Leedu Vabariik Referaat Üldandmed pealinn: Vilnius pindala: 65 200 km² rahvaarv: 3 053 800 inimest (2011) rahaühik: Leedu litt (LTL) riigikord: parlamentaalne vabariik president: Dalia Grybauskaite Leedu on kolmest Balti riigist kõige lõunapoolsem ja samas ka kõige suurema pindala ja rahvaarvuga. Leedu piirneb põhjast Lätiga, kagust Valgevenega, edelast Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Pinnamood on enamjaolt tasane välja arvatud mõned madalamad mäed. Kõige tasandikulisemad alad on Lääne -, Ida - ja Edela Leedus. Kõrgeimaks mäeks on Aukstojase mägi ( 293, 84 meetrit merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juazapine mägi (kõrgusega 293,6 meetrit merepinnast) ja Kruopine mägi (kõrgusega 293,4 meetrit merepinnast). Leedus on kokku 758 jõge ja ligi 2800 järve
LEEDU KULTUUR ÜLDANDMED · Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja- Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. · Pindala 65 200 km² · Rahvaarv 2 971 900 RELIGIOON Rooma-katoliku usk 80%. Rooma-katoliku usu kogudusi on 677, luteri kogudusi 54, õigeusu kogudusi 51, vanausu kogudusi 59, evangeelseid- baptistlikke kogudusi 11, kreeka-katoliku kogudusi 4, moslemikogudusi 5, juudikogudusi 5, karaiimi kogudusi 1. KEEL · Leedu keel (lietuvi kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel. · Leedu keel kasutab ladina kirja. Leedu tähestikus on 32 tähte
a. esimesel poolel. 1983. a. kuulutas USA valitsus 14. juuni Balti vabaduse päevaks, 1985. a. võttis Euroopa Parlament vastu otsuse Balti riikide õiguslikust staatusest ning järgmisel aastal kiitis heaks resolutsiooni, mis nõudis eestlaste, lätlaste ja leedulaste enesemääramisõigust. Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks
Leedu Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast).
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis.
keeled: · liivi · vadja · soome · isuri · jarkala · vepsa keel Need keeled on üksteisele nii lähedased,et mõnelgi juhul on tegemist pigem murretega kui iseseisvate keeltega. Vepsa keel omakorda jaguneb põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa murdeks. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka Lüüdi keelt vepsa keele murdeks. Asuala: Vepslased elavad alal, mis piirneb Karjala vabariigi, Vologda ja Leningradi Oblastiga, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Tavaliselt kannab külastu (vepsa keeles külä) vepsa päritolu nime, sellesse kuuluva väiksema küla (vepsa keeles deroun) nimi on sageli vene päritolu. Tihti on vepsa küladel kolm nime: vepsa nimi, vene nimi kohalikus kõnepruugis ja ametlik vene nimi. Arvukus: 1940tel oli veplaste rahvaarv 30-40 000 inimest, aastaks 1989 oli neist järgi jäänud 12 501. 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste
moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu
Puhkamisvõimalused Ida-Virumaal Ida-viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga. Toila Spa Hotell Toila Spa asub väga ilusas kohas, nimelt kõrgel merekaldal, Toila-Oru pargi vahetus läheduses.Spa hea asupaik ja maja täis häid erinevaid teenuseid, annavad parima võimaluse puhkamiseks ning kaunis merevaade turgutab vaimu ja loovust. Lisaks ilusale loodusele ja kosutavale rahule ja vaikusele pakub Toila Spa Hotell erinevaid puhkepakette ja konveretside korraldamise võimalusi. Ning pikema puhukse nautijale pakub Spa tervisepakette, mis sisaldavad lisaks
Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on järel vaid nimetus, see liideti 2005. aastal Permi oblastiga. Uue administratiivüksuse nimetuseks on Permi krai. Arvukus Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid minetatakse ka lihtsalt komideks. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010
kogu Petserimaa. 5 EESTI VABARIIK 11 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Petserimaa. Maakonnad olid jaotatud valdadeks. 1.09.1939 - Algas II maailmasõda. 22.06.1941 - Algas Suur Isamaasõda. NÕUKOGUDE LIIDU OKUPATSIOONI AEG 1945 - Eesti territooriumi vähendati Venemaapoolt jõuga 5% võrra. Leningradi oblastiga liideti Narva jõe tagust valda. Petseri maa liideti Pihkva oblastiga. eestisse allesjäänud Petserimaa liideti Võrumaaga. Muudeti ka Eesti ja Läti vahelist piiri. 1945 muudeti ka Eesti haldusjaotust. Alles jäi 10 maakonda ja 236 valda. 1946 loodi Hiiumaa maakond. 1949 loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. Moodustati valdadest külanõukogud. 1950 vallad kaotati. Sügisel loodi rajoonid. Algselt oli neid 39. 1952/53 oli Eesti jaotatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu ja Pärnu). Rajoone hakati
a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1.
vähemusrahvad, maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis, Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas, uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire, 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. sõja põhjused demokraatia nõrgenemine ning selle asendumine diktatuuridega, lääneriikide tegevusetus rahustamispoliitika, Versailles' süsteemi kokkuvarisemine Saksamaa hakkas taas end sõjaliselt kindlustama (Hitler viis väed Reini tsooni), MRP sõlmimine, Rahvasteliidu nõrkus, suurriikide vahelised vastuolud. sõja tulemused lääne demokraatia saavutas võidu, kuid kommunistliku diktatuuri mõju
peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat
peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat
J. Käbin 1950-1978 ajas laveerimispoliitikat, ta oli moskvakuulekam, ajas Moskva-meelset poliitikat kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. K. Vaino 1978-1988. Alustas uut venestamisaega. Üdini Moskva-meelne. 21. Millal leidsid aset ja milles avaldusid sõjajärgsed piirimuudatused Eestis? (52) 1944a Eesti territooriumist eraldati Narva jõe tagune ala ja endine Petserimaa ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 22. Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus? Miks võib seda pidada murranguliseks? 52, 53) 1950. aastal, seal vabastati Karotamm ametist. Pärast seda läks võim karmimaks. 23. Milles avaldus vastupanu Nõukogude võimule? Kuidas reageeris sellele võim? Millal ja miks leidsid aset suuremad küüditamised? Kuidas mõjutas see metsavendlust? Miks? (53, 54) Vastupanu Nõukogude võimule avaldus metsavendluses. Nõukogude võim hakkas metsavendluse vastu võitlema
Rootsi võim ei ulatunud ainult Kagu-Eestisse- Setumaa jäi Venemaa valdustesse. 1584 andis Poola kuningas Stefan Batori linnaõigused Valgale. 1917 saab Eesti esmakordselt üheks territooriumiks, Eestimaa Rahvuskubermanguks ja pealinnaks saab Tallinn. Eesti haldusjaotus 1918-1917 veebruarirevolutsioon. Ajutine valitsus 1917-1918 saksa okupatsioon. 1918 EV-1941. 1929 kaotati kihelkonnad. 1939 oli Eestis 11 maakonda. Eestilt võeti ära Narva jõe tagused alad ja liideti need Leningradi oblastiga. Petserist võeti ka suur osa ära ja liideti see Pihkva oblastiga. Ainult riismed liideti Võrumaaga. NL ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP salajase lisaprotokolliga määrati Eesti kuulumine NSVL huvipiirkonda. 1941 juunis algas sõda NSVL ja Saksamaa vahel. 1941-44 saksa okupatsioon. 1944- 1991 vene võim Eestis. Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma hümn, vapp, lipp ja valitsemisorganid. Tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti
Lusikas-Pakutakse Prantsuse toittu. Sõbralikud töötajad ning head toidu-ja atmosfäärielamust saadavad õige muusika ja head veinid. Jaapani restoran Tokumaru-Saad nautida ehtsat Jaapani kööki otse Tallinna südalinnas. Ida-Virumaa. Maakonna kirjeldus. Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Ida-Viru maakonnas on 4 linna ja 4 valda. Pindala 2972 km². Transport Tallinn-maakond. Ida-Virumaale sõidavad mugavad reisibussid nii Tallinna bussijaamast tiheda graafiku alusel. Enamus Tallinnast Ida-Virumaale suunduvad bussid peatuvad suuremate linnade Jõhvi, Sillamäe ja Narva bussijaamades, lisaks ka Kohtla-Järvel. Tallinn Ida-Virumaa Peterburi suunda teenindab ka eriti mugav Lux Express. Tark on osta piletid võimalikult varakult eelmüügist
Kõikjal eelistati sõjatööstust. Erinesid-Stalini aeg oli kõige vägivaldsem. Hrustsovi aega iseloomustavad kampaaniad. Breznevi ajal ühiskond stagneeris. 5.Iseloomusta Baltikumi sh Eesti territoriaalseid muudatusi pärast sõda. Uue Nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi seniseid piire. 1944.a eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast(koos Petseri linnaga)ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga ning seal elasid valdavalt venelased(80%).Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist.Leedu territoorium seevastu suurenes 16,7%.Lisaks juba 1939.a Poolalt saadud Vilniuse piirkonnale omandas Leedu ka tollal Saksamaale läinud Klaipeda ala. 6.Mis on kõige iseloomulikum järgmiste isikute tegevuses EKP liidritena?Mis nende tegevuses oli sarnast ja mis erinevat?Miks?
pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu, kuulutati välja Leedu Ajutine Valitsus, leidus tuhandeid eestlasti-lätlasi-laadulasi, kes olid kommunistide kuritegudest nii kibestunud, et liitusid vabatahtlikult Saksa armeega; piiride muutused: uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga, need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased, senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga, piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist, väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. Aastal, seevastu Leedu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala; metsavendlus: aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks
de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks ohtlikuks oli vaid NSVL suurenes oht NSVL poolt 4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val- dade asemele külanõukogud. 1952-1953 olid Eestis koguni oblastid, kuid siis saadi Moskvas nende mõttetusest aru ja nad likvideeriti, vaata kaardil c) kõige suurem võim oli EKP-l, mida juhiti Moskvast, kommunistlik partei oli ka ainus lubatud partei, d) Riigikogu asemel oli ENSV Ülemnõukogu, kuid sellel puudus igasugune võim,
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil
venekeelseks. Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad. Enne maade üleandmist evakueeris Soome oma kodanikud. Nad asutati ümber riigi teistesse piirkondadesse ning on osalt oma identiteedi säilitanud tänini. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks (väljapool Vene NFSV-d), ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Kannas (sh Viiburi) liideti Leningradi oblastiga. Soomelt saadud territooriumid asustati venekeelse elanikkonnaga. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1941-1944 toimunud Jätkusõjas vallutas Soome enamiku Ida-Karjalast, sh Petrozavodski (soomepäraselt Äänislinna). Suur osa kohalikust elanikkonnast oli aga sõja jalust Nõukogude tagalasse evakueeritud. Sõja lõppedes pidi Soome vallutatud alad NSVL-ile tagastama. 1956
·Gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile ei pööratud tähelepanu ·Baltimaad olid küll tootlikkuselt üle NSV Liidu keskmise, kuid jäid lääneriikidest aina rohkem maha ·Esmatarbekaupade puudus ·Vahe Baltimaade ja arenenud maailma elatustaseme vahel süvenes ·Tugevnes tsensuur 20. Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja halduskorraldus? 20. Maakondade asemel moodust. maarajoonid. Eesti NSV koosseisust eraldati Petseri ja Ibroska, Leningradi Oblastiga liideti Narva jõe tagused alad 21. Mis olid 1940. aastate sotsialistliku maareformi eesmärgid ning tagajärjed Eesti NSV-s? 21. Sundvõõrandati 927000 ha maad; rajati sovhoose või jäeti reservi; riigistati Saksa kolonistide, Eestist põgenenute ja peremeheta jäänud maaldused ja maad; riigistatud maid hakati tagasi andma taluteenijatele, väikemaapidajatele ja maatameestele; ettevalmistati kolhooside rajamist. Kokkuvõttes kogu asi ei õnnestunud. 22
ühiskondlik elu (sh haridus) muudeti venekeelseks. Talvesõja tulemusena sai NSVL Soomelt Karjala kannase ja Laadoga põhjaranniku alad. Enne maade üleandmist evakueeris Soome oma kodanikud. Nad asutati ümber riigi teistesse piirkondadesse ning on osalt oma identiteedi säilitanud tänini. Karjala ANSV muudeti 1940. aastal Karjala-Soome NSV-ks (väljapool Vene NFSV-d), ent selle koosseisu arvati vaid Laadoga põhjaranniku alad. Kannas (sh Viiburi) liideti Leningradi oblastiga. Soomelt saadud territooriumid asustati venekeelse elanikkonnaga. Soome keelt tunnustati Karjalas vene keele kõrval taas ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt. 1941-1944 toimunud Jätkusõjas vallutas Soome enamiku Ida-Karjalast, sh Petrozavodski (soomepäraselt Äänislinna). Suur osa kohalikust elanikkonnast oli aga sõja jalust Nõukogude tagalasse evakueeritud. Sõja lõppedes pidi Soome vallutatud alad NSVL-ile tagastama
aasta augustis teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et loovutab “arvesse võttes elanikkonna korduvaid palveid", teatud hulga valdasid Vene NFSV-le, millega NSV Liidu Ülemnõukogu nõustus - Moskva poolt oli ju kogu asi käima lükatudki. Nii viidi kolmveerand Kagu-Eesti Petserimaast ehk Setumaast koos Petseri linnaga üle Vene NFSV Pihkva oblasti koosseisu. Sellel territooriumil elas umbes 47 000 inimest. Teine liitmine 1944. aasta lõpus puudutas Narva jõe idakallast, mis liideti Leningradi oblastiga. Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas liitmised 1945. aasta alguses. Nende Moskva nõudmisel toimunud kaotuste järel oli Eesti NSV pindala 45 215 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu viis protsenti (2300 ruutkilomeetrit) väiksem kui oli olnud Eesti Vabariigi riigiterritoorium. Need üleviimised puudutasid umbes 75 000 inimest. Piiri muutmisel olid sõjalis-strateegilised põhjused. Petserimaa ja Narva tagused alad olid juba 1930. aastatel olnud Eesti kaitse
aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid eelkõige Rootsi ja Soome aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus:
aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid eelkõige Rootsi ja Soome aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus:
aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid – eelkõige Rootsi ja Soome – aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipėda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus:
aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid eelkõige Rootsi ja Soome aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus:
) Komide valdavalt tasane asuala on suuremalt jaolt kaetud okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd). Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool, põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (415 900 km²), mille pealinna on Sõktõvkar (aastani 1930 Ust-Sõssolsk). Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond (32 900 km²), keskuseks Kudõmkar. Ringkond on praegu likvideerimisel. See otsustati oblastiga liita. Uue administratiivüksuse nimetuseks saab Permi krai. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Venemaal umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi (kokku 418 641). 1989. aasta andmeil oli samal territooriumil 336309 sürja- ja 147269 permikomi. Mõlema komide haru arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks Venemaad vaevav demograafiline kriis ning jätkuv venestumine. 2002
Piire korrigeeriti juba enne lõplikku okupeerimist, 1944. a liideti „elanike tungival soovil“ Abrene piirkond jm väiksemad territooriumid NSVLiga. Eesti NSV piiride muutmine. 22. aug 1944. aastal saatsid ENSV ülemnõukogu presiidimui esimees J. Vares ja sekretär Moskvasse telegrammi, et rida valdu antakse üle NSVLile. 23. aug võttis Moskva vastu seaduse moodustada Pihkva oblast. Kooseisust eraldati Petserimaa, Narva-tagused alad liideti Leningradi oblastiga 1944. a. 1957. aasta piirimuudatus Leningradi ja ENSV vahel. Kokku vähenes Eesti territoorium 2300 km2. Kõike seda tehti, sest ei oldud kindel, et sõja lõppedes jääb Baltikum NSVLi koosseisu. Stalin arvestas võimalusega, et liitlaste vahelised kokkulepped sõlmitakse nii, et Baltikum koosseisu enam ei jää. Tuleb vaadata tükke, mis Eestilt ja Lätilt ära võeti – kaitsmise seisukohalt olid need strateegiliselt olulised. Piiriõgvendustega kindlustati igaks juhuks oma tulevikku.
poliitilise töö puudustest ja ülesannetest”. Läti territooriumist 1944. aastal eraldatud ja kokku 7488 peret 20 535 isikuga, neist samamoodi kasutada ka nonde liiduvabariikide Analoogilised otsused võeti samal ajal vastu ka Pihkva oblastiga täiskasvanud mehi 4579 (22,3%), naisi 9890 juhtfiguuride liidetud aladel, põrmustami kust saadeti seks. Veelgi enam, Läti ja Leedu NSV kohta. Nende otsuste alusel
tähtsad harud infotehnoloogia seadmete tootmine (Ericson) ja autotööstus (Volvo ja Saab- Scania). 51% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Põllumaad moodustavad 8,4% ja looduslikud rohumaad 7,9% territooriumist. Põhiline on karjakasvatus, maa põhjaosas eriti põhjapõdrakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,3%. SKT-st põllumajandus 1,8%, tööstus 28,7% ja teenindus 69,5% (2004). Poola Poola vabariik asub kesk-Euroopas. Tal on piir Venemaa Kaliningradi oblastiga, Leedu, Valgevene, Ukraina, Slovakkia, Tsehhi ja Saksamaaga ning see piir on kujunenud peale II MS. Poola pindala on 312 834 km2 ja rahvaarv 38 135 900 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Varssavi. Poola on jaotatud 16 vojevoodkonnaks, riigikeeleks poola keel ja rahaühikuks zlott. Poola on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on rahvapoolt valitud president. Presidendil on õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja uued valimised. Seadusandlik
annaabi.ee 
