Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
.......... 5 Kasutatud infokanalid...........................................................................................................6 2 Mis on punased raamatud? Punased raamatud on trükitud punased nimistud ehk punased nimekirjad, inglise keeles nimistu ,,red list" ja raamatud ,,red data books". Punane nimistu on lihtsamalt öeldes andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punaste nimistute jaoks on loodud Maailma Looduskaitseliit (IUCN), see organisatsioon haldab ülemaailmset ohustatud liikide andmebaasi, kus on põhjalikud loetelud maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsetest kaitseseisunditest. Esimene punane raamat anti välja IUCNi poolt aastal 1966. Punastesse raamatutesse kogutakse andmeid haruldaste ja ohustatud liikide kohta
internetiohtude vältimiseks? Nimeta neid. lahendus.net ; lapsemure.ee * Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse põhilisi ülesandeid. (vt. http://www.elk.ee -> põhimäärus) Põhilised ülesanded: kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks eesti keeles ja Eestis ilmunud kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks maailma lastekirjanduse klassikat töötleb saabunud vahendusinformatsiooni väljaandeid koostab uudiskirjanduse nimestikke teeb teadus- ja arendustööd lastekirjanduse alal võtab osa lastele suunatud kultuuri- ja vabaharidusprojektidest tutvustab ja väärtustab lastekirjanduse ajalugu korraldab ja vahendab näitusi annab välja erinevaid lastekirjanduse auhindu nõustab lapsi teenindavaid raamatukogusid * Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogud millisesse nelja põhilisse ossa need jagunevad? Nimeta need. Arhiivkogu, lugejateeninduse kogu, teabetalituse
Ohualtid loomad Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta.
propageeriv kirjandus. Käibelt kõrvaldati ka ekspluateerimist sisaldavad kirjutised ja usuline kirjandus. Otsus puudutas ka perioodilist kirjandust. Keelatud kirjanduse välja selgitamiseks ja kõrvaldamiseks anti aega 1. septemrini. Kuna otsuse juures puudusid nimestikud, siis valikud kõrvaldamise osas olid täiesti meelevaldsed. Kuna Kirjastajate ja Raamatukauplejate ühing saatis kirja Hariduse Rahvakomissarjaadile, soovides nimestikke antud otsuse juurde, moodustatigi 10 liikmeline komisjon : A. Alle, A. Jakobson, M. Jürna, H.Piilmann, P. Rummo, R. Sirge, A. Sibul, E. Tehve, K. Taevi, N. Puusepp. Koostati viis nimestikku. Neli neist olid avalikkusele kättesaadavad, viienda avaldamise keelas ära Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-, 507 vene-, 141 võõrkeelset raamatut. Lisaks veel 20 autori kõik teosed. Kõige enam
alla. Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. Mis on punane raamat? Punane nimestik ehk punane nimistu on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Iseloomusta erinevate kaitsealade tüüpe. Kaitsealade tüübid on järgmised: ● rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi,
14. Mis on dekomplekteerimine ? mittevajalike teavikute eemaldamine raamatukogust; kogude vabastamine vananenud, kulunud, mitteprofiilsetest ja ülearustest teavikuist 15. Mis on retrospektiivne komplekteerimine? Kogu täiendamine varem ilmunud teavikutega ja juhuslikud hanked Passiivne – oodatakse, kuni vajalikke nimetusi pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke Aktiivne – raamatukogu koostab kogu jaoks vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse 16. Komplekteerimise allikad on ... Peamised: Kirjastused ja kirjastajad Vahendusettevõtted Raamatukauplused Antikvariaadid Muud: Organisatsioonid, institutsioonid, asutused Raamatuoksjonid Eraisikud
Peamised: · Kirjastused, kirjastajad · Vahendusettevõtted edasimüüjad, hulgimüüjad · Raamatukauplused jaekaubandus · Antikvariaadid vanaraamatu vahendajad Muud: · Organisatsioonid, institutsioonid, asutused · Raamatuoksjonid · Eraisikud · Varukogud, reservkogud Retrospektiivne kogude kujundus · Passiivne oodatakse, kuni vajalikke nimetusi pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke · Aktiivne raamatukogu koostab kogu jaoks vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse Hankimise viisid · Sundeksemplarid · Ostud kirjastused, vahendajad, jaemüük · Kingitused, annetused · Vahetused mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus · Reprodutseerimine (s.t. põhil. kopeerides.
Talupoegadele tuli nende jüripäevasest priikssaamisest ette teatada eelmisel mihklipäeval. Alles 1826. a pidi läbi viidama üleüldine talupoegade üleskirjutus. Talurahva seaduse põhjal tuli isikud 1826. a ja edaspidi iga kolme aasta tagant toimuvate hingeloenduste ajal kanda revisjonikirjadesse uute võetud perekonnanimedega. Samade nimedega tuli talupojad üles märkida ka kirikuraamatutesse. Esimesi täielikke nimestikke pidid sisaldama alles 1826. a hingeloendid. Esimene osa talupoegadest pidi vabastatata 1823. a jüripäeval. Esimese priiusekuulutamise eel 21. augustil 1822 andis Liivimaa kubermanguvalitsus välja patendi, milles selgitatakse nimedepaneku korda. Mõisavalitsused pidid mihklipäeval talupoegadele nende prrikssaamisest teatades ühtlasi igalt vabastatavalt talupojalt küsima, millise perekonnanime see endale ja oma lastele on valinud. Valitud nimed tuli kanda nimestikesse
Pakett hõlmab kõiki raamatukogu tööprotsesse ja võimaldab luua seitsme raamatukogu üldkasu tatava online-kataloogi; o märtsist hakkas Eestis kehtima uus sundeksemplari seadus. Selle alusel saadakse üks komplekti eesti trükistest, millest mitteprofiilne osa loovutatakse teistele raamatukogudele; o reorganiseeriti rõdu teatmekogu. Kirjandus paigutati 8-sse avatud sektsiooni, kus on ka lugemiskohad; o näitustel eksponeeritud trükiste nimestikke saab nüüd vaadata raamatukogu WWW leheküljelt; o kohtvõrgu serverile LIB installeeriti võrgutarkvara uus versioon Novell Netware 4.11 100-le kasutajale; o võrku ühendati Akadeemia tee 5 asuv õpikute osakond; o käivitati WWW server, mis võimaldab hoida raamatukogu webi lehekülge oma serveril LIN; o raamatukogu CD-ROM andmebaaside kasutamiseks ülikooli lokaalvõrgus hangiti LAN-CD server koos tarkvaraga;
Kammar ehk Toomas Sild. Ehk kui seda ei taha, siis võtku ta enesele ühe või teise looma ehk looduse nime...." (Kurro, Kurro 1999). Nimede panek toimus mitmeti. Kas oli korraldajaks pooleks pastor, käsutati talupojad mõisa, kus nimed kirja pandi või käis külakubjas või kiriku vöörmunder talud läbi ja märkis soovitud nimed üles(Kurro, Kurro 1999). Mõnel pool olid asjaga tegelenud mõisnikud, teisal opmanid või kirikuõpetajad(Must 2000: 55). On nimestikke, millest selgesti kumab läbi saksema inimese looming. Näiteks Maasi kroonumõisas pandud nimed Esmon, Jarmuth, Samir, Sema, Silim, Telem on võetud peaaegu järjest piibli ühest ja samast kohast ( Joosua 15:24-48). Karja kirikumõisas on pastor talupoegadele nimeks pannud oma igapäevatööga seotud esemete nimetusi: Piip, Brill, Bult, Raamat. Kareda mõisas jälle on ilmselt nimeks pandud hoopiski talupoegade suust esimesena kuuldud sõna: Endine, Juchtund, Mötleb,
Protokooperatsioon - on kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik. Prügila - on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.[1] Prügila on ka jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmed kuhjatakse kohapeal. Punane raamat - on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punktreostus - on kindla asukohaga seotud reostus, nt tööstusettevõttest, loomafarmist vms. Punktreostusele vastandub hajureostus Rahvuspark - on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
trükikataloog. Lõpuks kujunes väljaanne 19köiteliseks. 1896 korraldtud rahvusvahelisel konverentsi teadusinformatsiooni teemadel. Jõuti järeldusele, et on vaja hakata koostama rahvusvahelist teadusliku kirjanduse kataloogi 6. Mis on signaalinformatsiooni väljaanded? Miks ja millal see väljaannete liik tekkis? Too näiteid. Selleks, et anda teadlastele ja spetsialistidele operatiivselt teada, mis üldse on ilmunud, hakatakse välja andma bibliograafilisi nimestikke signaalinformatsiooni bülletäänidena võimalikult lühikese ajavahemiku (kuni 2 nädalat) järel. Eugene Garfield (s.1925) avaldas oma esimese signaalinformatsiooni või ka sisulehekülgede väljaande Contents in Advance I numbri 1952.a. Väljaanne sisaldas raamatukogunduse ja dokumentatsiooni ajakirjade sisukordi. 1955.a avaldas E.Garfield esimese numbri väljaandest Management's Documentation Preview sotsiaalteadused ja juhtimine
Sakslastest nimede kirjapanijad moonutasid nimesid. Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis seega saada rumala nime. 1834 sai Eestimaa kuberner ülesande organiseerida nimestike koostamist: talupojad pidid valima endale sündsad ja rahvakeelsed nimed, mis tuli kanda hingerevisjoni lehtedele. Kuna sellega hakkama ei saadud, tuli uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed. Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused. Talu vanim liige valis endale ja lastele-sugulastele sündsa ja mittemõisniku nime. Nimed tuli trükkida formularidele ja viia kihelkonnakohtule revideerimiseks, kust saadeti puhtandeksemplar Kroonupalatisse, kus nimestikud lisati hingederevisjoni materjalide lisaköitena. Ilmselt on algse venitamise tõttu hiljem toimunud rutuga nimedepanek, sest on näha nimedesüsteeme: sarnased algused või lõpud (nt -well).
Tegelikeks võitjaiks olid ainult koreeg, kirjanik ja protagonist, kes tunnustati esimesteks; neid pärjati eefeuga siinsamas teatris. Kolmas "võit" võrdus faktiliselt kaotusega. Kuid kõik kolm kirjanikku ja protagonisti said auhinnad, mis olid ühtlasi ka honorariks. Zürii otsust hoiti riigiarhiivis. IV sajandi keskpaiku avaldas Aristoteles need arhiivimaterjalid. Pärast tema teose ilmumist hakati märkima kivile iga pidustuse võitude koondregistrit ja võitjate nimestikke, ja meieni on säilinud rida nende raidkirjade fragmente. Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus, ja draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud just Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus V ja IV sajandil eKr ainult Dionysose pidustustel, eriti Suurtel Dionüüsiatel märtsis-aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris, ning moodustas osa selle jumala kultust. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal
1919 nimeseadus, mis võimaldas nime muuta 1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni säilitavad vanadel talunimedel põhinevad perekonnanimed. Suurem osa nimemuutmisi toimus 1934-36: kokku u 75 000 otsust, hõlmas 210 000 isikut. Emakeele selts andis välja soovituslikke nimestikke. Palju liitsõnalisi nimesid, mis olid tüüpilised eestistatud nimedele. Sageli tõlgiti saksakeelest eesti keele. Sagedad olid ka mugandused. Eestistajad püüdsid seda tavaliselt vältida. Perekonnanimesid 40 000 v 50 000.Rahvastikuregistris 147 000 nime, u 1/3 unikaalsed. Perekonnanimede päritolu: Kohanimed, mis sageli talunimed, ka üldtuntud kohanimed Isikunimed, vahel tulnud ka talunime kaudu Loodusest Ametinimetused Lingvistiliselt vaadeldes enamik substantiivid, on ka adjektiive
aga kirjutatud selle maa kohta. Jooksva rahvusbibliograafia jaoks on rahvusvaheliselt tunnustatud printsiibiks territoriaalne arvestusprintsiip. 20 Rahvusbibliograafia kontekstis on Estonica mõistega tähistatud väljaspool Eestit ilmunud ja erinevate tunnuste alusel Eestiga seotud materjale registreerivaid nimestikke. Üldmõistena kasutatakse terminit ,,exteriorica". Exteriorica raames registreeritakse: - maa autorite väljaspool oma maa territooriumi ilmunud publikatsioonid - oma autorite teoste tõlked, mis ilmuvad teistes maades - antud maa keeles väljaspool maa territooriumi ilmunud publikatsioonid - antud rahvusest autorite publikatsioonid olenemata nende elukohast ja publikatsioonide avaldamiskeelest
Süstemaatiline tsensuur sai alguse Vana-Roomas, kus tsensor pidi maksustamise tarvis kodanike seisundi ja sissetuleku kindlaks tegema ja valvama avaliku kõlbluse üle. St ta pidi tõkestama avalikku sündsusetust, ketserlust ja riigivastasust. Tsensuuri rakendamine Euroopas on olnud eelkõige seotud kiriku tõusu ja langusega. Tsensuuri kui institutsiooni kujunemisele andis tõuke trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. saj keskpaiku. Paavstid hakkasid välja andma keelatud raamatute nimestikke. Paavst Sixtus IV kehtestas juba 1471 kõigi trükiste eeltsensuuri nõude. Saja aasta jooksul loodi peaaegu kõikides Euroopa riikides vastav institutsioon. Kui kirik hakkas riigist eralduma, hakkas muutuma ka suhtumine tsensuuri tsensuuri rakendasid enda huvides võimukandjad. Tsensuur on füüsilise ülemvõimu tungimine mõistuse ja vaimu valda. Alati on valitsejail korda läinud teatud riigielu valdkondades avalikku kriitikat piirata.
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Esimesed haiglad, kuhu tuldi abi otsima, asutati just kloostrite juurde. Paljud teadmised aianduse ja meditsiini kohta pärinesid antiikautorite käsikirjadest, kus näiteks kreeklased seda teemat üsna palju on käsitlenud. Kleerikud (vaimulik, preester < ld clericus) võtsid antiikautoreid eeskujuks, sageli aga kopeerisid mõningaid lõike oma ladinakeelsete traktaatide kirjutamisel. Luuakse taimede nimestikke koos välimuse ja omaduste kirjeldustega ning sümboolika kohta. Taimede kasvatus ja meditsiin olid omavahel lahutamatult seotud, mõlemad omakorda filosoofiaga. 7. saj algul nimetab Sevilla piiskop Isidorus Hispalensis meditsiini teiseks filosoofiaks. Sama mehe poolt on kirja pandud teos "De natura rerum" - see on taimede kirjeldus ning aedade juht antiikautorite järgi. Teise filosoofia all peetakse silmas nimelt natuurfilosoofiat, millele toetusid meedikute teadmised kogu keskaja vältel. S