Samakalderibad ( ettevalmistatud töö - optika praktikum TTÜ) (3)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Optomeetria õppetool
Üliõpilane: Karolin Karbus
Teostatud:
Õpperühm: OP1 A
Kaitstud:
Töö nr: 22
OT allkiri :
Samakalderibad
Töö eesmärk: Samakaldeinterferentsi jälgimine, interferentsijärgu ja plaadi murdumisnäitaja määramine.
Töövahendid: Laser , ekraan objektiiviga, tasaparalleelne klaasplaat.
Skeem
Joonis 1
Joonis 2Töö teoreetilised alused
Valguse peegeldumisel tasaparalleelse laadi ülemiselt ja alumiselt pinnalt tekib kaks valguslainet, mis võivad põhjustada interferentsinähtuse plaadi kohal olevas ruumis. Interferentsipildi tekkekoht oleneb valguslainete omadustest. Väga monokromaatse valguse puhul võib interferentsipilt täita kogu laadi kohal oleva ruumiosa , milles mõlemad peegeldunu lained üksteisega liituvad. Liitumise tulemus oleneb lainete käiguvahest. Joonisel 1 avaldub see järgnevalt:
, kus lisaks joonisel 1 näidatud suurusele λ on
valguselainepikkus vaakumis ja
on laadisuhteline murdumisnäitaja.
Kus k = 1, 2, …,
Suurust k nimetatakse vastava interferentsimaksimumi või –miinimumi järguks.
Tasaparalleelse ja homogeense plaadi puhul muutub käiguvahe ainult valguse langemisnurga α muutudes . Kui valgustada plaati hajuva momokromaatse valguslainega, siis tekib kõigis nendes punktides, kuhu plaadilt sama nurga all peegeldunud valguslained jõuavad, ühesugune interferentsiolukord. Kõik need valguskiired moodustavad plaadi pinnaga sama kaldenurga. Seepärast nimetatakse nii tekkivat interferentsipilti samakaldeinterferentsipildiks.
Antud töös on jälgitavaks pildiks samakalderõngad. Harilikult nimetatakse kõiki nii tekkinud interferentsipilte vaatamata nende kujule samakalderibadeks. Hästi jälgitava interferentsipildi saamiseks tuleb kasutada punktvalgusallikat. Suuremõõtmelise valguallika korral langeva vaatluspunkti mitmesugust kallet omavad lained ning mitme interferentsipildi liitumisel jälgitava pildi teravus väheneb.
Töö käik
Tabelid katseandmete jaoks
Tabel 15.1
ArvutusedKasutatud valemidKokkuvõte