Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leo...
Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad Mõõdud: Kõrgus: 46,4 cm (18,27 in.), Mõõdud: Kõrgis: 35 cm (13.78 in.),
Ema mälestus aastatest 1985-1992 Kirjutan ema mälestusest reisil Saksamaale : Välismaale minek oli tema noorusajal raske. Selleks pidi olema kelleltki küllakutse, mille aluselt sai taotleda viisat. Nii juhtuski, et 1990.aastal saatis ema isa sõber Saksamaalt Ahrensböcki linnast emale koos õega kutse. Kõik selliste dokumentide ajamine käis Tallinnas. Ema koos õega pidid viisa saamiseks sinna sõitma. Kui viisa lõpuks käes oli, sai ka valuutat vahetada, kuid see toimus tookord ainult ühel päeval nädalas ja elava järjekorra alusel. Ema koos õega pidid juba
Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saanud niimoodi suhelda. Eks me kõik oleme kuulnud lauset, et meil omal ajal küll need asjad niimoodi polnud. Vanemaks saades ja arenedes muutavad inimese väärtushinnangud. Ma arvan, et see on normaalne ja nii peabki olema. Mina pean oluliseks oma elu, sõpru, perekonda ja haridusteed. Muidugi väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid see pole
materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saanud niimoodi suhelda. Eks me kõik oleme kuulnud lauset, et meil omal ajal küll need asjad niimoodi polnud. Vanemaks saades ja arenedes muutavad inimese väärtushinnangud. Ma arvan, et see on normaalne ja nii peabki olema. Mina pean oluliseks oma elu, sõpru, perekonda ja haridusteed. Muidugi väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid see pole minu jaoks eesmärk, vaid vahend,
TERVISLIKU ELUVIISI JA KÄITUMISE PROBLEEMID Igaüks meist mõtleb kord päevas enda tervisele. Vanemas eas mõeldakse tervisele ja toitumisele küll rohkem. Nooruses peame me lugu pigem enda treenimisest kui tervislikust toitumisest. Enamik noori siiski ei väärtusta tervislikku eluviisi. Miks me ei pea noorusajal lugu enda tervisest ning kuidas seda parandada? Juba imikutega alustatakse treeninguid, neid õpetades liikumisega harjuma. Palju on vanemaid, kes lähevad koos oma lastega ujumistrennidesse, et neid seal tulevaseks eluks ette valmistada. Lastel on lihtsam hiljem lasteaias ja koolis. Beebidega käiakse ka võimlemas. Seal saavad vanemad enda last paremini tundma, tajudes, kuidas laps liigub. Samas aitavad need ka lapsel paremini liikumise alustamist. Imikutega saab
Kuidas diabeeti haigestuda ja samas kuidas saab seda ravida? Diabeet või siis tuntumalt suhkrutõbi on energiaainevahetushäire, mis tuleneb insuliini tootmise vähesusest või insuliini puudumine kehast või mõlemad. Diabeeti on mitmeid erinevaid ning kõik need on ravitavad alates 1921 esimesest aastast kui insuliin saadavale tuli. Suhkrutõvel on kaks põhi tüüpi- esimene ja teine aste. Esimese astme diabeeti põetakse tavaliselt varajase täiskasvanu iga või noorusajal ja algselt kutsuti seda „noortediabeet“. Esimene aste seisneb selles, et inimese oma keha on hävitanud kõik insuliini tootvad rakud kõhunäärmes. Inimesed ei ole võimelised ise insuliini üldse tootma. See diabeedi aste võib olla surmav, kui sa just ei võta pidevalt välistekkelist insuliini. Enamik inimesi, kes seda põevad on normaal kaalus ja tervisliku toitumisega. Harjutamine ja dieet ei hävita esimest astet
Bornhöhe ütleb, et ta sündis Rakvere lähedal Kullaaru mõisas 17. Veebruaril 1862. aastal ja ta lisab veel, et talle meeldis lapsepõlves väga teater ning ta oli koolis tubli saksa keel oli suus, matemaatikas tugev, nii et lõpetas keskkooli heade hinnete ja auhinnaga. Reporter laseb tänapäeva õpilastel Bornhöhed iseloomustada. Õpilased iseloomustavad Bornhöhed kui üliandekat inimest. Jutujärg jõuab tema reisikirjeldusteni. Ta räägib reporterile, et tema suurimaks kireks noorusajal oli reisimine, ta jõudis ära käia Idamaadel, kus tal oli ühe kaunitari peigmehe armukadeduse pärast peaaegu elu kaalul. Pealelugeja loeb tsitaadi raamatust ,,Jutud ja reisikirjad". ,,Nüüd algas kole võitlus elu pärast meie vahel. Selsamal ajal möirgas torm ja peksis rasket vihma meie pähe, määratud lained käisid meist üle ja pilkane pimedus tegi loodusevägede ja inimeste viha mässamise veel koledamaks. Kalosakis võitles kui metsaline. Vagane mees oli
Ja arvukalt soololaule ,,Kurbus". Olulisemad teosed kirjutatud orkestrile. ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Tapiola", ,,Bard", ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus". Sümfoonilised legendid ,,Lammikäinen ja saarelind" ,,lemmikäinen toorelas" , ,,Toonela luik" , ,,Lenninkäineni kojutulek". Sibelius kirjutas muusikat ka Draamadele ,,Vasle Trieste", ,,Pellas ja Milisande", ,,Torm", ,,Surm", ,,Scaramouche". Hulk muud orkestri muusikat. Palju kammermuusikat noorusajal. Sümfooniaid on 7, tuntumad 1., 5., 7.. Ssibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist ja suurejooneilt, see on väga soomepärane kirgavalat rahvuslik meloodia ja tämbririkas. Jean Sibelius · Koorilaul ,,Finlandia" · Kontsertsüit ,,Balshazzani pidu" I osa ,,Idamaine protsesioon" · Soololaul ,,Kurbus" sopran ja klaver · Sümfooniline poeem ,,Saaga" · Viiulikontsert I osa · Sümfoonia nr 1 III osa · Sümfooniline süit ,,Põhjamaa tütar" orkester
Siis kehtis vanasõna, et hallpead austa ja kulupead kummarda. Hinnas olid lihtsad töömehed, väärtustati igasugust füüsilist tööd, käsitöölisi ja lihttööd. Üks õige ja lihtne töömees oli teretulnud väimees ja majadki kirjutati varakult kas poja või väimehe nimele (Siis oli tava, et maja ikka mehe nimele kirjutati. Abielluti ju ka ikka ,,igaveseks"). Keegi ei kartnud siis, et poeg vanemad välja viskaks. Minu vanemate noorusajal toimus juba kiire linnastumise etapp ja tööstuse areng hoogustus. Rahvas sai hakata lubama omale meelelahutust, kultuuri ja seninägematuid asju. Endiselt väärtustati siiski ka lihtsa töö tegijaid. Näiteks lüpsjad tundsid uhkust oma töö üle ja kolhoosid/sovhoosid tunnustasid neid esilüpsja tiitliga ja väljastasid aukirju. See aeg oli aga väga pöördeline laste ja vanemate edaspidistele suhetele. Tekkisid lasteaiad, kuhu võsukesed
kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena ajalehepoisina, kes mööda tänavaid inimestele värskeid uudiseid müüb, on võimalik eluks palju kogemusi saada. Omandatud oskuste hulka kuuluvad näiteks erinevate isikutüüpide tundma õppimine, aja planeerimine, kokurentidega arvestamine ning endale iseloomuliku ja eduka müügistrateegia väljaarendamine kui ka enesekindluse omandamine. Meediaärimees Hans H. Luik on öelnud: "Minu noorusajal oli väga hea ajalehepoiss olla, sest ajalehti viisid inimestele kätte postiljonid. Tänu sellele jäi mul aega õigete inimestega tuttavaks saada, rootsi keelt õppida ja kapitalismi hundiseadusi pähe tuupida. Muu tuli juba iseenesest." Minu arvates on see hea näide, kuidas ajalehepoisi töö võib olla aluseks suurte ideede teostamisele, sest praegusel ajal on Hans. H Luik üks Eesti tuntumaid ärimehi ning vägagi edukas omal alal.
Saksamaa põhjaosas. Teismeliseeas sattus Bach eri Saksamaa paikadesse, kus ta peamiselt töötas kirikutes orelimängijana. Bach valdas teismeliseeas palju erinevaid instrumente, hinnates kõige enam orelit, kuid tema esimeseks tööotsaks oli siiski viiuldaja koht Weimari õukonna orkestris. Sinna ei jäänud ta eriti kauaks, üsna varsti võttis Bach vastu Arnstadti kiriku orelimängija koha. Kuna Bachi oli noorusajal tugeval mõjutanud helilooja Buxtehude looming lahkus ta Arnstadtis õppereisile Lübeckisse, et võtta helilooja käest tunde. See lõppes neljakuuse äraolekuga, mis tekitas Bachile oma tööandjatega probleeme. Mitte ainult selle tõttu, et teda ei olnud tervelt neli kuud kohal, vaid ka selle tõttu, et tagasi tulles kirjutas ta arenenud, ebatavalises stiilis, mis ei olnud just see, mida oodati. See oli hea muusika, kuid lihtsalt omast ajast natukene ees
Konsonants - "heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat: Orlandus Lassus (orlando di Lasso) Giovanni Pierluigi da Palestrina 1532-1593 U 1525-1594 "muusikute vürst" Akadeemiline eeskuju "kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast" Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal Teosed: Pea kogu looming on vaimulik. "Matona, mia cara", "Kaja" Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas Hiljem keskendus kirikumuusikale "Missa Papae Marcelli" Helikeel: impulsiivne, värvirohke, piltlik. Helikeel: ideaaliks rahulik lihtsas rütmikas Tihti rikub "reegleid", et muusika oleks kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud Meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad
Tänapäeval enam sellist asja naljalt ei näe, et inimesed tulevad kokku, tähistades oma iseseisvust ja tundes ennast ühtse rahvana, on jäänud hoopis vastupidine mulje - kedagi ei huvitagi enam ühtsustunne. Näiteks võib tuua alles hiljuti toimunud Tartu rahu aastapäeva, mida tähistas väga vähe inimesi ning sel teemal toimunud huvipakkuvat konverentsi isegi ei kajastatud avalik- õiguslikus televisioonis, raadiojaamades või mujal meediakanalites. Meie vanemate noorusajal taastati Eesti isesisvus ja selle ajaga on üles kasvanud uus põlvkond noori, kelle kätes on meie riigi tulevik. Meie põlvkonna ees seisabki küsimus, kas me suudame hoida sellist ühtsustunnet nagu suutsid seda eelnevad generatsioonid? Ma arvan, et kui tekib vajadus kaitsta oma riiki ja hoida kokku, siis me ka suudame seda, kuna oleme siiski aastasadu elanud ühtse rahvana sellel maalapil ja mäletame kasvõi vanavanemate jutu põhjal esimese Eesti
Seda sõjakäiku juhtis Henry ise ja ta tervis paranes sel ajal. Viimastel eluaastatel oli Henry tervis äärmisel halb, ta ei suutnud enam ise käija ning lebas enamuse ajast voodis. Siiski jätkas ta riigi juhtimist. 1547. aasta 28. jaanuaril ta suri. Tõenäoliselt oli tõsisemaks haiguseks mis ta hauda viis süüfilis ja arvatavasti kannatas ta ka mitmesuguseid külmetushaiguseid. Kokkuvõtte: Henry VIII oli silmapaistev riigijuht. Noorusajal oli ta valitsemise viis populaarne aga hiljem teati teda koletuslikku despoodina. Ta oli anglikaani kiruku asutaja ja selle kirikupea. Valisin just selle näite kuna tundus mulle põneva ja huviatava elulooga. Kasutataud kirjandus: 1. Wikipedia 2. www.bbc.co.uk/history/people/henry_viii
Noorusaastad Oma noorusaja teostes rajas Beethoven oma loomingulise maailmavaate aluse, proovides jõudu mitmesugustes zhanrides. Looming keskendub lauludele, klaverikontserditele, sonaatidele, variatsioonidele. Esimene tuntud heliteos pärineb aastast 1782, milleks oli klaverivariatsioonid Dressleri valsi teemale. Noore helilooja sonaadivormilist muusikat iseloomustavad ootamatud üleminekud, valguse ja varju mäng, julgus ja vastandlikkus. Suurimateks noorusajal loodud teosteks võib pidada kaht keisrikantaati", leinakantaat ja kroonimiskantaat. Kahtlemata kujutasid Beethoveni loomingu algusaastad endast tähelepanuväärset nähtust 18. sajandi lõpu saksa muusikas. 17931802 Aastail 17951802 kirjutas Beethoven 20 sonaati ja 13 klaverivariatsioonide tsüklit, 3 klaverikontserti, ühe rondo ja 2 romanssi, 2 sümfooniat, balleti "Prometheus", 43 tantsu, 40 erisugust ansamblit, umbes kakskümmend laulu ning oratooriumi "Kristus Õlimäel"
sajandi alguse luuletajad, kes Esimese vabariigi ajal Noor-Eestile kaastööd tehes aitasid meie riigi luule ja kirjanduse arengule tugeva alustala panna. Lisaks kuulusid mõlemad ka rühmitusse Siuru, kus olid koos ühed keskseimad luuletajad. Underi, kui naissoost kirjaniku puhul võib õrnahingelisust ja peenetundelisust, mis kirjutamisstiilis avaldub, pidada loomulikuks, siis Visnapuu puhul võib seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust.
aastal abiellus Agatha õde Margaret James Wattsiga ning juba järmisel aastal sündis noorpaaril lapsuke, kes ristiti vanaisa järgi Jamesiks. Kuna Agatha vend ja õde elasid nüüd kodust eemal, jäi tüdruk päris üksikuks, kuna kooli ema teda ei lubanud ning lähikonnas tema vanuseid lapsi ei elanud, mõtles ta välja palju olematuid asju ning lõi oma väljamõeldud sõbrad. Ent samas, kui Agatha poleks olnud nii üksildane, võib-olla ei oleks temas siis välja arenenud see imepärane Noorusajal oli Agathal mitu kosilast, enne kui ta tutvus oma tulevase abikaasa Archie Christiega 1912. aastal Devonshire'is tantsuõhtul. Agatha abiellus Kuningliku Lennuväe lenduri Archiega jõuluõhtul 1914. aastal. Aasta pärast abielu läks Agatha tööle Torquay'i haigla ambulatooriumi.Siin õppis ta Proviisorite koja eksamiks ja teda juhendas üks Torquay juhtivaid apteekreid. 5. augustil 1919. aastal sünnitas Agatha tütre Rosalindi, kellele ta pühendus kogu hingega. Aga
Selle suuremeelse liikumise ilmekaks näiteks on vene terrosristide enesetapud sunnitöövanglates protestiks kaaslaste peksmise vastu." (A.Camus ,,Mässav inimene" lk. 31) Tavaeluski kohtame näiteid, kus üks inimene kannatab, aga ei võitle ning keegi teine alustab võitlust tema eest. Ei suudeta vaadata pealt, kuidas keegi kannatab, kuidas keegi ei astu enda õigste eest välja. On olnud palju inimesi, kes hakkavad politseinikeks, kuna neid ennast kooli- või noorusajal kiusati, nii leiavad nad aga võimaluse parandada see, et nad ise ei astunud enda eest välja ja lasid oma piinajatel elada vabalt ja ilma karistusteta. Camus leiab oma essees ,,Mässav inimene", et vaatamata maailma ja eksistentsi mõttetusele on võimalik ja on mõtet käituda vabalt, on põhjust tunda rõõmu loomiskirest ja saada rahuldust mässust. Camus ei esita loogilist argumenti, vaid üritab lugejat absurdirõõmuga mässule õhutada: "See mäss annab elule hinna
parfüümides väga harva, kuna nende varud on äärmiselt piiratud ja see teeb parfüümi väga kalliks. Lisaks võtavad loomsete koostisainete kasutamise vastu üha aktiivsemalt sõna loomakaitsjad. Kui neid siiski kasutada, tuleb neid oluliselt lahjendada, kuna algses olekus on need nii vänged, et ajavad südame pahaks. Just loomsete koostisosade vähene kasutamine parfüümides on üheks põhjuseks, miks vanaprouad kurdavad, et "tänased lõhnad ei lõhna ikka nii hästi ja nii kaua kui noorusajal". Loomsetest koostisainetest on populaarseimad ambra ja muskus. Ambra on aine, mida kaselott eritab pärast tindikala söömist. Seda leitakse erineva suurusega klompidena kas troopilistest meredest või kaldale uhutuna. Enne kasutamist peab see vähemalt kolm aastat seisma. Muskus on pähklisuuruse muskusnäärme nõre, mida eraldatakse Himaalajas elavatelt isastelt muskushirvedelt. See on kõige tugevam lõhnaaine, mille üks tilk võib näiteks taskurätil lõhnata 40 aastat.
parfüümides väga harva, kuna nende varud on äärmiselt piiratud ja see teeb parfüümi väga kalliks. Lisaks võtavad loomsete koostisainete kasutamise vastu üha aktiivsemalt sõna loomakaitsjad. Kui neid siiski kasutada, tuleb neid oluliselt lahjendada, kuna algses olekus on need nii vänged, et ajavad südame pahaks. Just loomsete koostisosade vähene kasutamine parfüümides on üheks põhjuseks, miks vanaprouad kurdavad, et "tänased lõhnad ei lõhna ikka nii hästi ja nii kaua kui noorusajal". Loomsetest koostisainetest on populaarseimad ambra ja muskus. Ambra on aine, mida kašelott eritab pärast tindikala söömist. Seda leitakse erineva suurusega klompidena kas troopilistest meredest või kaldale uhutuna. Enne kasutamist peab see vähemalt kolm aastat seisma. Muskus on pähklisuuruse muskusnäärme nõre, mida eraldatakse Himaalajas elavatelt isastelt muskushirvedelt. See on kõige tugevam lõhnaaine, mille üks tilk võib näiteks taskurätil lõhnata 40 aastat.
vokaalpolüfoonia ajastust. N.Machiavelli- Niccolò di Bernardo dei Machiavelli 3. mai 1469 Firenze 21. juuni 1527 Firenze oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Niccolò Machiavelli sündis tuntud juristi Bernardo di Niccolò Machiavelli ning tema abikaasa Bartolommea di Stefano Nelli teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost. Machiavelli elu võib jagada kolmeks perioodiks, mis vastavad ajastutele Firenze ajaloos. Tema noorusajal oli Firenze võimsa Medici dünastia võimu all. Medicid langesid 1494, samal aastal astus Machiavelli avalikku teenistusse. Tema teenistuse ajal oli Firenze vabariik, mis kestis 1512. aastani; Medicite tagasitulekuga kaotas Machiavelli oma tööposti. Medicid valitsesid seekord Firenzet 1527. aastani. Sel perioodil kirjutas Machiavelli palju ning tema mõju kasvas. Ta suri peagi pärast Medicite väljaajamist, jõudmata saada ametikohta.
Hoolimata sellest, et aktiivne venitus natuke vaeva ja valu nõudis, kulges passiivne venitus ilma suurema valuta ning tulemustega jäin ka rahule. I PÄEV II PÄEV NB! Lisasin pildi esimese päeva passiivse ja aktiivse painduvuse vahest: TEHNIKA ANALÜÜS Tehnika analüüsis valisin analüüsimiseks oma viske, täpsemalt käte asendi. Teades, et olen pidanud oma elu jooksul korra viskeasendi ümberõppima, kuna noorusajal ei olnud kedagi mulle seda täpselt õpetanud, siis tundus see mulle kõige põnevam variant. Uue asendiga olen visanud umbes 3 aastat 15-st, mis ei ole sugugi lihtne. Tavaliselt nii pikka harjumust väga kergelt välja ei saa. Uut viskeasendit treenima ajendas mind asjaolu, et olen ise treener ja õpetan oma esimese klassi noortele peaaegu iga trenn viskeasendit. Tänu oma veale tean, kui oluline on varakult õigesti viskama hakata.
See tähendab , et tehti tööd , kohtuti huvitavate inimestega ning õhtuti oli meelelahutus . Minu isa , aga seal ei käinud , tema käis spordilaagrites , kuna ta oli suusataja . Spordilaagrites oli ainult trenn , trenn ja trenn . Üle kahe nädala sai ühe vaba päeva , kus võisid teha , mida tahtsid . See kõik oli paremate tulemuste nimel . Laagrid olid tavaliselt tasuta või maksid need asutused , kus vanemad töötasid . 06.01.2007 Vanaema noorusajal , aga puhkas igaüks siis , kui ta pidas seda vajalikuks ning kui tal aega oli . Reisima käidi harva , vahepeal kollektiividega , aga minu vanaema pikki reise ei teinud . Lastel laagris käimine oli tasuta . Mu isa ja tema kaksikõde käisid kaksikutelaagris , Pärnus ning isa õde käis veel ka ajakiri ,, Tähele '' kokkutulekul . 05.01.2007 5
) (21. saj – ka 2000ndate aastate lastekirjandus) Selle sajandi lastekirjandus üllatab debütantide rohkusega. On noori algajaid, aga ka soliidses eas ja hoopis muul alal või täiskasvanute kirjanduses silma paistnud autoreid oma esimeste lasteraamatutega lugejate soosingut võitmas. Püüded ajaga kaasa minna on mõnel eakamal autoril mõnikord sisulise katteta, lapstegelased mõtlevad, tegutsevad ja räägivad nagu autori lapsepõlves ja noorusajal. H. Männi ülipopulaarne, televisioonist läbi käinud “Karuaabits” (1971) on saanud sel sajandil pooltosinat järge, milles tegutseb Karulaane uus põlvkond. Vanema põlvkonna seast paistab silma A. Pervik, kes tabab tundliku meelega kaasajal kerkinud teemasid ja käsitleb neid oma teostes lastele mõistetavas kujundikeeles. Proosas domineerib jätkuvalt kunstmuinasjutt. Kas on tegemist algusest lõpuni fantastiliste
Kui Oskar oli nelja aastane, koliti Palamusele, juba lapsepõlvest pääle kirg lugemise vastu, kestis terve elu, oskas keeli. Palamusel puutus madalast juba kokku maa- ja aevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Palamuselt pärinevad Lutsu mitme teose miljöö ja tüübistik, siin on esimeste mälestusteraamatute tagamaad. Nii vanaisa kui vanaema suured jutuvestjad, kahe venna suhted tihedad ja lähedased noorusajal. 1894-1895 õppis Änkküla külakoolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis, 1899-1902 Tartu Reaalkoolis (linnas tuli käsitöölise pojal kohaneda umbsele kostikohaõhustikule ja klassivahesid toonitavale õppeasutusele, linnaoludega pikalt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas kirjanduslikke huvisuundi), Tartu Ülikoolis õppis 1911-14 farmaatsiat, kirjandushuvi aga jättis ülikooliõpingud soiku, lemmikkirjanikuks Gogol. Koolipoisipõlves ka esimesed kirjanduslikud
annaabi.ee 
