hoolitsemine ja veekandmine. Linnas oli naistel rohkem ametivõimalusi, nad olid kaubitse-jad, õpetajad raamatuköit-jad, -illust- reerijad, õmblejad ja arstid. Linnades oli aga suurimaks probleemiks prostitutsioon. Perekonna ja abielu alternatiiv. Nunnakloostrid töötasid ka vallaliste naiste turvakodudena. Nunnakloostrid olis väiksemad ja vaesemad, kui mungakloostrid. Mõned kloostrid pidasid ka koole. Nad tegelesid üksi olles lugemise, kirjutamise ja õppimisega. Arvati, et naistel olid suhted maagia, loitsude ja vaimude salapärase maailmaga. Naistel arvati olevat võimed, millega saab nii head kui ka halba korda saata. Usuti, et naised, keda nõiaprotsessides süüdistati,
ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele. Kloostrimüüride vahel leidis eluaseme müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada osadust Jumalaga. Müstikud nägid visioone ja kuulsid hääli: enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Nunnakloostrid • Kuremäe nunnaklooster- Nunnakloostrid • Pirita nunnaklooster- • Pirita klooster on püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital. • Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarklooster.
liikmeni 2000. aasta rahvaloenduse järgi. · Eestis elab ka 18 nunna Iseäralikkus: · Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). · Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). · Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). · Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili, Itaalia, Hispaania, Honduras) või poolakad, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. · Hinnanguliselt oli 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast.
tagada leskedele ja vallalistele tütardele seisusekohane elujärg. · Liivimaa reformatsioonieelse kirikuelu uurimist raskendab allikate vähesus. Piiskoppide ja toomkapiitlite tegevusest on paremini jälgitav poliitiline külg, kogudusekirikute ja kloostrite puhul aga majanduselu. · Keskaja lõpul oli Eestis kokku 12 kloostrit ja kerjusordude konventi: tsistertslaste mungakloostrid Padisel. Kärknas, nunnakloostrid Tallinnas ja Lihulas, dominiiklaste konvendid Tallinnas ja Tartus, frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres, naistertsiaaride konvent Tartus ning birgitiinide klooster Pirital. Vahetult enne
. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks.
kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks.
Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes
Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud (linnarahvas peab ka jutlust kuulata saama), kuna viimased kaks püüdlesid avatuse poole. Dominiiklased nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild)
kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste) 1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms.
Nad läkitasin nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Mungakloostri eesotsas oli abt. Euroopa munkluse rajajaks peetakse Itaalia munka Nursia Benedictust (u 480-u 543). Ta asutas 529. aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Olid ka nunnakloostrid. Esimesed asutati 7.-8. sajandil. Üldiselt kujunes enamikul vaimulikel mungaordudel välja oma naisharu, kuid enamasti jäi see meesharuga tihedalt seotuks, sest naistel polnud lubatud vaimulikena tegutseda. Mungad olid nunnade pihiisad, pidasid neile jumalateenistusi ja jutlusi. Nunnakloostri eesotsas oli abtiss. Kirikuhoone Jumalateenistuste väärikaks pidamiseks oli vaja pühakodakirikut.
Nunnakloostreid ei asutatud ainult usulisest huvidest lähtudes ning olid peaaegu eranditult aadlinaiste ja vahel ka kuningannade loodud. Neid oli vähem ja need olid mungakloostritest vaesemad ja väiksemad. Kloostrite argipäeva iseloomustas toiduainete nappus, mida püüti leevendada andidest saadud varadega. Kloostrielu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks. Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult sõltumatud. Lisaks, rikkamatel kloostritel olid ka naisteenijad ning osades elas isegi ilmalikke naisi, kes olid nagu kliendid, kelle toodetud tuju oli vaestele kloostritele tähtis. Mõned kloostrid pidasid koole, millest saadi tulu ning mille õpilased olid ühiskonna ülemkihtidest, vaeseid lapsi nunnad ei õpetanud. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja
Pariisis begiinikonvendi. Konvendis oli 400 tütarlast, kellest suurem osa olid vaesed, kuid osa ka kõrgestisündinud. Oma testamendis jättis Louis IX veel märkimisväärse rahasumma nii Pariisi kui ka teistele Prantsusmaa begiinidele. Begiinide liikumine sai alguse aadlike ja rikaste kodanlasnaiste hulgas, kuid kujunes hiljem nunnakloostritest rahvalikumaks. Begiiniühistutega liitumine ei eeldanud varandust ja liitumisega seoses ei tehtud kingitusi nagu seda sageli ootasid nunnakloostrid. Begiinidel oli lihtsam kui oma kloostritesse suletud nunnadel osaleda linna elus ja tegutseda uuendajana kasvatuse, haigepõetamise ja käsitöö alal. Begiinid hankisid endale elatist kudumise, pitsinipeldamise, tikkimise ja haigepõetamisega. Begiiniühistu pakkus naistele turvalist elu, seltskonda, meeldivaid, kuigi karmilt lihtsaid olusid ja võimalust iseseisvalt omale elatist hankida. Mitmed jõukad begiinid toetasid vaesemaid, pakkudes neile elukohta
ligimesearmastuse.Eestis olid frantsisklaste kloostrid Tartus, Keskaeg Rakveres ja Viljandis. # Tsistertslastel kujunes välja süsteem harimiseks (ehk konversi süsteem), milleks kasutasid ilmikvendi ehk konverse. Inimene, kes ei olnud kirjaoskaja, kel ei olnud võimalik kunagi saada mungaks, võis saada ilmikvennaks ja teha kloostris tööd. Tsisterlased arendasid põlluharimist ning aiandust rahva seas.Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Naistsisterlaste Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. # Birgitta ordu 1384. aastal asutatud emaklooster asus Vadstenas Kesk-Rootsis. Birgitiinide ordu tegutses keskajal katoliku kiriku mõju kõrgajal Skandinaavias, Läänemere maades, Poolas ja Valgevenes. l
Katoliku kirikut juhib Rooma paavst (aastast 2005 on selleks Benedictus XVI ehk Joseph Ratzinger). Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises moraaliküsimustesse, sh abielulahutusse, aborti, pereplaneerimisse, homodesse, vaimulikel on keelatud abielluda, vaimulikeks võivad olla vaid mehed jne). Katoliku kiriku hõlma all tegutsevad ka mitmesugused vaimulikud ordud ja organisatsioonid (sh munga- ja nunnakloostrid). Siiani on katoliiklastel püsinud pühakutekultus (eriti austatakse Neitsi Maarjat), reliikviate austamine, tehakse palverännakuid (nt Rooma, Jeruusalemma). Õigeusk on katoliiklusega väga sarnane nii õpetuse kui kommete poolest, siiski esinevad väikesed erinevused. Õigeusklikel ei ole ülemaailmset kirikupead, igas riigis on oma usujuht. Õigeusk on levinud nt Kreekas jm Balkanimaades, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes jm. Protestantism tekkis seoses reformatsiooniga 16.saj
Ka Rapla kiriku ehitajateks on peetud Padise tsistertslaste kloostri munki.Tallinnas oli püha Miikaeli nunnaklooster. kokku rajasid nad Eestisse 5 kloostrit.Tsistertslased tõid endaga kaasa uued tööriistad ja töövõtted, mida nad meeleldi eestlastelegi õpetasid.Ka vesiveskite ehitamine levis koos tsistertslaste «mungamajade» ehk kabelitega.Täpselt ei teata, kui palju vendi Kärknas ja Padisel tegutses.,kuid arvatakse, et kummaski kloostris elas 3040 munka.Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Padise kloostris tapeti Jüriöö mässu ajal 28 munka,mõndadel õnnestus pääseda koos kloostriülemaga. Iga klooster oli omaette isemajandav üksus,kus lisaks munakdele töötasid ka palgatöölised.Üldiselt eeslitasid tsisterslased kloostrile ehituspaigaks orupõhja.
Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad olid allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit: Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas oli kahelööviline refektoorium ja majandusruumid. Dormitoorium asus ilmselt idatiiva peakorrusel. Hoovi idaküljel on säilinud kahekorruseline ristikäigu osa. Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda
Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid. Tekkisid nunnakloostrid, kus hakati ka tütarlapsi koolitama. Seal õpetati sakraalset käitumist ja rituaalset õpetust. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsamaks lüliks olid toomkoolid. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, viimase juures aga kool. Väga tähtsad olid sel perioodil märk ja sümbol. Biblio bauperum (ladin. k.) vaeste piibel. Need olid märkide kogumid sakraalehitiste sise- ja väliskülgedel. Naiivne
ee/news/maaleht/uudised/eestist-on-saamas- oigeusklik-maa.d?id=66058662 ) 11. Religiooniturism / õigeusk ( http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/igeusk.html ) 12. Suleke ( http://suleke.blogspot.com/2011/11/kuremael-ilmutas-end-jumalaema- ja.html ) 13. K. Soop, U. Kesküla. Kuremäe klooster. Tallinn: Eesti raamat . 1967 14. Georg Ööbik. Illuka kirik ja kogudus. Trükis. 2010 41 15. EKSPRESS ( http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vene-nunnakloostrid- saavad-oma-juhid-kuremaelt?id=69048959 ) 16. Histrodamus ( http://histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2070&layer=84&lang=est# 2070 ) 17.Eesti Õigeusu Kirik Moskvas. Эстонская Православная Церковь Московского ( http://www.orthodox.ee/epc/ee/convent-est ) 18. Kuremäe küla. Prosüür 19. Estonian Mainor Houses ( http://estonianmanorhouses.blogspot.com/ ) 20. Eestima looduslikud paigad ( http://maatundmine.estinst.ee/kohad/kuremae/71-kuremae/ )
majanduslikku külge ja nad olid osavad meistrid kõikidel tööaladel, eriti ehitajad ja kiviraidurid. Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele, mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks. Kloostrites elas nii vaimulikke kui ka ilmikvendi, kuid neile olid eraldi ruumid ning munkade jumalateenistused ja ilmikvendade palvused toimusid eraldi. Reeglina olid ilmikvendade ruumid kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas. /Tamm, lk 39/ Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate) läheduses, et tegeleda kalakasvatusega. Nende ehitised pidid olema tagasihoidlikud, ilma kaunistusteta, kuid kvaliteetsed. Ka asukoht valiti tagasihoidlikult madalasse kohta vee lähedusse. Kuusalu kirikust kirjutades on V.Raam juhtinud
Kõrgaeg 12. sajandil, mil nende kloostrid levisid üle Euroopa, Saksamaal mitusada, kuulasd Inlismaa tsistertslaste kloostrid. Kloostrid moodustavad ühtse süsteemi. 28 Benediktiini kloostritel ühine reegel aga iga klooster on iseseisev. Tsistertslased moodustasid hierarhilise süsteemi, neil sama Benedictuse reegel aga seda tõlgendati rangemalt. Kõikide kloostrite esindajad kohtusid Citaux generaalkapiitlitel, kus arutati ordu asju. Ka naisharu, nunnakloostrid. Suhted keerulised, nunnad on üleliigsed naised, kes on kloostrisse saadetud, klooster kui abiasutus. Püha ???? - 1153 Tähtis kirikupoliitiline tegelane, teise ristisõja algataja, organiseerija. Koorihärrade ordud. Liikmeiks preestrid. Augustiinlased (Meinhard), premonststaatlased. Kristlaste paganate piirialadel kerkis küsimus: kuidas teostada misjonit? Vajalik personaalne luba, et kloostrist lahkuda ja misjonit teostada. 12. - 13. sajandil vajadus Lõuna
Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik Mungaordud Tsistertslased ehk bernardiinid, 1098.aasta; elasid kesiselt hädavajalikust. Mungaordud Tartu lähedal Kärknas ja Padisel, nunnakloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas aadlike niased, tütred, lesed. Ora et labora! Palu ja tööta! Dominiiklased - (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215.aastal. Pidi elama vaesuses, kandsid tumedat kapuutsiga rüüd. asusid dominiiklased 1229.a, Tartusse 1300.a, hiljem ka Narva Frantsisklased - e
olulisemaks ülikooliharidus, ka linnakodanikud võivad vaimulikeks saada. Vaimulikud võisid palgata ka vikaarpiiskopi, kes nende asemel vaimulikutööd tegi. Toimuda võis vaimulikukohtade kumulatsioon mitme koha koondumine ühe vaimuliku kätte. Kuna selline inimene ei saanud olla mitmes kohas korraga, pidi ta palkama vikaare jumalateenistuste jaoks. Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees. Munk pidi palvetama ja tööd tegema, aga mitte üle enda jõu sellega tegelema
Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit, Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. · Frantsisklaste ordu Frantsiskaanid e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) on esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist (pildil).
annaabi.ee 
