Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinduism, usund, religioon, koolkondi, organisatsioon, islamiusku, indiast, sikhismi, arvult, kogukonnad, malaisias, tais, lankal, migratsiooni, templeid, salliv, veedade, autoriteeti, omaette, koolkonda, jooga, traditsioone, koolkonnad, ajalooga, maagiline, filosoofiline, pärsia, kyros, muslimid, indiasse, orus, harappa, linnakultuurJakob Westholmi Gümnaasium HINDUISM Usundiõpetuse Referaat Õpilane: Kristofer Seil 10.a klass Õpetaja: Tiina Parktal Tallinn 2018 Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust
Karina Repetun Hinduism ja Budism Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis,
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On
o Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. o Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala ja lunastusekäsitlusi. o Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured Hinduistide kogukonnad Nepaalis Bangladesh Indoneesia Malaisia Tai Sri Lanka Pakistan jm Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Asi muutus 8. sajandi algusest, kui islamiusulised Indiat vallutama hakkasid.
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolko
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias
· Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln 4 Euroopa keeled 5 Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja
ühendas Induse ja Gangese jõgede ülemjooksu piirkonnad oma valitsemise alla ning tegi pealinnaks Gangese jõe ääres asuva Pataliputra. Läänes pidas Tšandragupta sõdu Makedoonia Aleksandri suurriigi lagunemisel tekkinud hellenistliku Seleukiidide riigiga. Oma suurima ulatuse saavutas Maurja dünastia poolt valitsetav riik Tšandragupta pojapoja Ašoka Suure valitsemisajal 273 – 232 eKr, kes esimesena ühendas suurema osa Indiast. Enda valitsemisaja alguses pidas Ašoka küllalt veriseid vallutussõdu Hindustani poolsaare lõunaosas. Valitsemisaja kolmeteistkümnendal aastal olevat ta budismi mõjul loobunud edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks. Ašoka käsul püstitati kogu riigis kivist sambaid, millele oli graveeritud budistlikus laadis valitsemise põhimõtteid ja budistliku õpetuse aluseid.
jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike.
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Religiooni mõju tänapäeval Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioon kristlus, ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja- Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse. Inimesed peavad jõule, Kristuse taassündi munadepühi, palvetavad, käivad kirikus igal pühapäev. Kristlus ehk ristiusk. Tunnused: üks Jumal Jehoova, kõige tähtsam isik Jeesus Kristus,
,,Rigveda" , ,,Comperative Mytology" 25. Kes oli Sir Edward Tylor? Nimetage tema peamine teos. 2 Inglise antropoloogia isa. ,,Researches into the early history of Mankind" , ,,Antropology" 26. Kes oli William James? Nimetage tema peamine teos. Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks.
See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid:
Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism
Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne
Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Saksamaa ja Venemaa) Liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
