Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. (11.) (Vt. Pilte Lisa3) 9 6. SIBERI NULG Siberi nulu ladina keelne nimetus on Abies sibirica Ledeb. Nulg on mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu, mida looduslikult Eestis ei kasva. Nulu kõrgus võib-olla kuni 40 m ja ta elab kuni 200 a. (6.) Looduslikult esineb sibei nulgu peaaegu kogu Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina. Siberi nulu koores on palju vaigumahuteid, millest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Jugapuu on tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal
need, kes tulid Belgiast, et rüüstada ja sõdida ning sõja lõppedes jäid sinna ja hakkasid maid harima. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju ning need on enamjaolt gallialaste omade sarnased, kariloomade kogus on suur. Rahaühikuna kasutatakse kindla kaaluga kullatükke või rauaplaate. 13. Sisemaal toodetakse tina, mereäärsetel aladel rauda, aga selle varud/kogused on väikesed; kasutatakse imporditud vaske. Nagu Galliaski, leidub puitu igast liigist, v.a pööki ja nulgu. Jänest, kana ja hane süüa ei ole lubatud, neid aretatakse hoopis lõbu(stuste) eesmärgil. Nõrgema pakase tõttu on ilm pehmem kui Gallias. 14. Neist kõige kultuursemad on need, kes elavad Cantiumis, mis on mereäärne ala ja nende kombed ei erine palju Gallia omadest. Suurem osa sisemaa elanikest ei külva teravilja vaid elavad piimast ja lihast ning on kaetud karusnahkadega. Kõik britid värvivad end sinerõikaga, mis annab
Teiseks näiteks seoses mõisakalmistu ja metsapargiga võib tuua õisu pargi, kus kohalike elanike teatel oli maanteelt kalmistule viiva tee alguses kahel pool teed kaks nn saksamaa kuuske. Kalmistu ja maantee vahele jääval alal on paregu raiesmik, kuna alles hiljuti võeti mets maha. Samuti kasvavad kalmistul 14 tamme ja üksikud kuused ning säilinud on ka hariliku ebajasmiini, hariliku sireli ja harilik kuslapuu taimi. On näha, et kalmistul on kasvanud palsami nulgu ning maas on säilinud mahavõetud puu oksad. Maantee ja kalmistu esisel alal levib laialdaselt väike igihali, kus on näha, kuidas valgusküllane raiesmik on selle liigi levilat oluliselt laiendanud. Kasvama on jäänud ka üksik lehis ning looduslikku järelkasvu on andnud siberi nulg. See kõik näitab, et kalmistu ja maantee vaheline ala võis olla mõisaajal planeeritud mitmete võõrliikidega metsapargiks. Pasrkide kujundamisel tuleks olla väga tähelepanelik puuliigi valikuga
Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. Oluline on kasvukoha muld. Mulla niiskusreziim enim ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Kuni viimase ajani eristati juurepessul 3 eri vormi: P-vorm (männi vorm) (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat. S-vorm kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu. Nüüd aga käsitletakse juurepessu kahe eri liigina: männi juurepess ja kuuse juurepess. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib tüves ka. Diagnoosimine: juurekaela laienemine, võrade hõrenemine, vaigujooks tüvel, juurdekasvupuuriga proov. Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest
viljakusega liivsavimuldadel. Soostunud ja kerged liivmullad ei ole nulgudele sobivad. Ei sobi ka kõrge seisev põhjavesi. Linnatingimusi ei talu, kuid on suurepärased pargihaljastuses, haljasvööndite metsades, metsaparkides. Eriti hästi sobivad nulud kõrge arhitektuurilise väärtusega mõisaparkidesse, kust nende levik õigupoolest ongi alguse saanud. Paljudes vanades parkides esinebki nulualleesid ning gruppe, kus nad annavad aktsenti või suunavad vaateid. Enim on kasutatud siberi nulgu, kuid ka jaapani (A. veitchii), palsami- ja fraseri nulgu (A.balsamea ja A.fraseri). Teisi nululiike esineb vähem ning valdavalt on nad Eestisse toodud hiljem ning esinevad peamiselt kollektsioonides või kaootiliselt haljastuses, olles istutatud valdavalt sõjajärgsetel aastatel. Üks kõige hiljem Eestisse toodud nululiik on väga dekoratiivne korea nulg (A.koreana), mida on katsetatud 20...30 aasta jooksul. Seni on liik olnud vastupidav ka karmidele talvedele
Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab täisvalgust. Juurestik hästi arenenud, sügavale tungiv. Eluiga kuni 300 aastat. Kasutamine:puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses. Kasvatamine Eestis:karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Siberi nulg. Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad,
Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. 1.7 Paljassseemnetaimed : · Harilik kadakas - Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. · Harilik kuusk - Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. · Harilik mänd - Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. · Jugapuu - Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. · Siberi nulg - Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. 1.8 Õistaimed : Õistaimi on Eestis palju , et neid kõiki ei saagi ära mahutada siia. Mõned lilled : Laialehine mailane Metsmaasikas Suureõieline kellukas Peetrileht 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus 2.1 Paljasseemnete ehitus : 2.1.1 Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik , mis koosneb peajuurest, külgjuuretest ja lisajuurtest
tema elektrilise takistusega. 38. Helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub : · Elastsusmoodulist ja tihedusest · Puidu kiudude suunast (kiiremini kiudude suunas, aeglasem tanentsiaal) · Puuliigist; temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustab 39. Puidu resonantsi omaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli, ilma hääletooni muutmata. Kõige enam kasutatakse kuuske, nulgu ja seedri puitu. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Puidu mehaanilisteks omadusteks nim. Puidu võimet avaldada vastupanu välistele mehaanilistele jõududele. Välisjõud : · Staatilised e. Koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivateks või vähesel määral kasvavateks. · Dünaamilised e. Löögilised toimivad mingile kehale palju kordi- korduvalt ja täie jõuga
mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik
puhkeolekus, kuid alusel oleks märgata pungade paisumist. Selleks varutakse pookoksad emataime sügav- või sundpuhkuse ajal ning säilitatakse lume all. Pookealusteks kasutatakse 2 …4 aastaseid, heas kasvujõus aluseid, mille tüvekese läbimõõt on 0,5 … 1 cm. Okaspuude enim levinud pookimisviisideks on 1) säsi-kambiumile meetod 2) pookimine ladvalõhesse 5.3.1. Pookimisviis “säsi kambiumile” Selliselt poogitakse eelkõige kuuske, kuid ka mändi, ebatsuugat, nulgu ja lehist. Alustena kasutatakse 2 – 4 aastasi taimi. Pookoks võetakse tugevakasvulistel taimedel üheaastase oksa võrsetipust, nõrgakasvulistel 2 aastase oksa võrsetipust. Pookoks peab olema 7 … 10 cm pikkune. Lõigete tegemise piirkonnast eemaldatakse nii alusel kui pookoksal kõik okkad; vaid 2 … 3 cm pookoksa tipuosale jäetakse okkad (mändide puhul 10 … 12 okkakimpu). Pookoksale tehakse 5 cm pikkune lõige selliselt, et see läbib säsi. Alusel peab olema lõige
Sõjamäe Hiis Autor Johann Ostrat Jäi avamata Sõjamäe Hiie rajamise idee tekkis 1933. aastal. Major Johann Ostrati koostatud projekti kohaselt pidi hiis koosnema järgmistest osadest: tulila, urila, kangelaste puhkepaik, veekogu, hiievahi maja ning tammik. Pargi rajamisega plaaniti lõpule jõuda Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks 1943. aastal. Kõige rohkem puid istutati 1937. aastal, mil võidupühaks oli mulda saanud üle 3000 lehtpuu, 9000 kuuse ja 70 siberi nulgu. Sõjamäe Hiis paiknes Lasnamäel praeguse Jüriöö pargi lähedal. Hiie valmimisele tõmbas kriipsu peale Teine maailmasõda: puud hävisid pommirünnakutes, kuna ümberringi oli kaitsekraavide võrgustik. Nõukogude okupatsiooni tingimustes ei olnud võimalik hiie rajamist lõpule viia. 1950. aastatel hakati sellesse piirkonda hoopis uusi tootmishooneid ehitama. 17.märtsil 1996. aastal loodi Jüriöö Pargi Fond, mille lõppeesmärgiks on luua selline park, kus
Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud P-vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm – nulu vorm kahjustab nulgu (Eestis eriti olulist tähtsust ei oma) Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: o Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni o Kuusk – mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m ). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm/a Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta o Vältida okaspuudekultuuride rajamist juurepessuohtlikesse
· kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on neil salvestusrakke rohkem kui okaspuudel. Puiduliigid ja okaspuud · Okaspuudest kasvad neid alalisena mänd,kuusk,kadakas,jugapuu,liisaks nendele lehis,nulg seeder ja vähesel määral küpressilisi puid.kõige laildamiseks kasutamiseks Nulg · Vaigukäigud puuduvad,puit on väga kerge ja kuivab vähe kokku.mädenemiskindlus väike,tugevuse poolest jääb kuusele alla. · nulgu kasutatakse peamiselt tselloloosi tööstuses,paberitööstuses ning muusikariistade tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem. · mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38. Seeder · Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas-roosa,maltspuit lai ja roosakas-valge. · lüli ja maltspuit raskesti eristava aastarõngastest puudub terav üleminek,kevad puidust sügis puidule.
Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.) Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Tsoon II. 1820. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Moodustab nn. tumetaiga koos Picea abies, P. obovata, Pinus cembra ssp. sibirica ja Larix sibirica -ga.
vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.) 1 Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1..
kuuske, kaske, kadakat Haavataelik (Phellinus tremulae) taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet noori männitaimi alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, rajama. F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis harvem paplite südamemädanikku. Puud On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja olulist metsakaitselist tähtsust ei nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. keskealiste kuusemetsade kahjureid! oma) Hiljuti aga leidsid Soome metsateadlase, et Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju tegemist on siiski erinevate liikidega ja ka vanustes puudes
Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusreziim enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Tänapäeval eristatakse juurepessul 3 erinevat vormi: P- vorm männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S vorm- kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis olulist metsakaitselist tähtsust ei oma) Noorematel kuuskedel on haigestumise tunnusteks tüve alumises osas esinevad väikesed piklikud valged laigud. Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt:
sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma. Okaspuude mädanikena on ohtlikumad männipess (Phellinus pini) ja selle teisendiks loetav kuusepess (P. pini var. abietis). Männipess kahjustab eeskätt vanemaid mände, tekitades neil korrosioonset südamemädanikku. Lisaks männile kahjustab haigus ka lehist, nulgu jt. okaspuid. Viljakeha on küljega kinnituv poolringjas, kabjakujuline kuni 30 cm suurune kübar. Kübar tihedalt kontsentriliste vagudega, hall kuni must, tihti pealt kaetud samblikega, võib kasvada kuni 10 aastaseks. On üks ohtlikumaid torikulisi üldse, puud nakatuvad tavaliselt oksakohtade kaudu. Kõigi esinevate torikuliste puhul on tõrjeks nakatumise allika - seene viljakehadega puude järjekindel väljaraie hooldusraiete käigus
annaabi.ee 
