NIOOBIUM 10.M Karin Toom Rakvere Reaalgümnaasium Nioobium (Nb) harduldane halli värvusega, suure tiheduse ja kõrge sulamistemperatuuriga metall. tihedus on 8,57 g/cm³ ja salamis temperatuur 2446 C. Asub perioodilisustabelis 41. kohal, VB rühmas. elektronvalem on +41|2)8)18)12)1) ja aatommass 92,9. Nioobiumi ajalugu Nioobiumi avastas 1801. aastal Charles Hatchett kolumbiidmaagis. Nioobiumi ja talle lähedast tantaali aeti korduvalt segi, kuni 1846. aastal element uuesti avastati. Hatchetti tööst teadmatuses, nimetati element tema sarnasuse tõttu tantaaliga nioobiumiks vana kreeka mütoloogia tegelaskuju Niobe järgi, kes oli Tantalose tütar. Aastal 1864 saadi esmakordselt puhast nioobiumi nioobiumkloriidi kuumutamisel vesinikus
Bilansi puhastamise järel kasumit. kogu protsessi juhib. kümmekonna korrusega annab lisasid omanikud firmasse 3. TELG TANTAAL ELEKTROLÜÜT-KONDENSAATOR ise tehase mõõdu välja, aga mullu augustis 40 miljonit, Pool sajandit tagasi lendasid «Nioobiumi tootmine ongi seisab. Vaevaliselt on see tsehh tänavu märtsis veel kümme õhku Sillamäe sadama kaid, teadusmahukas, see on Eesti töötanud juba paar viimast miljonit krooni. 17 miljoni paisates kõikjale laiali jaoks väga sobilik,» räägib aastat. See tsehh toodab asemel läks tehas uutele hiiglaslikke veesambaid. 4
Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Tänan kuulamast ! :)
Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust Tulenevalt maanteede puudumisest kasutatakse Gröönimaa siseseks liikluseks mere- või õhutransporti Jää ruumala arvatakse olevat 2,850,000 kuupkilomeetrit Kui jää sulaks tõuseks mereveetase 7m
antiseptikuna, keemialaboris, fotograafias. Baariummanganaati(V) Ba3(MnO4)2 kasutatakse sinise pigmendina plastmassides, teatud emailides ja värvides, analoogset Ca-soola Ca3(MnO4)2*5H2O rakendatakse joogivee steriliseerimisel. Hõbepermanganaati AgMnO4 kasutatakse vesiniku absorbeerimiseks. Kaltsiumpermanganaati Ca(MnO4)2 katalüsaatorina vesinikperoksiidi lagunemisel. Baariummanganaati(VI) BaMnO4 kasutatakse rohelise pigmendina, peamiselt freskomaalides. 3. nioobiumi ja tantaali kasutusalad (peamised o.a-d) Nioobiumi tüüpiline oksüdatsiooniaste on V, oksüdatsiooniastme IV puhul on esindatud peamiselt halogeniidid. Nioobiumi kasutatakse peamiselt vaba metallina sulamite koostises. 40-50% nioobiumist kasutatase teraste mikrolegeerimiseks, 20-30% vääristerastes. 20-25% toodangust kasutatakse kuumakindlates sulamites Ni või Fe baasil. Kõrgelt hinnatud on Nb sulamite kasutamine agressiivsetes
jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km². http://cdn1.spiegel.de/images/image-1205 810-860_poster_16x9-oxgr-1205810.jpg Prantsusmaa loodusvarad Prantsusmaal on palju loodusvarasid. Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub kullasetteid, pertooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali, savi. Kasutatud allikad 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_j%C3%B5ed 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Prantsusma a_presidendid Aitäh, et vaatasite!
Majandus Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Maanteede puudumise tõttu kasutatakse Gröönimaa siseseks liikluseks mere- või õhutransporti (kopteriliiklus) Maavarad On kaevandatud On võimalik kaevandada naftat kivisütt kulda krüoliiti nioobiumi marmorit tantaali tsinki uraani tina rauamaaki hõbedat teemanteid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gr%C3%B 6%C3%B6nimaa http://www.annaabi.ee/Gr%C3%B6%C3 %B6nimaa-m3948.html http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab =wi "Uus Maailma atlas" (2010)
külm IdaGrööni hoovus. Gröönimaa loodus • Põhja ja Ida- Gröönimaa rahvuspark (97200 km2)- mis on maailma suurim Gröönimaa loodus • Kõrgeim mäetipp Gumbjorn Fjeld – 3694 m Gröönimaa • Saare kaldajoone pikkus on 44 000 km ning enamus rannikust on liigendatud fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast
Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. • http://et.wikipedia.org/wiki/Raud • rauasulamid tuntuim ja enim kasutatud on sulamid räni, mangaani, kroomi ja nikli ja levinumaid sulamid on lisatud terasest on ferromanganese, ferrosiliitsium ja ferrokroomi. • O rauasulamid tekitab endiselt eriline sulamid, mis on aluseks nioobiumi, räni, magneesium, molübdeen, vanaadium, titaan või volfram jooksul kõige tuntum, Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt:
plokist. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Lennundus
Tegevus: Gröönimaa elanike peamiseks tegevuseks on kalade (tursk ja lõhe) ning krevettide püük ning töötlemine.. Ekspordist saadud tulust moodustab 95% kalaeksport. Kasvatatakse lambaid ja põhjapõtru. Kütitakse hülgeid ja polaarrebaseidGröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused nafta, kulla, nioobiumi, tantaliidi, uraani, raua ja teemantide tööstusliku tootmise alustamiseks. Viimastel aastatel on antud lube nafta- ja gaasiotsinguteks ning ammutamiseks Gröönimaa looderannikul. Varematel aastatel kaevandati saarel plii- ja tsingimaaki, kuid tänaseks on need varud ammendatud.
Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi looduvarasid : kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.
Mahtuvus 0,1pF...47nF 220pF...2,2uF Töösagedus 1000 Mhz 100 Mhz Tolerants 1...20% 5...20% Tööpinge 10...100V 10...1000V Töötemperatuur -55...+125 °C -55...+85 °C Temperatuuritegur +100...-1500ppm/°C +100...-4700 ppm/°C tg 0,001...0,0001 0,03...0,001 Elektrolüütkondensaatorites kasutatakse kondensaatori isolatsioonina alumiiniumi või tantaali (mõnikord ka nioobiumi) pinnale elektrolüütiliselt tekitatavat väga õhukest oksiidikihti. Tänu õhukesele isolatsioonile on elektrolüütkondensaatorid suure mahtuvusega. Anoodiks on oksüdeeritud metall ja katoodiks elektrolüüt. Kontakti saamiseks katoodiga kasutatakse kas kondensaatori kesta või on selleks teine elektrood. Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium-elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht
ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tippMont Blanc (4808 m). Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit,tsink , uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi[2]. Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2] Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Muusika Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui imelikke muusikatraditsioone
ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Kliima Suuremal osal riigist valitseb mereline paraskliima. Keskmine temperatuur on suvel 17°- 24°C ja talvel 2°-7°C. Mägedes langeb temperatuur talvel alla 0°C. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult loodusvarasid, eriti kivisüsi, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu ja kala. Leidub ka kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Looduslikud ohud Nendeks on üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. -5- Prantsusmaa Kristel Tilk Transport
terastest valmistatakse töötavaid masinaosi korrodeerivas keskkonnas: ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne (vt Foto 1). Tuntuimad roostevabad terased on: kroomterased (13...27% Cr, Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus) · kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku Esimeseks roostevabaks teraseks võib nimetada X5CrNi18-10. milles on 0,05% C, 18 % Cr ja 10 % Ni (tuntud kui teras 1.4301).C sisaldus peab olema madal, kui roostevaba terast on vaja keevitada (< 0,03%) ja Cr sisaldus 17-18% ning Ni sisaldus 10-12%. 1.1.2 Kulumiskindlad terased Et kulumine oleks minimaalne, peab pinnakõvadus olema suur, need kaks asja on omavahel tihedalt seotud
konstruktsiooniterastel on väga head mehaanilised omadused. 36. Millist noolutust kasutatakse metallilõikeriistade puhul? Madalnoolutust. Mitmekordset noolutamis. 37. Millised nõuded esitatakse kuumustugevatele terastele ja kuidas need saadakse? Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elementidega. 38. Millega tagatakse roostevaba teraste korrosioonikindlus? Teradevahelise korrosiooni vältimiseks lisatakse terastele titaani, nioobiumi ja lämmastikku. 39. Millised nõuded esitatakse laagriterastele? Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud
.0,3%, stantsiterastes 1...1,5%. Ta soodustab teraste karastatavust, halvendades sellega keevitatavust. Keevitamisel oksüdeerub vanaadium intensiivselt ja põleb välja. Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases Volframi on tööriista ja stantsiterastes 0,8...18%. Kõrgel temperatuuril suurendab volfram terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt,
..1,5%. Ta soodustab teraste karastatavust, halvendades sellega keevitatavust. Keevitamisel oksüdeerub vanaadium intensiivselt ja põleb välja. 2.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases Volframi on tööriista ja stantsiterastes 0,8...18%. Kõrgel temperatuuril suurendab volfram terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. 2.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 2.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt,
riliste (850 ... 1100 °C) joodistega Mõned räbustid tekitavad jootekoha korrosiooni, mistõttu nende jäägid tuleb maha pesta. Sageli kaetakse jootekoht korrosiooni vältimiseks veel laki või värviga. Üli - ja krüojuhid On teada, et materjali elektrijuhtivus temperatuuri langedes tõuseb. Eri materjalidel ilmneb juhtivuse järsk tõus mingil kindlal temperatuuril (Hg -4,2° K). Sama nähtus ilmneb märksa "kõrgemal" temperatuuril: nioobiumi-alumiiniumi-germaaniumi sulamil 20° K jt. Kui valmistada sellisest nn kõrgtemperatuurilisest materjalist mähis, ja jahutada see vajaliku temperatuurini, on võimalik saada väga tugevaid voolusid ja magnetvälju, mida muudel meetoditel oleks võimatu tekitada. Ülijuhid jagunevad 3 rühma: I liigi üldjuhtidel kaob ülijuhtivus väga väikese magnetvälja toimel; II liigi ülijuhtidel kaob ülijuhtivus mingil teatud magnetvälja tugevuse piirkonnas, mis on
"Tööstusest tulenev õhu saastatus on mõjunud kahjulikult Kohtla-Järve, Kiviõli ja Maardu piirkonna metsadele ning vähendanud nende looduslikku juurdekasvu kohati üle 50%." (Valge raamat) Sillamäe tööstuskompleks ja jäätmehoidla Sillamäe jäätmehoidla rajamise vajadus tulenes aastatel 1948-90 toimunud intensiivse ja ohtliku uraani tootmise tõttu millele hiljem lisandus ka lopariidi töötlemine, millest omakorda eraldus tantaani ja nioobiumi. Tehase andmetel on Sillamäel töödeldud üle 4 miljoni tonni uraanimaaki. Ühtekokku toodeti neil aastatel 100 022 tonni uraani ning jäätmehoidlasse ladestati 8 miljonit kuupmeetrit mürgiseid ülejääke - enim uraani, tooriumi ja radiaani. Esimestel aastatel ladestati prügi maapinnale, hiljem alustati hoidla ehitusega mida laiendati korduvalt vastavalt vajadustele. Kuna hoidla asus veekogu läheduses ning seinad olid erakordselt halva
5.6 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases Volframi on tööriista ja stantsiterastes 0,8...18%. Kõrgel temperatuuril suurendab volfram terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. 11 5.7 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 5.8 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest
jms), pürotehnika tootmine, vedelkütuse ja bituumeni hoiustamine ja töötlemine, 13 laadungikäitlus, autotööstus, reoveekäitlus, jäätmekäitlus jt tööstusharud. (Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016d) Arold on oma ülevaates suurima ohuallikana välja toonud Sillamäe jäätmehoidla, kuhu hakati 1948. a ladestama uraanitootmise jäätmeid. Jäätmehoidlas on ligi 8 mln m3 uraani-, haruldaste muldmetallide, nioobiumi- ja tantaalitootmise jääke ja Sillamäe Elektrijaama põlevkivituhka. Hoidla pindala on umbes 58 ha ning see on ümbritsetud kaitsetammiga. (Arold 2005) Jäätmehoidla saneerimine kestis kokku 10 aastat ja viidi lõpule 2008. a. ning seda peetakse keskkonnakaitse vallas läbi aegade üheks suurimaks saneerimisprojektiks Eesti mastaabis (AS ÖkoSil/In Nomine 2008). Nii eelnevalt mainitud tööstusharud kui ka maavarade kaevandamine ja metsatööstus mõjutavad looduskeskkonda negatiivselt
16. Roostevabade teraste markeerimine Roostevabad (korrosioonikindlad) terased Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid elemente sisaldavad terased. Roostevabade terastena on tuntumad: - kroomterased(sisaldavad 13…27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus), - kroomnikkelterased(legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele teradevahelisekorrosiooni vältimiseks). Nende markeerimine näiteks: X5CrNiMo 17-12-2 - 17% Cr , 12% Ni , 2% Mo, 21.Vask, kasutusala C max 0,08% , Si max 1,0% Mn max 2,0% P max 0,045% S max 0,03% Vask X12Cr13 C 0,12% Cr 14% , Rp0,2 250 N/mm2 Rm 400 Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid 2
Prantsuse kullasetteid Guajaanas leidub aga a m a ja n d u s lik võimsus on , petrooleu Prantsusm a n da, kus mit, kaoliin e-F ra nc e `i p iir ko nioobiumi, tantaali ja i, koondunud Ile-d h v u s lik ust rikkusest, savi. 2 8 % ra toodetakse üle i s e a l e la b a in ult 18,8% riigi kuig
terased. 11) Roostevabad terased ja nende omadused. Kasutamine. Roostevabad (korrosioonikindlad) terased Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid elemente sisaldavad terased. Roostevabade terastena on tuntumad: · kroomterased (sisaldavad 13...27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus), · kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele teradevahelise korrosiooni vältimiseks). Roostevabast terasest valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne. 12) Kuumuskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine. Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2
on näit. korrosiooni-, kulumis- ja kuumuskindlad terased. Roostevabad (korrosioonikindlad) terased Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid ele- mente sisaldavad terased. Roostevabade terastena on tuntumad: - kroomterased (sisaldavad 13…27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus), - kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele terade vahelise korrosiooni vältimiseks). Roostevabast terasest valmistatakse korro- deerivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitus- detaile, arsti- ja köögiriistu jne. Kulumiskindlad terased Vastupanu kulumisele on otseselt seotud materjali pinnakõvadusega, millest tulenevalt kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse selliseid tugevdamise meetodeid nagu legeerimist, pindkarastamist, termokeemilist töötlemist ja pindamist.
Maa lõunaosas asub Parana jõgi koos lisajõgedega. Amazonase madaliku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva. Brasiilia mägismaad katab valdavalt põõsassavann (kampo) ja kuiv hõrendik. Kokku katavad metsad 64,3% Brasiilia territooriumist. Brasiilia loodus on väga liigirikas: taime- ja kahepaiksete liikide poolest maailmas 1. kohal, linnuliikide poolest 3. koht ja liblika- ning roomajaliikide poolest 4.kohal. Brasiilias asuvad maailma suurimad raua-, berülliumi-, nioobiumi- ja piesokvartsivarud. Palju on ka põlevkivi, boksiiti, vasemaaki, kulda, hõbedat ja teemante. Amazonase madalikul paiknevad nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia majandus on tootmismahult Lõuna-Ameerika suurim ja selle osatähtsus on maailma majanduses pidevalt suurenenud. Jõukuse jaotus on väga ebaühtlane: üle poole riigi rikkusest on 10% rahvastiku käes. Elektrienergiast 82,7% annavad hüdroenergiajaamad, 8,3% soojuselektrijaamad ja 4,4% tuumaelektrijaamad
Tolerants 1...20% 5...20% Tööpinge 10...100V 10...1000V Töötemperatuur -55...+125 °C -55...+85 °C Temperatuuritegur +100...-1500ppm/°C +100...-4700 ppm/°C tg 0,001...0,0001 0,03...0,001 Elektrolüütkondensaatorites kasutatakse kondensaatori isolatsioonina alumiiniumi või tantaali (mõnikord ka nioobiumi) pinnale elektrolüütiliselt tekitatavat väga õhukest oksiidikihti. Tänu õhukesele isolatsioonile on elektrolüütkondensaatorid suure mahtuvusega. Anoodiks on oksüdeeritud metall ja katoodiks elektrolüüt. Kontakti saamiseks katoodiga kasutatakse kas kondensaatori kesta või on selleks teine elektrood. Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium-elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht
eelkõige kroomiga legeeritud teraseid. Eriterased a) Roostevabad terased Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), nikli jt legeerivaid elemente sisaldavad terased. Roostevabade terastena on tuntumad: - kroomterased (sisaldavad 13 ... 27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus), - kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi). Tabel 2.9. Roostevabad terased Margitähis Koostis %, max Omadused, min C Cr Ni Muu Rp0,2, Rm, A, % 2 2 N/mm N/mm X12Cr13 0,12 14,0 - - 250 400 20
..27% Cr, kusjuures gruppe. Kiirlõiketerased sisaldavad üle 0,6% C ja Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase reeglina volframit (kuni 18%), molübdeeni, vanaa- korrosioonikindlus), diumit jt. lisandeid. Kiirlõiketeraste kõrge karastus- - kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile temperatuuri (üle 1000 °C) ja sellele järgneva nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, mitmekordse noolutamise (temperatuuril 550... lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele terade- 600 °C) tulemusena saadakse terase kõvaduseks vahelise korrosiooni vältimiseks). 64...65HRC, mis säilib nende kasutamisel tempe- - 19 -
annaabi.ee 
