märkimisväärset suurenemist. Elastne pakkumine: Kui lisakulu tootmise laienemisel aegsasti suureneb, toob hinna tõus kaasa pakutava koguse suure kasvu. 3.3 TEISED NÕUDLUSE ELASTSUSE NÄITAJAD Nõudluse sissetuleku elatsus - mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele .(ceteris paribus)-hüviste hindade kohta Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des +normaalkaubad, väärtus positiivne. Nõudlus kasvab sissetuleku kasvades. - sissetuleku suhtes elastsed koefitsent suurem kui 1, nt luksushüvised - sissetuleku suhtes mittelastsed koefitsent väiksem kui 1, nt esmatarbekaup -Inferioorsed ehk väheväärtuslikud kaubad, koefitsent väiksem kui 0. Nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutustele.
02.2014 NÕUDLUSSEADUS D Individuaalne vs turunõudlus; turunõudlus individuaalsete nõudluste summa. Nõudlust mõjutavad mitmed faktorid (nõudluse mõjurid). Hinna mõju uurimisel loetakse teised muutujad konstantseks st muud tingimused jäävad samaks ceteris paribus. NÕUDLUSE MÕJURID Lisaks hinnale on mitmeid teisi mõjutajaid: tarbijate sissetulekud; normaalkaubad sissetuleku suurenedes nõudlus suureneb; inferioorsed kaubad sissetuleku suurenedes nõudlus väheneb (nt üürikorterite nõudlus, kui suudetakse omada isiklikku kodu); teiste kaupade hinnad; asenduskaubad ühe kauba hinna tõus põhjustab teise nõudluse kasvu (nt savitellise hinna tõus ja silikaattelliste nõudlus); täiendkaubad neid kasutatakse koos - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (nt elamute kallinemine ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. Nõudlus hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlus mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad. · Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused
· Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad Tarbija sissetulek e Sissetulek kahaneb, normaalkaubad kaubale kulutatav raha (tarbimiseelarve) Sissetulek kasvab, inferioorsed kaubad Sissetulek kahaneb, inferioorsed kaubad Teiste kaupade Asenduskaupade hind tõuseb (asenduskaubad, Asenduskaupade hind langeb
Osatähtsus eelarvest mida suurem osa sissetulekust hüvisele kulutatakse, seda elastsem nõudlus; Ajategur mida rohkem on aega hinnamuutustega kohanemiseks, seda elastsem nõudlus. VEEL ELASTSUSE NÄITAJAID Nõudluse sissetulekuelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust tarbijate sissetuleku muutusele Nõutavakaubakogusemuutus% = Sissetulekumuutus% Positiivne (E > 0) normaalkaubad; negatiivne (E < 0) inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad. Nõudluse ristelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust teiste kaupade hindade muutusele. KaubaAnõutavakogusemuutus% = KaubaBhinnamuutus% Positiivne (E > 0) asenduskaubad; Negatiivne (E < 0) täiendkaubad; Null (E = 0) hüvised pole üksteisega seotud.
- kauba ühetaolisus (bensiin) või diferentseeritus (jalanõud); - turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (lihtne, keeruline). Nõudlus on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Nõudlust mõjutavad tegurid: - tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: o normaalkaubad; o väheväärtuslikud kaubad. - teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu: o asendushüvised - kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. o täiendkaubad - kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele.
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Inimesed tarbivad hüviseid selleks, et rahuldada mingeid vajadusi Vajaduste hierarhia: ÜMBERMAAILMAREIS LUKSKAUBAD KÜLLASTUSPUNKTI EI ESINE KABRIOLETT MUUSIKA CD või DVD NORMAALKAUBAD BANAAN PRIMAARSED VAJADUSED: PRIMAARKAUBAD LIHTNE SÖÖK JA JOOK ESINEB KÜLLASTUSPUNKT Joonis. Primaar- ja lukskauba erinevad elastsused HIND · Primaarkauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris, NPRIMAARKAUP · Lukskauba nõudlus on
0 Nõudlus võib Kogus jätkuda kui peale makstakse 13 Inimesed tarbivad hüviseid selleks, et rahul- dada mingeid vajadusi vajaduste hierarhia ÜMBERMAAILMAREIS LUKSKAUBAD KÜLLASTUSPUNKTI EI ESINE KABRIOLETT MUUSIKA CD või DVD NORMAALKAUBAD BANAAN PRIMAARSED VAJADUSED: PRIMAARKAUBAD LIHTNE SÖÖK JA JOOK ESINEB KÜLLASTUSPUNKT 14 Primaarkauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris p Luksuskauba nõudlus on
..........................................puhasnüüdisväärtus 314. Net worth .......................................................turuväärtus 315. Neutrality .......................................................erapooletus 316. Nominal value ...............................................nominaalväärtus 317. Nonmarket sector ...........................................turuväline sektor 318. Normal goods ................................................normaalkaubad 319. Normal profit .................................................normaalkasum 320. Normative analysis ........................................normatiivne analüüs 321. Note of debt ...................................................võlakiri 322. Objective ........................................................eesmärk 323. Off-putting .....................................................eemaletõukav 324. Offshore .............................................
Q : | ΔQ Δ p p Nõudluse ristelastsus – koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des (“+” – asenduskaubad, “-“ – täiendkaubad”) Nõudluse sissetuleku elastsus – koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des ( “+” – normaalkaubad, “-“ – inferioorsed kaubad) Piirkulu – (marginal cost, MC) MC= TC muutus/TP muutus. Piirtulu – (marginal revenue, MR) MR= TR muutus/TP muutus Sisendi keskmine produkt – (average product) AP = TP/L (koguprodukt/tööjõud) Sisendi piirprodukt – (marginal product) MP = TP muutus / L muutus Tootmisfunktsioon – Sisendite ja väljundite omavaheline seos. TP = f(L,K) L- tööjõud, K-kapital. Positivistlik analüüs: Normatiivne analüüs:
nõudluse (ja nõutava koguse) vähenemise (ceteris paribus) Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Täiendkaupadest ühe hinna langus põhjustab aga tema täiendkauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise eeldusel, et muud tingimused jäävad samaks Normaalkaubad on kaubad, mille tarbimine (nõudlus) tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaubad on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem Inferioorsed kaubad on vähemeelistatav kaup, mille tarbimine (nõudlus) sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või
Mida kõrgem on kauba hind, seda vähem kaupa on ostjal võimalik saada. Mis kujundab nõudmine kaubale peale hinna? Tooks peamised tegurid: 1) tarbijate arv 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud e sissetuleku tase 4) tuleviku ootused 5) teiste kaupade hinnad Vastavalt nõudluse muutusele olenevalt sissetulekust jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) vähemväärtuslikeks kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek suureneb. Normaalkaubad võib omakorda jagada: a) esmatarbekaubad b) luksuskaubad Pakkumine Pakkumise all mõeldakse sellist kaupade kogust, mida pakkuja soovib ja on ka võimeline turule viima antud ajahetke juures antud hinnaga. Sellest tulenevalt on pakutava koguse ja hinna sõltuvus vastupidine nõudluse struktuurile. Seega, mida suurem on hind, seda rohkem pakutakse. Samal ajal mõjutavad pakkumist ka teised tegurid: 1) tehnoloogia tase
Asendusefekt tähendab, et suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga. Näiteks puuvilja isu korral saab kallimat nektariini asendada õunaga. Sissetulekuefekt tähendab, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta toodet või teenust samas koguses mis ennemgi, kusjuures raha jääb üle. Hüviste klassifikatsioon Normaalkaup on hüvis, mida ostetakse rohkem, kui sissetulek tarbijal suureneb. Enamik hüviseid on normaalkaubad. Inferioorne hüvis on väheväärtuslik toode või teenus. Näiteks nuudlid-kui sissetulek suureneb, soovivad ja suudavad tarbija asendada antud toodet mõne kallima kaubaga. Täiendhüvised täiendavad üksteist ja neid kasutatakse koos. Näiteks bensiin ja auto. Ühe täiendhüvise hinna tõus mõjutab teise täindhüvise tarbimist. Näiteks bensiini hinnatõus võib esile tuua autode väiksema läbimüügi. Asendushüvised on tooted või teenused, mida on võimalik asendada
Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk). Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise (ülejäägi), kunstlikult madal aga liignõudluse (puudujäägi). 11.Normaal, asendus, täiend ja inferioose kauba mõiste Normaalkaup- kaup mille nõudlus suureneb kui tarbija sissetulek kasvab. Enamik kaupu on normaalkaubad Asenduskaup- kaup mille nõudlus kasvab(kahaneb) kui teise kauba hind tõuseb(alaneb)kohv-tee Täiendkaubad on kaubad mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind alaneb auto-kütus Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal
Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine o Tarbijate tulevikuootuste muutumine o Tarbijate arvu muutumine o Teiste kaupade hindade muutumine – asenduskaupade puhul Nõudlus erinevat tüüpi kaupade puhul - Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbija - sissetulek kasvab - Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad – sissetuleku - kasvades nõudlus väheneb - Asenduskaubad– kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb - Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
· toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest , kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des + normaalkaubad, väärtus positiivne · inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 3.2.Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + asenduskaubad, väärtus positiivne · täiendkaubad, väärtus negatiivne 4.Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu
kas vähendab või suurendab inimese reaalsetsissetulekut. Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine Tarbija individuaalse maitse muutumine Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine Tarbijate tulevikuootuste muutumine Tarbijate arvu muutumine Teiste kaupade hindade muutumine asenduskaupade puhul Normaalkaubad nõudlus kasvab, kui tarbijasissetulek kasvab Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad sissetuleku kasvades nõudlus väheneb Asenduskaubad kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle kogusevahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa .
*toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; *tootmise kulustruktuur, oleneb sellest , kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; *turukonkurentsi iseärasused; *erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des + * normaalkaubad, väärtus positiivne - * inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 3.2.Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + * asenduskaubad, väärtus positiivne - * täiendkaubad, väärtus negatiivne 4.Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu.
annaabi.ee 
