse mehed sigadeks, aga Odysseusel õnnestus samasugusest saatusest pääseda. „Ulysses“ on Kirkeks Bella Cohen, kes on
Alkinoose Alkinoose kojas) kojas (u. 1814/15) Odysseus ja Polyphemos (670-660 Victor Mottez, Odysseus ja sireenid eKr) (enne 1848) Odysseus ja Polyphemos (u. 565 Arnold Böcklin, Kalypso (1883) 560 eKr) John William Waterhouse, Odysseus (u. 540-530 eKr) Kirke pakub Odysseusele peekrit (u. Odysseus ja sireenid (u. 480-470) 1891) J. W. Waterhouse, Odysseus ja Odysseus ja sireenid (detail) sireenid (1891) Odysseus ja Kirke (u. 440) Lovis Corinth, Odysseus võitleb Mnesterophonia e kosilaste tapmine kerjusega (1903) (u. 330 eKr) Odysseus ja Polyphemos. Herbert James Draper, Odysseus ja
meeskonnaga ta silma pimedaks torgata. Järgmisel päeval, kui teised kükloobid uurisid, mis Polyphemosega juhtus, ütles ta, et Mina Ise ehk siis tema ise tegi seda. Koopast pääsesid mehed nii, et nad võtsid lammaste kõhu alt kinni ja nii, kui Polyphemos oma lambad koopast välja laseb, saavad nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit. III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna. Kiviviske kaugusel kodust jääb Odysseus magama ja uudishimulikud mehed teevad pauna lahti, mis tekitab tormi, mis kannab nad Hiiglaste saare lähedale, mille elanikud neid kividega loobivad, nii, et vaid Odysseuse laev ei lähe põhja. IV Nõid Kirke saar. Nõiaga kokkupuutel muutuvad mehed sigadeks. Hermes annab Odyssseusele nõu, nii et Kirke temasse armub ja seaks ei nõiu. Odysseus kasutab oma võimu ära ja saab ka ülejäänud
tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima. Otsides Troojat leidis eepostest teatud pidepunkte. Sobis Hissarliki küngas tänapäeva Türgis, mida Schliemann hakkas esimesena 1870.-ndatel tõsiselt kaevama. Kaevas ka Mükeenes ja Tirynsis. Rootslane Oscar Montelius (18431921) tüpoloogilise meetodi rajaja ja süstematiseerija. Enne teda spekuleeriti esemete olemuse ja kasutusviisi üle. Töötas välja
annaabi.ee 
