Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast
Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Kas olete näinud? Kas olete näinud laeva, mis mastita? Kas olete näinud laeva, mis tüürita? Kas olete näinud, mis meestel on südames, kui meri käib keeru ja sadam on silma ees ja sisse ei saa! Oh nõnda oled sa, minu isamaa: laev oled sa mastita, laev oled tüürita. Su masti murdis kauge minevik ja võõrad su tüüri on juhtind, kuis juhtus. Kes meeldida tahab? Peab kandma lõpmata palju veel peab tundma, kuidas tal murdub meel,
selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgestu kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. Kas olete näinud? Kas olete näinud laeva, mis mastita? Kas olete näinud laeva, mis tüürita? Kas olete näinud, mis meestel on südames, kui meri käib keeru ja sadam on silma ees ja sisse ei saa! Oh nõnda oled sa, minu isamaa: laev oled sa mastita, laev oled tüürita.
Nõdrameelse laps hakkab nutma. Saadakse aru, et keegi tuleb, muidu laps ei nutaks. Laps tõstetakse kõrgemale, et ta paremini näeks. Sammud jõuavad pimedateni, nende keskele, pime naisterahvas küsib, kes oli tulnud, kuid vastust ei saanud. Väike laps hakkab südantlõhestavalt nutma... 2. Teose probleemistik ja ideestik 1)Kas elu kohta peab kõike teadma? Ei pea. Selle vastuseni jõuab sündinud pimedate kaudu, kes pole kunagi maailma visuaalselt näinud, kuid seeeest tunnetavad seda ning on rahul. 2)Kas hea elu elamiseks peab maailma oma silmadega nägema? Ei pea. Sündinud pimedad, kes pole mitte kunagi näinud, tundusid olevat rahul enda olukorraga, nad polnud mitte kunagi näinud, kuid nad kujutasid maailma endale ette. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Keskseteks tegelasteks tundusid olevat kolm sündinud pimedat. Nad tajusid ennast ümbritsevat maailma
Eestisse jõudis impressionism 19 ja 20 sajandi vahetusel. Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika. Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut. Kunstniku palett muutus hiljem hõbedasest rohekaks ja roosakaks tooniks. Tema ampluaasse kuulusid maastiku- ja linnavaated, lillemaalid ja natüürmordid. Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte.
MILLEKS MULLE FILOSOOFIA? Mina arvan, et filosoofia on see, mis paneb inimesed asjadest teisiti mõtlema. Kui keegi väidab, et maakera on ümmargune, aga kas nii siis tõesti on? Kui ise oma silmaga seda pole näinud, siis ei saa öelda, et maakera on ümmargune. Milleks mulle filosoofia? Usun, et mul on filosoofiat vaja, et ma hakkaks asjadest teisiti mõtlema. Ma ei saa uskuda kõike, mida keegi ütleb. Keegi võib mulle väita, et arvuti sees on kõvaketas, aga kui ma seda ise näinud ei ole, siis ma ei saa öelda, et seal on kõvaketas. Parim näide on minu jaoks jumal. Inimesed väidavad, et jumal on olemas, aga ma pole teda näinud oma enda silmaga. Kui
Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima. Ta kannatas elus nii palju, mis viis teda piirini. Miks ta ei valetanud Annale oma afäärist? Miks ta ei olnud tema kõrval ilusti viimse eluaastani, ta oleks võinud suruda depressiooni alla ja kasvõi valetada oma tunnetest ning helge olla Anna vastu, et too sureks õnnelikult.
mitmetele teatrilavastustele. (60ndad eesti kirjanduses) Hando Runnel on kirjutanud sõnad laulule "Jaanipäev". H. Runnel kirjutas ,,Jaanipäeva" 43 aastat tagasi. Vello Toomemets on meenutanud, et ta soovis värskelt ansambliga Fix liitununa endale laulu kirjutada ning mõtles Runneli luuletusi lugedes ja kitarri tinistades luuletusele juurde sobiva meloodia. (60ndad eesti kirjanduses) Luuleanalüüs Luuletuses ,,Ma polegi isa näinud" teema ja idee on igatsus. Esineb epiteete: elu aeg, hommikul vara. Hüperbool ehk liialdus elu aeg. Esineb metafoore: kõrge kuju. Huvi pakkusid luuleread: ,, ..kunagi teda ei näinud/ üks kord tema kõrget kuju/ ma une seest olen näinud." Nendes esines oksüümoron e teineteist välistavad nähtused. Luuletuse ,,Fotograaf pildistab tõde" teema on pildistamine ja idee: tõde on moonutatud. On häälikusümboolika ehk U- häälikul on otsimise tähendus. Lisaks tõde
järsku sa avastad, et tegelikult see kummitus oli hoopis mingi puukänd, ja ta ongi päriselt olemas kuigi see polnud kummitus. Seega sama on päkapikkudega, väiksed lapsed usuvad neisse ja nad arvavad, et nad ongi olemas, ja nii põlvest põlve usutaksegi neisse. Sama on ka Jumalaga , kui perekond usub põlvest põlve jumalasse, siis järelikult ta ongi olemas, kuigi keegi ei ole teda päriselt näinud. 1. + 2. + Minu jaoks enim põhjendatud Jumala eitus on , et Loodusteadustes pole võimalik märgata mingit märki Jumala tegevusest – uskuda Jumalat on sama kui uskuda «siniste sokkidega päkapikku». Ma arvan , tegelikult samuti, et ma ei saa usukda millessegi, mida ma pole ise kogenud, kuulnud, näinud. Sellepärast ma ei usu ka kummitustesse, sest ma ei ole neid ju päriselt näinud ja vaimudega samamoodi. JA ma ei usu ka üleloomulikku
August Gailit ,,Ekke Moor" 1. Miks Ekke Moor lahkus kodust? Mida tähendab kujundina lahtisi allikaid otsimas? Ekke Moor lahkus kodust selleks, et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Kuigi noormees oli võitnud Enekeni südame, tundis ta end nagu poisike, kes pole maailma näinud. Kogu küla pidas teda loodriks ja õigusega, sest teiste pojad tegid tööd ning saatsid vanematele raha. Lisaks sisekonfliktile oli probleem ka Toomas Üüvega, kelle käpa all Eneken oli ja kes poleks kunagi lubanud oma tütrel, sellise laiskvorstiga nagu Ekke, abielluda. Enne kui Ekke sai siduda end elu lõpuni Enekeniga pidi ta olema maailma näinud ning kindel enda valikus. Kujund lahtisi allikaid otsima tähendab otsima midagi, mis on tegelikult inimese nina alla
maastik nii ilus, nagu ta seda on ja ka ilusad puisniidud. ,,Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste kilda", nii on öelnud Mats Traat oma raamatus ,,Tants aurukatla ümber." Eestlased on ka palju maailmas reisinud, nii ka mina, olen palju erinevaid riike näinud ja kuulnud eri arvamusi eestlastets, paljud välismaalased arvavad meid olevat julged, isegi hulljulged, sellest on tekkinud ka erinevaid müüte. Müüt, mida paljud eestlaste kohta on öelnud kõlab: ,,Eestlased on nagu jäämägi külmad ja emotsioonitud" Ka noor ameeriklane Justin Petrone on kirjutanud: ,,Paistis, et ühe äkilise liigutuse järel lendab üks särginööp maha ja paljastab tema sooja naha. Miks küll pidid eestlased nii kitsaid särke kandma."
Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Enesehinnang ettevõtjana Kodutöö aines Ettevõtluse alused Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2015 Väljapakutud äriideed 1. Fototeenuste pakkumine inimestele - fotograaf (Sinu hobid) 2. Argentiina restorani avamine (Senine töökogemus, või muu elukogemus) 3. Kiirtoidu restorani loomine, kus inimesed saavad kõik komponendid ise oma maitse järgi valida. (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 4. Jumestamis teenus– jumestuskunstnik (Tooted/teenused, mida oled palju kasutanud ning tunned seetõttu hästi nendega seonduvat/ hobid) 5. Stiilsete riiete rent (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 6. Koerte hoiu- ning jalutamis teenuse pakkumine (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 7
· Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul kündes oli Juhan näinud, kuidas peremees hobuse seisma jätnud, võsikusse läinud, salasõnu pomisedes esiti kolm korda käpakil ümber suure kivi käinud ja siis alles tüki aja pärast lambaga tagasi tulnud; peale seda hakkas Juhan Märdit luurama; kuulas salasõnu ja proovis ka seda ise järgi; asi läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi
Päkapikud on olemas. Inimeste meelest on olemas ainult need asjad, mida saab läbi õhu vaadata või käega katsuda. Aga kas näiteks raadiolaineid saab katsuda või näha? Ei saa. Ometigi on need olemas. Arvatavasti on päkapikke mõned väikesed lapsed ikka näinud ka, tõenäoliselt aga mitte ükski suur inimene. Kui päkapikud näitaksid ennast täiskasvanutele, arvaks nad kindlasti ,et on hulluks läinud ning hakkaksid oma tervise pärast muretsema, päkapikud aga ilmselgelt ei taha, et inimesed muretseksid, kuna need punaste mütsidega vennikesed on heasüdamlikud , muidu nad ei tooks lastele ju kommi. Nad teevad kiiduväärt tööd, vanemad ei viitsiks ju absoluutselt igal ööl laste
Ütlused Runneli kohta "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Ave Alavainu "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Teet Kallas "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Ivar Sild Luuletuse näide Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju ma une seest olen näinud. Tänusõnad Tänan tähelepanu eest!
panna Eesti lipu lehvima ning laulda Eesti hümni . Eesti rahvale ei meeldinud olla võõra võimu all, kuna nad ei saanud teha paljusid asju mida nad oleksid teha tahtnud.Tänasel päeval saame avalikkuse ees oma mõtteid ning arvamust vabalt välja öelda, nii et keegi meid selle eest ei karistaks.Me saame vabalt hümni laulda ja isamaalisust tunnistada, selle üle tasub uhke olla.Praegused noored inimesed võibolla ei suudagi aru saada kui tähtis see on kuna nad ei ole näinud neid aegu oma silmaga kui eesti veel Nsv või Saksa võimu all oli.Mina ise pole ka muidugi seda rasket aega näinud kuid arvan et see võis olla väga piinarikas ning raske aeg. Ma soovin et Eesti rahvas oleks edaspidi palju positiivsem ning oskaks väärtustada oma väärtusi.
rind pakitseb ja ängitseb (1:13). Südames midagi salaja tärkab (4:99). Otsind olen, viimaks nüüd ka leidnud nagu raske loor on igatsus mind köitnud ja ei ole sõnu rohkem. Luba mulle ta mu armsam. Ikka kordan Sulle (1:79)! Mida ma veel hoian, keda ma veel kaitsen, kui mitte sind (4:12). Ei taha ma neid, kel näod libedamad, kellel palju vara, needki põlgan ära (1:78). Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda näinud kõik (4:133). Sa tahtmatult naeratama pead (3:131). Vaid vilistad nagu lind (2:105) ja maailm korraga jääb sulle vait (3;126). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Tahan suudelda su käsi, tunda sinu huulte niiskust (4:114). Kas teeme mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sositama kisendusi (4:83)?
Kui Leif ära suri ja toimusid matused siis laulsid tema kaaslased, kellega ta oli veetnud pool elu erivajadustega kodus Paradiisis. Nad kõik laulsid niihästi ja see läks niihinge, et terve selle aja ma nutsin täiesti ja ma ei suutnud kuidagi pisaraid tagasi hoida. Kahjuks see kõik on elu, inimesed elavad ja surevad, selline see elu olema peabki. Minumeelest on see film üks parimaid mida ma näinud olen ja ma olen näinud väga palju erinevaid filme. Väga tore, et ma pidin seda vaatama minema, ma ei kahetse seda, kindlasti ma vaatan seda tulevikus veel ja arvan, et minu emotsioonid ei muutu sellega, et olen seda filmi varem näinud. Vaatan ja vaatan ja igakord ta läheb samamoodi hinge. Seda filmi ma soovitaks kindlasti kõigile ja seda ma kindlasti teen ka, sest see on seda väärt! Sigrid Järsk 11B
Eesti ja loodus Kindlasti oled sa jalutanud mööda Eesti metsi näinud pilvedeni ulatuvaid puid, õitsevaid lilli ja kuulanud linnulaulu. Võib olla näinud aeg-ajalt ka mõnda metslooma? Kahjuks ei ole see aga kõik, mis meie metsades pesitseb. Kui tihti oled sa näinud metsas kommipabereid ja pudeleid? Kui tihti aga hoopis midagi suuremat tee servas vedelevad vanad rehvid ning kuuse taha on peidetud vana külmkapp. See võib kõlada naljana, kuid kahjuks see ei ole nii. Prügi ja selle vale hoiustamine on järjest kasvav probleem kogu maailmas. Jah, ka Eestis. Mida me siis saaksime teha? Üheks efektiivseimaks looduse säästmise viisiks on taaskasutus. Nii inimesed kui ka ettevõtted annavad oma panuse
.. Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi minna." Jaan: ,,Okei siis, tsau!" Hulkuv kass: ,,Ma ju ütlesin sulle, sa tobe jänes, sa oled minu jaoks liiga imelik." Jänes: ,,Noh, sa ei peagi mu sõber olema, ma lihtsalt mõtlesin, et oleks nagu lihtsam ellu jääda koos." Jaan: ,,Tere! Kas te olete siin kandis hunti näinud?" Jänes: ,, Lõpuksss... olendid, kellega suhelda!" Jaan:" Ma küsisin, kas sa oled siin HUNTI näinud või MITTE!" Jänes: ,,Ahh mis sa ajad? Siin metsas pole ühtegi hunti ja sa ei räägi viisakalt!" Jaan: ,, Head aega!" Hanna-Liisa: ,,Te olete nagunii rõvedad, au revoir!" Hulkuv kass: ,, Need on küll jubedamad olendid, keda mina näinud olen, nii ebaviisakad!" Rebane: ,, Ja kes te olete siin jõlkumas?" Jaan: ,,Lihtsad jahimehed."
Kinos käik KK: Igav on! KT: Midagi pole teha! VAIKUS!!! KK: Läheks õige kinno või mis sina arvad? KT: Mh. Ei tea mis seal jookseb? KK: Ma kohe lähen ja uurin.(jalutab teisele poole lava) KT:(oma ette) Ei tea kaua ta neid küll uurib. VAIKUS!!! KK: Nii leitsin! KT: Loe siis ette. KK: Tarzan 1, Tukatriinu, Gorilla Tallinas ja Keelatud vihm. KT: Mmm! Ei tea mida küll vaatama minna! KK: Äkki "Gorilla tallinnas", sest teisi me oleme ju näinud. KT: Nii et lähme siis kinno? KK: Muidugi, muud meil ei ole ju teha. KT: Millal see hakkab? KK: Kell 19.30. KT: Aga sinnani on ainult kolmveerand tundi aega!!! KK: Mis me siis veel ootame. KT: Hakkame minema. KINOST TAGASI! (lahkutakse lavalt hetkeks-tullakse tagasi arutledes) KK: Mulle meeldis see kui politseid gorillat taga ajasid ja see kui gorilla kartis kassi. KT: Aga mulle meeldis see kui joodik vastu puud jooksis. KK: Aga midagi sellist ei olnud ju seal filmis. KT: Muidugi ei olnud
Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Martinson- Väike, alati ninuli raamatus, ka vahetundide ajal. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Teeäär- Kutsuti Jossiks. Kohlapuu- Lühike, priske, klassi parim matemaatik. (Enda sõnul: põhimõtteline patsifist) Miljan- Klassi kõige parem õpilane. (patsifist) Armastas head nalja. Mugur- Heleda häälega. Nika Ahas- Henn Ahase isa.
PORKUN PORKUNI PREILIST Öövahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ümberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest rääkida, mis Porkuni tiigi peal enamasti igal keskööl nähtav olla. Tuluke kerkinud kui põlev küünal äkitselt vee peal üles ja kustunud tunni aja pärast jälle ära. Ehk tiigi tuluke küll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust näinud, siiski ei teadnud keegi asja sündi pikemalt ära seletada. Viimaks leitud Haljala kihelkonnast üks vanarauk, kes selle poolest sügavamat otsust võinud anda. Tema jutt kostnud nõnda. Mõnisada aastat enne Rootsi aega elanud kindlas Porkuni lossis üks vahva sõjamees rüütlite seisusest, kes kui poissmees oma noore õega majapidamist talitanud. Rüütel pidanud kui sõjamees sagedasti lossist ära olema, mis ajal tema õde ühe noormehega sõprust
Platon ,,Politeia"(teksti analüüs) Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest.
Kaks mõmmit See lugu jutustab kahest mõmmist, kes elavad ühes pimedas ja koledas koopas. Nad on väga õnnetud, sest nad on elanud peaaegu kogu oma elu selles õudses paigas. Koopas oli nii pime, et nad pole teineteistki aastaid näinud. Nad on tahtnud koopast põgeneda, kuid koobas on ülimalt hiiglaslik ning see pole neil õnnestunud., kuid nad pole alla annud. Nad teatsid, et kusagil peab olema ka väljapääs. Nii nad siis võtsid teineteisel käest kinni ja hakkasid lihtsalt kõndima. Nad komistasid pidevalt ja kõndisid seinte vastu, kuid nad ei loobunud oma plaanist. Lõpuks väsisid nad nii ära, et tegid puhkepausi. Mõne aja pärast tõusis üks mõmmidest, sest ta nägi kauguses tulekuma. Ta ei suutnud
südamelähedasemad. Pidin üllatusega tõdema, et muusikal ei ole populaarne vaid eesti publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi. See võis tingitud olla sellest, et Vanemuises näidatakse etendust koos soome ja inglisekeelsete subtiitritega või siis sellest , et MaarjaLiis on tuntud ka väljaspool Eestit. Eva Peroni osatäitjaks on MaarjaLiis Ilus, keda võib julgelt pidada Eesti üheks parimaks naislauljaks. Olen näinud ka muusikali " Helisev muusika" , kus MaarjaLiis mängis samuti peaosas. Tema kehastatud Eva meeldis mulle rohkem , kui tema kehastatud Maria. Päris suur roll oli ka Vaiko Eplikul , kes on samuti äärmiselt hea häälega meeslaulja. Muusikalis tegid kaasa veel Lauri Liiv , Aivar Tommingas , Rasmus Kull ja teised. Kokkuvõtes jäin etendusega väga rahule. Osatäitjad olid professionaalsed , kostüümid meeldejäävad , keskmisest värvikamad. Aplaus muusikali lõpus oli suur
Vaadates ringi näeme natuke, ronides kivi otsa, näeme rohkem. Kui aga ronida mõne väga kõrge puu otsa, on vaateväli päris erinev sellest, mis maa pealt vaadates. Sama põhimõte on meie maailmapildi kujunemisel, mida rohkem me teame, seda rohkem täiustub ja vastab tegelikkusele meie maailmapilt. Juba ammu enne meie ajaarvamist oli inimestel ettekujutus maailmast. Nende andmed põhinesid sellel, mida nad olid oma silmaga näinud. Näiteks kunagi usuti, et maailm on hiiglaslik lame ketas, mida hoiavad oma kilbil kilpkonnad. Selle maailmapildi muutis kehtetuks Aristotelese teos ''Taevastest'', kus tõi ta argumendid, miks maailm on pigem ümmargune kui lapik. Ptolemaios täiustas Aristotelese pilti, kujutades terviklikku kosmoloogilist sfääri. Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. Vahepeal loodi veel erinevaid maailmapilte, mis tundusid kas rohkem või vähem
sõiduvahendi, mida võib pidada tänapäevase jalgratta kaugeks esiisaks. Möödus veel ligemale sada aastat ja maailmas läks lahti tõeline „jalgrataste hullus“ mis 1880. aastatel ka Eestisse jõudis. Kurat kahel rattal Kaluuga kubermangu ühe küla talupojad elasid juba pikemat aega kabuhirmus. Videviku saabudes pugesid kõik inimesed majadesse, sulgesid uksed-aknad ning palusid jumalat. Mitmed külamehed ja naised olid õhtuti näinud külatänaval elusat kuradit. Tulnud teine õhtuvidevikus ja kihutanud kahel rattal läbi küla. Kuna külarahva arvates inimene sarnaselt püsida ei saanud ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda, siis oldi kindlad, et tegemist on vanakurja enesega. Kuradi igaõhtune terror hakkas muutuma väljakannatamatuks. Ühel õhtul varustasid küla julgemad mehed end ristimärkidega ning läksid külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive ning jäid kaikad peos ootama
Kas muusikaline andekus on pärilik või õpitav? Meie ümber tundub olevat palju andekaid inimesi, aga seda me täpselt ei tea, kas nende oskused on päritud või nad on selle kallal lihtsalt palju vaeva näinud. Enamasti on nii, et kui inimene on olnud enda eluajal muusikaliselt andekas, kandub see edasi ka tema lastele. Samas tuleks aga ka selle lapsega veidike vaeva näha , muidu läheks kogu see edasi kandunud muusikaline andekus kaotsi ja kui temaga koolis ei tegelda ,on see tõeline ande raiskamine.Inimene võib küll tunduda hea muusikalise kuulmisega olevat, aga seda annet ei rakenda ta tõeliselt mitte kunagi.Siin võib näiteks tuua W.A Mozarti, kes oli tõeline geenius
Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! ********** jõuluvana vaata mind, mina veel ei tunne sind. Teen su habemesse pai, kui on valus, ütle ai! ********** Mina olen alles väike, emme musi, issi päike. Lühike mu salm on vähe, pikem ei jää lihtsalt pähe. ********** Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud. Nägin ainult kingipakke, nüüd ma hüppan rõõmust lakke! ************ Akna peale panen sussi, ootan päkapikujussi. Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele. Abiks lõbus põhjapõder -
lepingurikkumine on oluline, kuna [põhjendus, miks lepingurikkumine on oluline, viidates ühele või mitmele VÕS § 116 lgs 2 toodud alusele. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumise eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine
See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav. Samuti on see ka maitse asi. Sellegipoolest on ilmselt kõik lugenud neid imelisi jutte kus lõpus tulebki välja tõsiasi ,et ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab. ''Jumalaema kirik Pariisis'' näitab meile ,et see ongi nii. Esmeralda oli ilus ,saatuselt mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palju näinud ja oskas vaadata inimesi ka veidi teise pilguga kui lihtsalt ,hinnata neid välimuse järgi. Erinevalt paljudest teistest ,kes nägid Quasimodos vaenlast või kurja inimest teadis Esmeralda täpselt ,et Quasimodo ei tee talle iilagi liiga ,sest vaatmata hirmutavale välimusele oli ta ilus seest poolt. Frollo (armastas Esmiraldat) välimusel polnud midagi viga ,siiski Esmeralda ei kihutanud talle naiseks ,sest nägi kui surnud mees Frollo seest oli
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse neid selle eest tappa või vastupidi? Huumorimeel on ainuke, mis aitab säilitada tervet mõistust. Kohe kui hakata sügavalt mõtlema kõikide koleduste peale, mida me näinud oleme ajab see meid hulluks.
Kord läks sinna üks vanamemm kellel olid mõlemas käes korv ja nuga. Ta läks sinna sellepärast, et korjata selle oru kõige maitsvamaid marju. Korraga tuli ühest onnist välja üks tumedate tiibadega olevus keda oli nähtud umbes tuhat aastat tagasi ja temast levisid kuulujuttud. Vanamemm ehmatas nii ära ja ta jooksis ruttu orust välja ja sööstis kiiremas korras korravalvurite juurde. Loomulikult keegi ei uskunud vanamemme lugu. Aga oli samas orus käinud ja näinud seda tumadate tiibadega olevust. Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale otsustasid korravalvurid ikka asja kontrollima minna ja nemadki kadusid orus ära. Puhkesid suured kuulujuttud, et tumedas orus on nähtud tumedate tiibadega olevust. Jutt jõudis ka ühe nõia kätte ja ta teadis kohe mida ette võtta. Ta meisterdas valmis suure plaani kuidas tumeda tiibadega olevust kinni püüda.
20 aastat hiljem Villu on 20-aastane. Teda on terve elu kasvatatud nii, et temast tuleks Kõrbojale sobiv peremees. Anna ja Eevi on mõlemad Villu kasvatamisega palju vaeva näinud. Annal on korduvalt kosilasi käinud aga ta on kõigile ära öelnud, sest väikse Villu isa oli ainus, keda ta enda kõrval oleks näinud. Anna tahtis hoolitseda Villu eest, samamoodi nagu ta teeks ka oma pojaga. Anna saab Eeviga väga hästi läbi. Eevi on Annale väga tänulik selle eest, et ta 20 aastat tagasi teda pojaga Kõrbojale elama võttis. Eevi aitab majapidamistöödega, isegi teeb enamiku neist ise, et Anna samal ajal saaks Villut kasvatada ja harida. Aga Villule see mõte ei meeldi üldse, et tema elu on ette määratud. Südames
doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Jean-Paul Sartre ütles: ,, Kuna jumal on surnud, siis inimese igapäevaseks saatjaks on meeleheide ja hirm(ängistus)." ( Jean...2007.Jean-Paul Sartre.-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007). · Reigo Riis (17) õpilane: ,,Ma arvan, et jumalat ei ole olemas, kuna ma ei ole teda enda silmadega näinud ning ma ei saa uskuda, seda mida pole ise näinud." · Iris Murdochi romaan ,,Inglite aeg". See teos räägib Carelist, kes on olematu City kiriku vaimulik. Careli vend püüab temaga korduvalt ühendust võtta, kuid Carel tõrjub ta tagasi. Nende inimeste omavahelistele suhetele Murdochi raamat keskendubki. Kõige keskmes on aga Carel, kes usub, et Jumal on surnud ja tema inglid on valla päästetud ( Murdoch,I.2003. Inglite aeg.Pärnu: Kirjastus Varrak). Contra
Laupäeva hommikul oli leitud Tradside pargist surnult naine nimega Lana Antrozjova. Politsei on hakanud asja uurima , kuid siiamaani pole leitud midagi.Huvitavaks teeb asjaolu see , et Lana oleks pidanud esmaspäeval kohtus olema tunnistaja. Nimelt ta pidi tunnistama Peeter Namitski vastu, kes on ühe maailma suurima ettevõtte juht. Politsei on aastaid proovinud teada saada Namitski räpased saladused , kuid alati on ta neist olnud üks samm eespool. Lana oli aga näinud möödunud neljapäeval koju kõndides enda silmaga kuidas Namitski ühe mehe maha lasi. Kuna Lana õde Natalja ei uskunud eriti politsei võimetesse see juhtum lahendada, siis otsustas ta oma õe kohta tõe teadasaamiseks viimased rahad välja otsida ja minna linna parima dektekdiivi Alani jutule. Alan oli nõus selle juhtumiga tegelema hakata.Alan alustas uurimist sellest, et helistas politseis töötavale sõbrale ja küsis kuhu nemad on uurimisega jõudnud
Ilus hetk võib ju olla seegi, kui nähakse, et teine on õnnelik ühiste huvide üle. Ilusad hetked on tihti seostatud romantikaga. Üks ilusamaid hetki, mis inimestele alati meeldib ning muljet avaldab, on päikeseloojang. Seda hetke seostatakse alati kahe armunuga, kes üksteisel ümbert kinni hoiavad. Lähedased hetked kallite inimestega on alati kõige ilusamad ning väärtuslikumad. Ilusateks hetkedeks loetakse ka neid hetki, mis on kallite inimestega, keda ammu pole näinud. Näiteks lahutatud vanematega lastele on ilusad hetked need, mis veedetakse koos mõlema vanemaga. Tüdruk, kes ammu vanaisa näinud pole, väärtustab seda, kui vanaisaga koos kalale saab minna, isegi kui kaladest kahju on. Ilusad hetked on need, mida veedetakse ilusate inimestega. See on hetk, mil midagi inimese alateadvuses ütleb, et see on tema hetk. See on see hetk, mis on tema oma ning mida keegi talt ära võtta ei saa!
Lõpukõne Armsad vanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad ja kallid lõpetajad! Oleme täna kogunenud siia, et panna punkt meie üheksa- aastasele töö tegemisele. Meie senise elu kõige pikem ning pingerohkelisem etapp on läbitud. Tänane päev on emotsioonide- ja meenutusterohke. Oleme end kuidagi üheksa aastat ülal pidanud, kes halvemini ning kes paremini. Oleme olnud kokkuvõtteks tublid ja tahame tänada kõiki, kes meid sellel teel edasi viinud on. Läbi üheksa aasta oleme näinud pisaraid, raevuhoogi ja endast välja minemisi, halbu hindeid ning märkuseid. Kuid jäägem positiivseks me oleme siiski lõpetajad ning ennast kõigest sellest läbi vedanud Me oleme näinud õpetajaid, kes pole meiega üldse sobinud ning asemele saanud inimesed, kelle me nüüd pisarateis minema saadame. Jääme mäletama meie õpetajate valesti läinud sõnu ning lauseid. Üheks naljakamaks ja meeldejäävaimaks on kindlasti vene keele õpetaja öeldud
Mul on võimalus avaldada enda arvamus ükskõik millest tervele maailmale ning saada sealt tagasisidet. Muidugi ei saa ma unustada ka seda fakti, et tänu temale avardub minu silmaring, mis varem pole olnud nii lai nagu praegu. Tänu meediale saan ma teada, mis toimub selles maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole. Meedia mõju võib olla ka negatiivne. Vägivald, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, terroriseerimine- kes poleks meist seda meedias näinud? Ma olen selle vastu, sest neid asju propageeritakse tihti, kuigi isiklikult mina ei ole nendest mõjutatud. Suureks probleemiks on ka vale informatsiooni edastamine meedia kaudu, mida paljud võimul olevad inimesed ära kasutavad. Selle tagajärjel tekivad inimestel valed ettekujutused situatsioonist, see aga võib põhjustada inimeste vahelisi konflikte. Meedial on mulle palju anda. Tänu temale saan ma juhtumustest, inimestest ja muust teada, millest muidu ei kuuleks
[Avalduse saaja] poolt toime pandud lepingurikkumine on oluline, kuna [põhjendus, miks lepingurikkumine on oluline, viidates ühele või mitmele VÕS § 116 lgs 2 toodud alusele. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumise eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine
toidupuuduse ja epideemiate käes ning otsene sõjaline tegevus puudus. Sellest on raamatu, ,,Läänerindel muutuseta'', kirjutanud maailmakuulus kirjanik Erich Maria Remarque. Ta on selles sõjategevust väga detailselt ja realistlikult kirjeldanud. Kokku osales I maailmasõjas ligi kolmkümmend riiki, langenuid oli peaaegu kümme miljonit ning mehi mobiliseeriti sunniviisiliselt mitmeid kümneid miljoneid. Varem polnud maailm nii verist sündmust näinud ning oma ulatuselt ja purustustelt ületas Esimene maailmasõda kõik varasemad sõjad. Juba sellised näitajad näitavad, et sõdades on ainult kaotajad. 1918. aastal, mil Esimene maailmasõda lõppes, mõistsid mitmed osalenud riigid, et see sündmus oleks võinud olemata jääda. Selle halba mõju tunnetasid ka võitjad. Ka võitjaid saab pidada kaotajateks, sest nende majandus oli lõhkenud, suured purustused
selle kaudu saab välja lugeda milline oli Eestimaa neil aastatel kui J.Liiv veel elus oli ja kuidas tema seda nägi. Luuletus räägib sellest milline oli Eestimaa siis ning kuidas Juhan Liiv seda nägi. Tema jaoks oli Eestimaa lagunenud, hall ja masendav paik. „Must lagi on meie toal“ Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Mulle meeldis see luuletus kõige vähem, sest see on väga sügav, tume ja masendav. Luuletus räägib sellest kui palju on lagi näinud ja kuulnud ning mida kõike ta on üle elanud. Kui lagi suudaks kõnelda siis oskaks
Impressionism jõudis Eestisse alles 20.sajandil. Järjekindel impressionism huvitas ainult üksikuid eestlasi. Esimene eesti kunstnik, kelle loomingus võib leida impressionismi mõju oli Ants Laikmaa. Ta õppis Düsseldorfis Saksamaal ning tegi õppereise Belgiasse ja Prantsusmaale. Alates 1900. aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus loovkunstnikuna. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli. Üks Laikmaa tuntumaid töid on Marie Underi portree, mida ka ise näinud olen. Tuntud impressionismi viljeleja oli ka Paul Burman, kes viibis Prantsusmaal 1912-1913. Enne seda oli ta lühiajaliselt õppinud läti impressionisti juures Riia kunstikoolis. Ta oli suurepärane maastiku ja eriti loomade maalija. Tema kunst oli võrreldes prantsuse impressionismiga palju dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Samuti tegid impressionistlikke maale Aleksander Vardi, kelle töödes olid õhu-
Nõusolijad ja pooldajad kirjutavad alla ja sellest kui palju on allakirjutanuid sõltub edaspidine. Kogunud piisava aja alkirju saadetakse leht kõigi heakskiitjate nimedega näiteks siis riigikokku või omavalitsusse. Heal juhul pannakse seda tähele ja võetakse midagi ette. Halvemal juhul ei tehta sellest lihtsalt välja ja töö on luhta läinud. Kuid on olemas veel üks võimalus. Kõige tugevam ja kindlasti toimiv. Protesteerimine. Protestida saab mitut moodi. Kindlasti oleme näinud seintele kinnitatud palkateid ja kuulnud sõimavaid lauseid, samuti oleme ka näinud ja kuulnud uudiseid steikidest. Tavaliselt väikeste palkade pärast, aga see ei puuduta otseselt valitsust. Rohkem mõjub valitsusele meeleavaldus. Kindlasti mäletame pronks mässu ja selle tagajärgi. Tihti on tänavatel ka kambad protestijaid, kel käes loosungid. Kuna selline tegevus tekitab uusi probleeme lahendatakse need kiirelt või varem, et neid ei tekiks.
kustukummiga'', kuid mina seda nii ei ütleks ega sooviks öelda. Meie elatud aeg ei peagi olema täis perfektsust ja kiiduväärt, mida taevani tõsta, meil peab olema ka kurbi ning kahetsevaid hetki. Hetki millal me saame ennast voodisse kerra tõmmata, aega maha võtta ja mõelda kõigele ning ka tahtmisel pisaratel voolata lasta. Kui meil poleks kurbasid ega kahetsevaid hetki, siis kuidas saame me öelda, et me oleme näinud ja elanud õiget elu? Ei saagi. Kuna me poleks näinud elu erinevaid külgi ja huvitavaid asju mida tal meile näidata oleks. Me joonistame iga päev, iga minut, iga sekund endale midagi uut ellu, kuid tahes tahtmata me seda kustutada ei saa. Kui me saaksime kõik ära kustutada oma mälust, oma ime ilusast joonistatud pildist siis see pilt poleks see mida mina endale sooviksin. Ma nõustun väitega, et elu on kui joonistamine ilma kustukummita ning see väide on õige! Jätkan joonistamist oma hämmastavele ja
Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud.
Vastaja: Siis ei olnud ühtegi sõda käimas kuid kui Juri lendas kosmosesse arvasin, et algas uus sõda, sest kõik karjusid ja oli lõbus jne! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus. Küsitleja: Kui te elasite, juba umbes eesti esimese presidendi surma ajal, kas teie vanemad olid elu pärast mures või oli kuidagi teisiti? Põhjendage! Vastaja: Ma ei uurinud oma vanemate seisu ja ei teadnud ega ka tea sellest mitte midagi! C.1. Küsitleja: Kas te olite kunagi elus näinud Coco Chanelli (Gabrielle Chasnel)? C.1. Vastaja: Kahjuks, ei! C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Kas teie vanemad on kuidagi kannatada saanud järgmistelt isikutelt: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enstein, Adolf Hitler või/ja Jossif Stalinilt? Vastaja: Saime /Sain kannatada nendelt isikutelt: Adolf Hitler, Jossif Stalin ja vanemad said vist kannatada ka tsaar Nikolailt, kuid täpselt ei tea!
suurepäraselt etenduse taustaks ja lisas loole emotsiooni juurde. Mis oli eriti meeldejääv ja tegi kontserdi eriliseks see, et sain esimest korda külastada Nordea kontserdimaja. Mind üllatas nii mõnigi näitleja ja laulja. Muusikapaladest meeldis mulle kõige rohkem taustamuusika ajakellale, seda kuulates oli tõesti tunne nagu aega oleks keeratud kas edasi või tagasi. Jäin väga rahule näitlejate lauluoskusega, oli aru saada kui palju nad on proove teinud ja vaeva näinud ning muidugi kehtib sama ka esinenud orkestritele, kooridele ja bändile. Eriliselt jäi mulle meelde üks kõrvalosatäitjatest, Madis Bauman, kes mängis nii rektori, sõjapealiku, hertsog Bernhardi, teeneri kui ka kaisutava noormehe rolli. Märkimisväärne oli ka üks peaosatäitjatest, Erik Mandel, kes näitas üles oma külma närvi ja head improviseerimisoskust. Laval olid tegelaskujud visuaalselt just nõnda nagu ajaloolises
2. ? ? Milline see kool on? Kus asub? 3. ? Mitu aastat oled siin õppinud? 4. ? Mis klassis käid? 5. ? Milline sinu klass on? 6. ? ? Kuidas sa õpid? Millised ained meeldivad? 7. ? Millal sa lõpetad põhikooli? 8. ? ? Mida hakkad edasi tegema? Kus hakkad edasi õppima? 9. ? ? Kas tahad omandada kõrghariduse? Miks? 10. ? Millised elukutsed sulle meeldivad? 11. ? Kelleks tahad saada? 12. ? Kus sa tahad töötada? A: , , , ? ( tere, pole ammu näinud, kuidas läinud on, mis koolis sa õpid?) B: , , , .(tere, tere, pole ammu näinud jah, minul läheb hästi. Vahetasin kooli, nüüd käin Tallinna Tehnikagümnaasiumis.) A: ? ? (Milline kool see on? Kus see asub?) B: 187, ? ?(see asub mustamäel Sõpruse pst 187, aga mis me siin minust räägime, räägi parem, kuidas sinul läheb? Kas käid ikka sama koolis?) A: , , . ?(ei, läksin kaks aastat tagasi Gustav Adolfi
annaabi.ee 
