Essee ,,Miks valisin Autotehniku eriala" Miks ma valisin autotehniku eriala? Ma valisin selle eriala selle pärast,et mulle meeldib nokitseda autode ja muu taolise tehnika kallal ning mull on kannatust pisi detailide suhtes mida igal ühel pole.Mõni ei suuda kinnitada pisikesi detaile või väikseid osi sisaldavaid asju et kus on vaja tegeleda väikese mõõduliste mutrite,poltide,seibide või muu taolisega. Selles erialas ma saan õppida autode ehitust,agregaatide tööpõhimõteid ja palju muud. Eriala raames on võimalik teha ka autojuhi load.Eriala lõpus on võimlik ka lisa eksam mille sooritanud saab diplomi mida
- 19. saj. keskpaik-Söetööstus, rauatööstus 19. saj. teine pool-Masinaehitus, elektrotehnikatööstus, keemiatööstus, elektrijaamad.käsitöö ja vabriku erinevused- erinevalt käsitöölistest ei vajanud masinatel töötajad pikka ja põhjalikku väljaõpet, isiklkku vara ega isiklikke töövahendeid. Töölisteks sobisid ilma igasuguste erioskusteta kirjaoskamatud inimesed, kes tulid tööle, kaks kätt taskus.Enam ei saanud töötajad kodus või väikestes meistrikodades töö kallal nokitseda. konkurentsi mõjud-Kui oli konkurents, siis oli ka hinnalangus. Kaupade parem kättesaadavus. Toodangu maht kasvas, ette võtjad olid sunnitud hindu alandama ja uusi turge otsima.kapitalism-Majanduslik korraldus, mis põhineb ettevõtjate eraomandil (kapitalil), tööstuslikul tootmisel, palgatööjõul ja turumajandusel. monopolid-vaba turumajanduse tingimustes saavutas osa ettevõtteid oma valdkonnas nii suure turuosa, et teised ei suutnud enam nendega konkureerida ja nad said
kiiresti ja hästi. Kuigi vahel jään aja rappa. Mulle meeldib hea koostöö klapp ja teen kõike et oma töökaaslastega(hetkel klassikaaslastega) hästi läbi saada. Leian kõiges positiivset, kui leian kellegi või millegi juures midagi negatiivset siis on raske mulle taas seda isikut või asja meeldima panna. Nende kutse-, üld-, ja sotsiaalsed oskustega sobiksin ma oma arvates disaineriks, ärijuhiks, kunstnikuks, psühholoogiks ja üldse kohtade peale kus saab palju detailide kallal nokitseda ja tegelda asjadega mis ei tüüta ära pika peale. Ma sooviksin saavutada elu seda et mul oleks oma pere, kodu ja lapsed. Tahaksin kooli ära lõpetada positiivsete hinnetega, saavutada kõrge tasemega töökoht, mille jaoks peab palju vaeva nägema. Ma sooviksin kogeda palju erinevaid asju veel aga eriti sooviksin proovida langevarjuhüppeid ja palju muud adrenaliiniga seotud asju. Kui ma lõpetan kooli positiivselt siis ma olen kindel et lähe edasi
kasutada. Sõpradele või perele kingitustega head meelt teha või siis kaunistusteks midagi valmistada. Ikka enda valmistatud asjad on kõige ilusamad. Inimesed, kes elavad maal või linnast väljas, teavad, et töö maal ei saa kunagi otsa. Kui on vaba aega ja ei osata sellega midagi peale hakata, siis võib ju ka midagi kasulikku teha. Vastavalt aastaajale on alati kodus tegevust. Võib aias peenarde vahel nokitseda, midagi maha istutada. Seda ei tohiks teha kohustusest, vaid tuleb mõelda, et see on lõõgastav ja hea, et oma kodu ümbruses saab midagi kasulikku teha. Ilusa ilmaga ei pea kodutööde tegemine tunduma kohustusena, tuleb osata asjadest rõõmu tunda. Kui ammu on olnud plaan kodus midagi paigutada või ringi tõsta, siis vabal ajal võib selle tegevuse ette võtta. Mööbli ringi tõstmine ja kodu uuendamine ei tee kunagi halba. See värskendab ümbruskonda ja muudab ka ennast värskemaks
Oli aga ka selliseid aineid, mis mulle huvi ei pakkunud. Seepärast otsustasime nii mõnigi kord poistega poppi teha. Hoolimata kõigest, lõpetasin ma põhikooli edukalt. Sellega täitsin ma ka vanemate ootused ja nad võimaldasid mul sõita klassi lõpureisile Egiptusesse. Peale põhikooli otsustasin minna Kuressaare Ametikooli ja õppida autoluksepa eriala. Valisin selle eriala, sest mulle meeldib autodega tegeleda. Minu koduõuel seisavad ka mõned autod, mille kallal on vahest hea nokitseda. Vabal ajal meeldib mulle sõpradega mõnusalt aega veeta. Veel meeldib mulle muusikat kuulata ja arvutiga tööd teha. Mul on väga tore ema. Ta on lahke, hoolitsev ja alati kõigega nõus aitama. Ema on mul pidanud erinevaid ameteid. Ta on olnud nii müüja, kui ka sotsiaaltöötaja. Viimased kaks aastat on ta töötanud Kuressaares lihameistrina. Tänu sellele oskab ema nüüd maitsvaid liharoogasid valmistada. Kõige paremini tuleb tal välja minu lemmiktoit guljass
Kui ka isa sõpradelt, kes pidevalt mulle kalastus pisikut sisse süstivad. Olen kalastanud juba umbes 5 aastat, mille jooksul olen käinud ka Soomes kalastamas ja sellega väga rahule jäänud. Talvit käin ma aga Peipsil ja ka väiksematel sisejärvedel , aga sealne saak üllatab iga kord. Muidugi on seal alati hea värske õhk ja hea seltskond, kellega saab lahedalt jutsustada. Aga mul on ka muid hobisi millega tegelen kodus koos isaga või vanaisaga temapool. Mulle meeldib ,,nokitseda" erineva tehnika kallal. Näiteks on meil praegu projekt ,,Põka" ehk taastasime isaga Vanavanemate poolt soetatud vana T25 traktorit, mis oli algselt täielik ,,ront", kuid nüüd on täielikult tänavakõlbulik ja varsti läheb masin ära tööle kuhu ta mõeldud sai. Mul oli plaan minna õppima põllumajandust, siis tuli mõte, et õpiks hoopis piloodiks. Toogi mõte vajus unustusse ja tuli parem, et läheks Merekooli (mis mulle
aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga paahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
Joogivahes läks aega umbes tund aega. Peale seda läksin üldjuhul lattu, et võtta mõni alus, kui kaupa polnud tulnud, läksin tavaliselt saali peale riiuleid korrastama või kaupade realiseerimiskuupäevi kontrollima. Kui kaup oli aegunud, viisin selle kaubagrupi juhile ja tema hindas selle vastavalt kuupäevale alla või kui kaup oli väga vana, siis kandis maha. Konkreetset tööpiirkonda mul polnud. Tegin tööd seal, kus tahtsin. Kõige enam meeldis mulle nokitseda tööstuskaupade riiuleid. Seal oli alati palju tööd ja tundus, nagu aeg läheks rutem, kuna olin koguaeg aktiivses tegevuses. Kaupa sain tunduvalt vähem vastu võtta, kuna saali peal oli rohkem tööd. Kauba vastuvõtmisel lugesin üle kaubad, puudujäägi korral märkisin saatelehele puuduoleva kauba miinus teatud arv ja ülejäägi korral pluss teatud arv. Saatelehte sodida ei tohtinud. Toidukaupade puhul märkisin saatelehele ka aegumistähtajad. Alkoholi ja suitsude
ta sai aru et isa armastas teda ikka väga. XXXVII Peale Liisi lahkumist hakkas Vargamäe nagu lagunema. Noored läksid ära. Esmalt Maret. Peagi tahtiski Maret mehele minna- vigase jalaga Sassile, kes isale eriti tegelikult ei meeldinud kuna ta oli tisler. Laste lahkumine kurvastas Marit väga, sest tema elu muutus üha raskemaks. . Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. XXXVIII Indrek läks kooli. Vanale Andresele tegi muret see et poeg Andres selline lehtsaba on ja et ta nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. XXXIX Andrese kroonu minek. Isale ütles poeg et ta ei taha Vargamäele elama
Andres tundis ennast nagu ei kuuluks sinna ja oleks täiesti võõras nende juures. Indrek teadis ka seda et ema nutab ikka tema pärast enamus aja. Olgugi et ta ei teadnud et põhjuseks oli aeg mil ta sündis (enne Jussi surma), kuid siiski ta aimas et tema pärast.Hiljem Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei 10 huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Kuidas avaldub Indreku armastus tõe ja õiguse vastu,ausus,kaastunne?- Indrek oli hingeline poiss. Ta tundis kaasa endast nõrgematele näiteks ei meeldinud talle oma venna Andresega ussi piinata. Samuti pidas poiss oluliseks rääkida tõtt, ta ei sallinud valetamist ega ülekohut.Kord elas Orul üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis
aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik- vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda Sotsioloogias on üldiselt üksmeel: olullsed on nii isiksuseomadused kui kaltumismudelid neid tuleb käsitleda koos. vad. • Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2
karjapoistele eeskujuks. 18. poeg Andres talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui puudus ka õndsal emal. Ei kannatanud, et Indrek midagi muud võis tunda kui tema, liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi, millest Andres aru ei saanud. Talle ei meeldinud, et Indrekule meeldis omaette nokitseda, et ta teisiti arvas, et ta temast teistsugune oli. Tuletas meelde alati oma jõulist ja suuruselist pealejäämist Indreku suhtes. Nääklemised ja kiuslemised rahunesid, kui Mari võttis kartuleid, Indrek ja Andres läksid appi, Andres kiusas Indrekut, Indrek vihastas ja viskas suure kiviga, Andres peitus selle eest, kivi lendas Mari külge, too kukkus hingetult kartulikorvi kõrvale maha. Kui andres lahkus põllult, jättes endast Mari ja Indreku maha,
XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352-354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. 2 XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret- Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa
Sain keevitamise algtõed teada ja sain ka enam vähem keevitamise selgeks. Millist materjali mis voolutugevuse ja pingega keevitada . Praktikal pidime kõigepealt harjutama ning alles siis hakkasime keevitama suitsuahju. Pidime kasutama väga erinevaid tööriistu. Praktika meeldis mulle sest see oli kahes vahetuses õhtune- ja hommikune vahetus ning siis sai olla nii õhtul kui ka hommikul praktikal. Praktika möödus väga kiiresti sest koguaeg said millegi kallal nokitseda. 24 MAG-keevitusest Süsinikteraste ja roostevaba terase keevitamisel kasutatakse sulava elektroodiga aktiivgaasis keevitamist e. MAG-keevitust. Al - sulamite keevitamisel suurte tootmismahtude korral keevitust inertgaasis e. MIG keevitust. MIG/MAG - keevituse eelised on loetletud, millele tuleb lisaks märkida võimalust keevitada õhukest plekki nt
aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1. aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud.
XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352- 354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli
lugemisvara moodustasid peamiselt kiriklikud raamatud, mille lugemine oli oma korduses pigem rituaalne toiming. Paljudele jäigi katekismus ainsaks loetud raamatuks. Ilmalikku raamatusse suhtuti pikka aega umbusuga, sest egga se jutto ramat Jummala sanna ei ole. Oma osa etendas vennastekogude vastutegevus, kes nägid ilmalike tekstide lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles. Nõnda piisas kirjasõna kättesaadavuseks talus ühest korralikult lugeda oskavast inimesest (Laur, 2003). Ilmalik lugemisvara tekkis 18. sajandi teisel poolel ja seostub Eestisse jõudnud valgustusideedega. Valgustusajastu tähtsamatest kujudest väärivad eriti märkimist Torma pastor Johann Georg Eisen (von Schwarzenberg), Laiuse pastor Heinrich Johann
lahendaksime koos. Kuidsuheldes rühmas, kaaslastega samas on või ka üksi? ülesaneid mida eelistan üksi lahendada. Üksi Kord nii, kord naa Oleneb Rühmasülesandest ja kaaslastega ja loomulikult suheldes. hetke tujust. pigem Mõnikord üksi, sest tahan tihtipeale nokitseda eelistan õppida kaaslastega. on mul aga omaette, keskendumisraskusi, teinekord Uksi. on lõus koos aga kui maarutada teistega olen asjadja endale kuulataise selgeksarvamusi erinevaid teinud, meeldib mulle ning ideid. hiljem kaaslastega sel teemal arutleda Pigem meeldib kaaslastega või üksi. Sõltud sellestsuheldes
huvitav ja lahendatav, meetod aga algtasemel, kuid sobiv. Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, et erinevad uurimismeetodid eeldavad erinevaid isiksuseomadusi või vähemalt sobivad ühele karakterile paremini kui teisele. Küsitluse tegemine eeldab ühtesid isiksuseomadusi, intervjuu aga teisi. Näiteks ei pea usutleja ise üldse olema jutukas, vaid hoopis viisakas, empaatiavõimeline ja hea kuulaja. Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist võõrastega ning armastab rohkem omaette vaikselt nokitseda; neile tuleks leida teistsugused meetodid, nagu vaatlus või andmeanalüüs. On väga tähtis, et õpilasele sobiks see meetod, mida ta peab kasutama. Uurimistööde korraldamine annab suurepärase võimaluse arvestada rohkem õpilase individuaalsust ja arendada loovust. 55 Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIALAINED 2010
ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 1)Eesmärgiteooria/Isiksuseomaduste teooria. Omadused, mis loevad nagu loogiline mõtlemini, püsivu, võimustamine ja enesekontroll (Bennis ja Nanus 1985). 2)Biheivoristlik teooria. Tähelepanu käitumisele. Eestvedamisstiil. Ohio ülikoolis 40-50ndatel tehtud uuringud: algatav või hooliv stiil. 3) Situatsiooniteooria. Fiedler (1967) sõltuvusteooria: eestvedaja käitumine sõltub olukorra soodsusest/ebasoodsusest 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi?
ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2
ebameeldivam olnud koos töötada (hetkel või varem) ja seejärel kirjeldada seda inimest nende omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2
kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Selle peale ütles aga Andres et las kutsub siis Sassi neile. Maret oli väga rõõmus kuid ta ei näidanud seda välja. Mari olidki kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Nii olidki vanemad oma suurtest tütardest lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle meeldis ka kuulata pealt tüdrukute juttu, olgugi et ta eriti midagi neist aru ei saanud
rakendamisele? Tegevused personali voolavuse vähendamiseks 1. Mõelda läbi, millist töötajat otsime- oluline on teada, millist töötajat otsitakse, mis on kriitilised teadmised, oskused, omadused mida otsitakse ja millised on need teadmised, oskused ja omadused mis on soovitatavad (aga mitte kriitilised). Sageli seavad tööandjad vastukäivaid ootusi:“ otsime täpset ja korrektset töötajat kellele meeldib oma töö kallal nokitseda põhjalikult ja kaua, aga kes on samas hoogne uute ideede väljatöötaja ja käimajooksja“. Samuti on oluline pidada silmas seda, et 20 olulisem kui uue töötaja kiire leidmine on just õige töötaja leidmine. Selleks soovitatakse vaadata, millised teadmised, oskused ja omadused on olemasolevatel parimatel töötajatel ja lähtuda neist kriteeriumidest uue töötaja valikul. 2
Indrek mäletab ainult seda, mida teised inimesed Krõõdast mäletavad. Elu ongi üks mälestus või mälestuste mälestus. Mis on inimese elu, mis teeb meist meie? Vareste ja raudkulli lugu Varesed olid väikesed, aga nad arvasid, et neil on õigus. Indrek oli vareste poolt, aga Andres olu kullide poolt. Varesed olid varem kuuse juures kui kullid. Andres võttis tõe ja õiguse välja selgitamiseks lõpuks jõu appi. Filosoofiline vastuolu nende vahel. Indrekule meeldis nokitseda, aga Andresele meeldis jõudu katsuda. Indrek oli ema juures julgem. Indrek viskas aga Andrest kiviga, sest tal sai villand. Kiviga sai aga pihta ema. Indrek pidi kannatama Andrese kiusamist. Maril oli otsus minna Andrese jurde juba varem (enne Jussi surma). Maril oli pidevalt meeles see, kui ta oli himustanud Andrese juurde minemist. Indrekule kandus see patukoorem üle.teoses olev maakirjeldus on maine(ajalik), aga selle varjus toimuvad mingid igavikulised protsessid
veel korra tütrelt et kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Selle peale ütles aga Andres et las kutsub siis Sassi neile. Maret oli väga rõõmus kuid ta ei näidanud seda välja. Mari olidki kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Nii olidki vanemad oma suurtest tütardest lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle meeldis ka kuulata pealt tüdrukute juttu, olgugi et ta eriti midagi neist aru ei saanud. Liisi ja Maret laulsid tihti laulu mida isa neile
korra tütrelt et kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Selle peale ütles aga Andres et las kutsub siis Sassi neile. Maret oli väga rõõmus kuid ta ei näidanud seda välja. Mari olidki kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Nii olidki vanemad oma suurtest tütardest lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle meeldis ka kuulata pealt tüdrukute juttu, olgugi et ta eriti midagi neist aru ei saanud. Liisi ja Maret
annaabi.ee 
