Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Karolin Karbus Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: Töö nr: 22 OT allkiri: Samakalderibad Töö eesmärk: Samakaldeinterferentsi Töövahendid: Laser, ekraan objektiiviga, jälgimine, interferentsijärgu ja plaadi tasaparalleelne klaasplaat. murdumisnäitaja määramine. Skeem Joonis 1 Joonis 2 Töö teoreetilised alused Valguse peegeldumisel tasaparalleelse laadi ülemiselt ja alumiselt pinnalt tekib kaks valguslainet, mis võivad põhjustada interferentsinähtuse plaadi kohal olevas ruumis. Interferentsipildi tekkekoht oleneb valguslainete omadustest. Väga monokromaatse valguse
Ekraan sensoriga asub aparaadi sees. Aparaadi taga, välisel küljel on ekraan pildistaja jaoks. Sellel on kujutis juba õiget pidi. Fotoaparaadi oluline osa on katik, millega muudetakse valgustundliku komponendi valgustamise kestust.Katik avab tee valgusele enamasti sekundi murdosaks. Katik koos diafragmaga tagavad sensorile sobiva valguse hulga. Valgusaja määramine toimub enamasti automaatselt. Pildistatava kaadri valikuks varustatakse fotoaparaat pildiotsijaga. Objektiiviga tekitatava kujutise teravuse tagamiseks võidakse kasutada kaugusmõõdikut. Tänapäevastes fotoaparaatides saab välja tuua mitu allsüsteemi. Otseselt optikaga, mida oleme õppinud, on seotud objekti kujutise teravustamine, värvilahutus, sobiva valgusaja määramine. Lisaks sellele toimub aparaadis kujutise salvestamine ja töötlemine. Kõik need allsüsteemid töötavad üheskoos, moodustades keeruka süsteemi.
varjab osa tähti. • 1610 - Linnutee koosneb paljudest tähtedest; Galileo Galilei, teleskoop. • 1750 – T. Wright: galaktika võib olla paljudest tähtedest koosnev pöörlev keha, mida hoiab koos gravitatsioon. • 1755. aastal tegi Immanuel Kant Linnutee struktuuri kohta uurimuse, milles täpsustas Wrighti ideed. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Astrofotograaf Stéphane Guisard külastas Tšiilis asuvat Paranali observatooriumit ja jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest kokku meeleoluka video. (www.telegram.ee) KÄÄBUSGALAKTIKAD • Enamik galaktikatest on kääbusgalaktikad. • Teiste galaktikatega võrreldes on need suhtelised väikesed. • Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku. • Sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. • Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks.
spioonikaamerat Eestis patenteerida ega toota. Ühest küljest on muidugi tore, kui keegi eestlastest osales lõpuks ka 3D-kaamerate loomises, teisest küljest üsna nutune, et ülejäänud pole suutnud tehnika võidukäigust hoolimata endale mõnd fotot teha. Ma küsin, miks ei näe me fotomehi meie ajakirjades ruumilisi, stereofotosid avaldamas? Küllap peletab tänapäeva fotohuvilisi laialt levinud arvamus, et vaja on kahte fotokat või kahe objektiiviga riista. Nii on see siiski vaid juhul, kui soovitakse jäädvustada liikumist. 1980. aastate keskel, ühel Venemaa reisil, konfiskeeris miilits mu aparatuuri, arvates, et pildistan topelt, spioneerides neetud kapitalistide huvides. Tollane aeg, õhustik ja võimalused pole aga tänapäevase digimaailmaga võrreldavad. Tegelikult on tavalise digifotokaga lihtne sooritada ka teine võte teise silma kohalt. Väikest nihet, mis algajal ikka tekib, pole keeruline arvutis korrigeerida
NÄRVIKUDE Närvkoe rakud e neuronid Erutuse juhtimine. Ühendab pikkade jätketega. Närvkoest neuraalse regulatsiooni teel mood pea-ja seljaaju ning organismi ühtseks tervikuks. nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 3.Rakkude uurimise võimalused, meetodid-valgusmikroskoop(mitme objektiiviga ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat, võimaldavad objekti pildistada), binokulaarmikroskoop ( võimadab vaadelda kahe silmaga), stereomikroskoop(ruumiline pilt), mikrotoom(sellega valmistatakse uuritavast objektist üliõhukesi lõike), elektronmikroskoop(saab vaadelda raku sisse, valguskiirt asendab elekronide hoog, mida juhitakse magnetite abil), radioaktiivsed isotoobid(kasutatakse rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks) 4.Organismide rühmitamine 5
teravussügavuse, mis sobib eriti portreede, maastike ja hämaras pildistamisel. Teravussügavus väljendab, kui suur ala on pildil teravalt välja joonistunud. Mida suurem ava, seda väiksem teravussügavus ja samuti ka mida pikem objektiiv, seda vöiksem teravussügavus. Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks? 1/30 Mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? 17mm lainurk vähendab nähtavat ca 3 korda. ülilainurkobjektiiv Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde? tele(zoom)objektiiv Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks? Normaalobjektiiv on see, mille vaatenurk on ligilähedaselt sarnane inimsilma omaga 46 kraadi fookuskaugustes väljendatuna (35mm filmikaameratel) on see 50mm.
Siis paiknevad difraktsioonirõngad tähe kujutisele (heledale täpile) lähemal ja meil on parem tähti eristada. Selles, et ava suurendamisel difraktsioonipilt "kitseneb", veendusime ise filmitükis oleva pilu laiust muutes. Lahutusvõime suurendamine on keeruline probleem ja selle lahendamine kallis. Maailma suuremate teleskoopide objektiivide läbimõõdud ulatuvad 10 m. Projekteeritakse 100 m läbimõõduga peegelobjektiivi. Sellised objektiivid on väga kallid. Eestis on suurima objektiiviga teleskoop Tõravere observatooriumis (objektiivi diameeter 1,5m). Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi? Uute ja järjest parema lahutusvõimega optiliste mikroskoopide ehitamine on võitlus valguse omadustega. Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad. Manchesteri ülikooli teadlased on valmis meisterdanud seni parima lahutusvõimega optilise mikroskoobi. Konstrueerijad väidavad, et vägeva riista abil saab
Alustanud 1893. aastal Flammarioni assistendina, oli ta algul veendunud kanalite objektiivses eksistensis. Aja jooksul tekkisid tal siiski kahtlused ja juba 1903. aastal koostas ta lisaks tavapärasele, kanalitega kaetud Marsi kaardile veel teise, millel polnud kanaleid kujutatud. Lõplikult ütles ta kanalitest lahti 1909. aastal Marsi suure vastasseisu järel. Siis andis Meudeni observatooriumi direktor talle võimaluse vaadelda Marssi suure läätsteleskoobiga, mis oma 83 cm läbimõõduga objektiiviga oli (ja on praegugi) suurim Euroopas ja kolmas kogu maailmas. Esimesed vaatlusööd olid harukordselt hea nähtavusega. Sellele vaatamata ta mitte midagi kunstlikku ega geomeetrilist ei näinud, suurepäraselt nähtav Marss oli kaetud vaid vöötide ja laikudega. Nähtu tulemusena jõudis Antoniadi pöördelise tähtsusega järelduseni, et pole kunagi ühtki tõelist Marsi kanalit nähtud. Tegemist on vaid illusiooniga, mis tekib silma
*1882: John McClellan kasutab pildistamisel klaaskolbi asetatud agneesiumlindi elektrilist süütamist *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera *1888: Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistatakse nime "Kodak" kandev kaamera. Kaamerasse mahtus 70mm laiust filmi kogunisti 100 võtte jaoks *1890: Firma Goertz asub valmistama kaameraid negatiiviformaadiga 9cm x 12cm. Kaamera oli varustatud vahetatava objektiiviga ja rulookatikuga, mille lühim säriaeg oli 1/1000 sec *1891: Momme Andersen (18571951) avastab paramiinofenooli ilmutusomadused, kasutusele võetav ilmuti on tuntud tänapäevani nimetusega "Rodinal" *1892: Firma Hauff patenteerib tänaseni kasutatavad ilmutusained, metooli, glütsiini ja amidooli *1894: Julius Scheiner defineerib fotomaterjali tundlikkuse, mida hakatakse väljendama scheineri kraadides *1897: Kaameraturule jõuab 6cm x 9cm filmiformaadiga, kokkulapatav lõõtskaamera
mis on kõige ilusam asi taevas. Aga nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul ainult 21 kaaresekundit. Ehkki rõngaste süsteem on veel 2,25 korda suurem, jääb see siiski väiksemaks kui näiteks Jupiter heades tingimustes. Asub ta Lõvi tähtkujus Lõvi pea läheduses. Saturni rõngad on aimatavad juba 25-kordse suurendusega, kuid 80 mm objektiiviga teleskoop suurendusega 50x näitab neid kui planeedi kettast lahutatud struktuuri. Ketta ääred on kergelt tumedamad, luues Saturnist kolmemõõtmelise pildi. Planeedi ketta vari rõngastel suurendab veelgi ruumilisust. Rõngaste silmatorkavaim detail on tume Cassini pilu, mis lahutab välimist A rõngast ning laiemat ja heledamat B rõngast. Raskem on leida Encke pilu, mis asub A rõnga välisservas. Saturni kettal pilvkattes võib märgata tumedaid
a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. Leica Ajalugu 1925: André Kertész liigub sünnimaalt Ungarist Pariisi, kus ta alustab 11- aastase projekti fotografeerimiseks tänava elu. 1934: Fuji Photo Film avastati. Aastast 1938 teeb Fuji kaameraid ja lisab objektiivile läätse. Ajalugu 1936: Areng Kodachrome'i poolt- esimene värviline mitmekihiline värvifilm; areng Exakta poolt- teedrajav 35mm ühe-objektiiviga peegelkaamera 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. Ajalugu 1948: Hasselblad Rootsist pakub oma esimese keskmises formaadis peegelkaamera kaubanduslikuks müügiks; Pentax võtab Jaapanis kasutusele automaatse diafragma; Polaroid müüb hetkeks must-valgeid filme. Ajalugu 1949: Ida-Saksas Zeiss'is arendab Contax S esimese peegelkaamera koos pöörava pentaprisma pildiotsijaga.
pildi tehnilise kvaliteedi. Õigeks selle sõna otseses mõttes osutub niisugune säriaeg, mille puhul negatiiv annab tonaaslelt õigesti edasi pildistatava objekti kogu heledusastmiku. Pildistades filmile, mille fotograafiline ulatus on arvuliselt suurem objekti heledusastmikust, on objekti tonaalselt õige edasiandmine pildil võimalik mitmesuguste säriaegadega, mis vaatamata nende hulgale on kõik õiged. 13. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? Ülilainurk objektiivid (näiteks 16mm): - ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks vana maanteemuhku (sapakat) võib pildil olla tulemuseks hoopis veoauto moodi masin 14
Lühikesed teleobjektiivid ( xx-kuni 105mm), sobivad suurepäraselt portreevõteteks. Kaugemate objektide suurendamiseks, on mõeldud veel pikema fookuskaugusega teleobjektiivid. Macroobjektiivid: 10 Kui algul kohe kindel plaan suures osas ainult näiteks pisikesi putukaid/lilleõisi pildistama siis võib ju kohe ka spetsiaalse macro-objektiivi osta. Macro-võtteid saab ka tavalise objektiiviga teha kui juurde ostes nn. vaherõngad (close up) või spetsiaalsed macroklaasid aga spetsiaalse macro-objektiiviga saab reeglina kvaliteedilt parema pildi kui nö. odava lahenduse puhul (lisaläätsede või/ja macro rõngastega) Osadel tavaobjektiividel on olemas lisaks ka nn. macrofunktsioon. Sellega saab lisaks tavalisele piltidele ka macrovõtteid teha. Sellisel juhul on mõteks uurida ,et kui suure suhtarvuna on see macrofuntsioon. 1:1 tähendab et pidistatav
eseme vaheline kaugus · lahutusvõime võrdse jämedusega mustade/valgete joonte arv, mis mahub kujutise 1mm-le. 11. Fotograafilised aerofilmikaamerad (analoogkaamerad) 4 aerofotokaamera tüüpi: 4 · ühe objektiviga kaamera nende abil saab suurima geomeetrilise kvaliteedi. Läätsi hoitakse kindlas vastavuses fokaaltasandiga · mitme objektiiviga kaamera tehtavaid pilte kasutatakse keskkonna monitooringuks, looduslike ressursside kaardistuseks, maavarade uurimiseks. · piludiafragmaga kaamera saab teha pilte, mis asuvad ühes marsruudis (maanteed) · panoraamkaamera - pildistavad lennu suunaga risti olevat maapinna riba horisondist horisondini, peamiselt desifreerimiseks 12. Digitaalsed aerokaamerad Tüübid: · väikeseformaadilised digitaalsed kaamerad (1000x1000 2000x3000 pikslit)
kasutades saavutas erakordseid tulemusi. Tema tööd austati väga, seda kajastati teadusajakirjades ning uuringutes. ,,Zoopraxiscope" leiutamisega leidis Muybridge võimaluse projitiseerida piltide siluetid teineteise järel ekraanile ning nii saigi ta 1882 aastal võimaluse demonstreerida avalikkusele esimest ,,filmi". Aastaid hiljem inspireeris tema töö moodsa filmikaamera leiutajat Thomas Edisoni. Muybridge jätkab oma tööd Pennslyvania Ülikoolis, kus arendab uut multi-objektiiviga kaamerat, millega jäädvustab nii loomi kui ka inimesi. Eadweard Muybridge suri 1904 aastal Inglismaal oma nõo majas, mille välisseinale on asetatud autahvel mälestamaks meest, kes oma tööga andis nõnda palju tulevasele filmitööstusele. (http://www.wildfilmhistory.org/person/180/Eadweard+Muybridge.html) Charles-Émile Reynaud lõi esimese seinale projekteeritud animafilmi, mida näitas avalikkusele 28 oktoobril 1892 aastal Pariisis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Charles-
Kodukasutuseks kõlbavad suurepäraselt 300-punktised skannerid, kellel aga on suuremad nõudmised, võiksid valida 600-punktise seadme.Kõigil skannereil on võimalik skaneerimistihedust tarkvaraliste vahenditega ka mitu korda tõsta, kuid see võimalus on petlik - saate küll mitmekordselt suurema mahuga faili, kuid pildi teravus oluliselt ei tõuse. Tarkvara võimaldab vaid pildipiksleid interpoleerida, mis jätab mulje, et suur pilt on tehtud ähmasevõitu objektiiviga. Eri programmid annavad küll erineva kvaliteediga tulemuse. dynamic range Kui te leiate skanneri, milllel on võrdsed bit-depth, resolutsioon ja hind, siis dynamic range võib aidata neid võrrelda. Dynamic range on sarnane bit-depth'iga, kuna selle abil mõõdetakse skanneri võimekust värve edasi anda. Dynamic range'i mõõdetakse skaalal 0-5, kus 0 tähistab valget ning 5 musta värvi. Enamikel skanneritel on dynamic range 2 ja 2,5 vahel. Kallimatel on vastav näitaja ca 3
suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive. Esimese tänaseni säilinud valgusega joonistatud kujutise 7 sai prantslane Joseph Niecephore Niepce aastal 1826. Niepce kasutas valgustundliku elemendina vask- või tinaplaate, mis olid kaetud asfaldi, lavendliõli ja petrooleumi seguga. Selline plaat asetati objektiiviga varustatud camera obscuras kujutise tekkimise tasapinnale ja fotoaparaadi eelkäija oligi sündinud! Kasutatavate "filmide" tundlikkus oli aga nii madal, et kujutise saamiseks vajalik valgustusaeg pidi olema 48 tundi. Esimene kes foto salvestamisega hakkama sai oli Nicephore Niepce, kellelt pärineb varaseim säilinud foto ("Vaade aknast Le Gras's" 1826). 8 4 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 22.11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014
Põhjenda. Kuivsüsteemi apertuuri number on objektiividel väiksemad kui kondensori. Tuleb kondensori iirisdiafragmat ahendada, et vähendada valguse hajumist ja suurendada kujutise kontrastsust. 11. Mis juhtub vaatevälja ja valgusega, kui tõstame objektiivi suurendust? Vaateväli suureneb. Vähem valgustada. 12. Mis on objektiivi töökaugus ja miks on seda tarvis teada? Objektiivi töökaugus on objektiivi läätse ja preparaadi vaheline kaugus. Mida suurema suurendusega objektiiviga töötame, seda väiksem on töökaugus. Vaja teada, et kui lähedale peab objektiiviga preparaadile minema, et näha kujutist. 13. Millised eelised on immersioonisüsteemi kasutamisel? Saab suurendada mikroskoobi lahutusvõimet, eristada väiksemaid esemeid teineteisest kui kuivsüsteemis. Vedelik = õli, optiliselt tihedam keskkond ja kiirte hajumine on väiksem. 14. Miks on tarvis suurendada valguse hulka faaskontrastmikroskoobis võrreldes heleväljamikroskoobiga?
peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada. Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik, et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. See on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures
mööda, kui kaugel või ligidal tagumine sein august on. Niisama oleneb pildi selgus augu suurusest ära, mida väiksem auk, seda teravam, kuid seda nõrgemalt valgustatud pilt. "Pimekambri tööpõhimõtet rakendasidki esimestena maalikunstnikud. 17. ja 18. sajandil kasutati sellisel tööpõhimõttel töötavaid joonistuskaste maastikest ning linnavaadetest täppisjoonistuste tegemisel. Paljud tollal trükis ilmunud graafilised pildid valmisid samuti fotoaparaadi eelkäija, objektiiviga varustatud camera obscura mattklaasil. Ka maadeuurijad võtsid avastusretkedele kaasa analoogsed seadmed ning väljaõppinud graafikud, kes olid võimelised joonistama nii suure täpsusega, et valmistöid on raske joonistusteks pidada, pigem sarnanevad need eritehnikas valmistatud fotodega. Dagerrotüüpia on 1839 esitatud esimene laiemalt levinud fotograafilise kujutise tekitamise meetod, mis põhines hõbehalogeniide sisaldavate valgustundlike materjalide kasutamisel.
ut.ee/vveraamat/pages/7_5.html Foto 11. Fraunhoferi reflaktor. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.scienceblogs.de/deutsches-museum/2008/10/riesige-bienenwabe-auf-fliegendem-teppich.php 1 Zeissi reflaktor Zeissi refraktor telliti Tartu Tähetornile 1908. aastal, et asendada 1824. aastal hangitud Fraunhoferi reflaktorit. Aasta hiljem telliti fotograafilisteks vaatlusteks ka Petzval tüüpi objektiiviga fotokaamera. Teleskoop saabus Tartusse ja paigaldati 1911. aasta hilissügisel. 1927. aastal ehitati Petzvali kaamerast iseseisev astrograaf. 1947. aastal remonditi Zeissi teleskoopi. Siis vahetati välja ka objektiiv. Uue Zeissi objektiivi fookuskaugus oli aga kuuskümmend sentimeetrit lühem, seega lühendati remondi käigus ka teleskoobi toru. 1949-1950. aasta talvel kinnitati teleskoobile kaks kümne sentimeetrise läbimõõduga fotokaamerat, Apo Tessari objektiividega
inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Koosneb kahest optilisest süsteemist- objektiivist ja okulaarist, mille omavaheline kaugus on märksa suurem, kui fookuskaugus. Suurendus keskmiselt 1000x. Teleskoop- võimaldab vaadelda kaugel asuvaid esemeid. See koosneb objektiivist ja okulaarist, mis asetsevad nii, et objektiivi tagumine fookus F1 ühtib okulaari esimese fookusega F2. Teravustamisel võib objektiivi ja okulaari kaugus veidikene muutuda. Objektiiviga saadud kauge eseme kujutis asetseb praktiliselt objektiivi tagumises fokaaltasandis. Valguse laineomadused 1) Difraktsioon (paindumine, kõrvalekaldumine sirgjoonelisest liikumisest) 2) Interferents ( lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus) (Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel.) 3) Sõltumatu levimine 4) Peegeldumine 5) Murdumine
üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega - temaga sai kaksiktähtede uurimine alles oma alguse, ning tema mõõtmised pole praegusajal midagi oma väärtusest kaotanud. Struve edu ei põhjustanud mitte ainult tema isiklik anne, vaid samuti täiusliku mõõtmistehnika rakendamine. Tal õnnestus muretseda oma observatooriumile tolleaegse parima optiku Fraunhoferi konstrueeritud pikksilma - refraktori 9-tollise objektiiviga, mis oli tol ajal suurim, aga ka parim maailmas; enne seda kasutusel olnud refraktorid olid väga puudulikud, sest valguse erisugused värvid ei koondunud ühte fookusesse ning taevakehade kujud olid segatud vikerkaarivärvidest väärkujudega. Selle ,,kromaatilise" vea kõrvaldas Fraunhofer, valmistades objektiivi kahest osast - kumerast kroonklaasist ja õõnsast flintklaasist. Olles muidu ka
juht nägemisaistingu kaudu. Selleks et efektiivsemalt käsu- tada nägemist, on vaja tunda selle seaduspärasusi ja piire. Inimese silm sarnaneb paljus fotoaparaadiga (joon. 161), susega on siin juhi loomupärase kure ja paindliku tähele- Silmamuna eesosas asub objektiiviga sarnanev silmalääts, panu ning liigutuste teineteisega põimumine. mis annab silmamuna põhjale (võrkkestale) vaadeldava Kõige raskem ja vastutusrikkam moment juhi töös on objekti kujutise. Võrkkest koosneb väga paljudest näge- vajadus teha kurelt õige otsus ja see täpselt täita oota- misnärvi lõpmetest, mis valgusärrituse mõjul erutuvad.
Lugemiskaugus sõltub pea- miselt koodi tihedusest. (Pilt 13.1) Pildilugejad Pildilugejate puhul on tegemist uue meetodiga vöötkoodide lugemisel. Pildilugeja valgustab valgus- dioodidega (LED) loetavat ala. Lugemiseks on lugeja varustatud objektiiviga, mis edastab kuju- tise valgustundlikule maatriksile. Kui kujutis vastab mingisugusele vöötkoodi algoritmile, see deko- deeritakse ja edastatakse arvutisse. Pildilugejad suudavad lugeda kõiki vöötkooditüüpe. Kuna pildilugejad käsitlevad kujutist, siis suudavad need edastada arvutisse ka pilte. Pildilugejad võivad
annaabi.ee 
