virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? catalog.loc.gov ja libris.kb.se Guided search, search ,,chaliapin" , as ,,subject:all" ja extended search, subject: ,,chaliapin"/"saljapin" Esimeses 90, teises 2/50 2. Avage Euroopa virtuaalraamatukogu Europeana: http://www.europeana.eu ja leidke helilooja Arvo Pärdi heliteoseid, mitu tulemust saite? Kuidas otsingut läbi viisite?
virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Sisetn antud lehtede otsingukastidesse märksõna Saljapin. Kataloogist LIBRIS tuleb 57 vastet kasutades märksõna kasti, autori omaga tuleb 23 vastet, AÜ Kongressiraamatukogust ei tule ühtegi. Kasutades erinevaid nimekujundeid nagu Shaljaapin, Shaljapin, Shalyapin ei tule AÜ kongressiraamatukogust ühtegi vastet.
Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester. Kuigi juba 1975. aastal asendati nimes sõna "raadio" sõnaga "riiklik", oli orkester Eesti Raadio hallata aastani 1993. Koosseis: I VIIUL II VIIUL VIOOLA TSELLO Arvo Leibur Kaido Välja Rain Vilu Pärt Tarvas
· Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus) · Nimetuse kandja ainulisuse rõhutamisel (Roheline Manner Austraalia, Suur Pauk universumi tekke põhjus) · Nimetuse kandja erilisuse esiletõstmisel (Aasta Naine) NB! ei tasu liialdada 5. Ametlikkuse reegel: juriidiliste isikute, riikide ametlikud nimekujud kirjutatakse läbiva suurtähega · Kasutatakse, kui asutusel polegi nime vaid kasutatakse nimetust (Taru Ülikool, Tallinna Piimatööstuse AS, Rootsi Kuningriik) · Kui asutuse nimega kaasneb nimetus (Starman Kaabeltelevisioon AS, Stuudio Väike Muusik) NB! Tava kasutuses kasutatakse siiski väikest tähte 6. Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega (Esimene maailmasõda, Vabadussõda)
tõlkekomisjon tuli kokku 1731. 13 Anton Thor Helle 28.10.1683 24.04.1748. q Piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja,Jüri pastor q Sünnikoht: Tallinn (Eestimaa) q Sünniaeg (ukj/vkj): 28.10.1683/18.10.1683 q Surmakoht: Jüri (Eestimaa) q Surmaaeg (ukj/vkj): 24.04.1748/13.04.1748 14 q Sugu: Mees q Keeled: Eesti,Saksa q Nimekujud: Anton Thor Helle; Anton thor Helle;Anton Thorhelle;Anton torHelle;Anton thorHelle;Anthonij Torhelle;Anton Thor-Helle. 15 Anton Thor Helle tõlgitud esimene eestikeelne piibel q Et esimene eestikeelne täielik piibel sai kaante vahele just Thor Helle ja ta tõlke grupi pingutuste tulemusena 1739.aastal. q Kui poleks olnud Põhjasõda,oleks esimene täielik piiblitõlge suure tõenäosusega ilmunud hoopis
virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage erinevaid otsingu võimalusi (erinevad nimekujud, otsingukategooriad). Esitage otsingu tulemusena leitud kirjete arv. Kuidas otsingu läbi viite? Library of Congress: Esmalt otsisin lihtotsinguga Fjodor Saljapini järgi, aga vasteid ei tulnud. Seejärel proovisin ,,Shaljapin" ning endiselt mitte midagi. Lõpuks katsetasin ,,Schaljapin" ning tuli 2 vastet. Avasin lingi ,,2 result(s)", et saada rohkem informatsiooni. Sealt näen, et peaks otsima hoopis sellise kirjapildi järgi nagu
aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Üldandmed Kodanikunimi: Johann Woldemar Jannsen Sünnikoht: Vändra (Liivimaa) Sünniaeg (ukj/vkj): 16.05.1819 / 04.05.1819 Surmakoht: Tartu (Liivimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 13.07.1890 / 01.07.1890 Sugu: Mees Keeled: Eesti, Saksa Nimekujud: Johann Voldemar Jannsen; Johann Woldemar Jannsen; J. W. Jannsen; Johann Jannsen; J. Jannsen; Joh. Jannsen; J. V. Jannsen Töö Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele.
b) otsivälju "Ei controlled terms" Mitu kirjet leidsid? Sisestasin terve lause ja sain 1 artikli. Kui sisestasin otsiprofiili thermal treatment AND physical properties AND polyethene, leidsin null artiklit. 2.1.2. Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi artiklid andmebaasis Compendex. Vihje! Õige nimekuju leidmiseks kasuta autori indeksit "Browse Indexes/Author". Sisesta otsikastikesse "Krunks M", vali nimekujud, süsteem kopeerib nimed otsivormi koos Boolei operaatoriga OR. a) mitu artiklit leidsid? Leidsin 59 artiklit. 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals. Tutvu andmebaasi ülesehituse ja otsivõimalustega: lihtotsing: Basic Search, kompleksotsing: Advanced Search: otsiväljad, otsingu täpsustamine (Full text, source type, document type jne), tesaurus. 2.2.1.Leia Jim Browni artikkel Tools for all jobs. a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab.
kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid.
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
5
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19
et kiriku seesmine uuendus on võimatu ja lahkulöömine Roomast on vältimatu. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Johann Calvin Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 - 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orleansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532. a humanistliku teadustöö (kommentaarid Rooma filosoof Seneca teosele "Armulikkus", mis siiski ei avaldanud loodetud mõju
Siiski on tema teksti on kasutanud mitmed hilisemad kroonikud, eriti kasvas kroonika tähtsus 18. sajandi, mil see saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata. Läti Henrik (nimekujud: Läti Henrik; Henricus de Lettis; Heinrich der Lette; Läti Hendrik) pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Ruben`s (Papendorf) Võnnu (Csis,Wenden) lähedal
(Aasta Naine või Suur Algustäht) Kui nimetust kasutatakse nimena, siis võib ta kirjutada läbiva suurtähega. 2. Ametlikkusereegel:a) kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi.(Tartu Ülikool, Eesti Vabariik jne.) b) kui asutuse nimega kaasneb ka nimetus.(Starman kaabeltelevisioon AS, Stuudio Väike Muusik). Juriidiliste isikute ametlikud nimekujud kirjutatakse läbiva suurtähega. 3. Ajaloosündmuste reegel: Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega.( Esimene maailmasõda). 4. Traditsioonireegel: a) kui nimest on moodustatud tuletis.(eestlus, tallinlane) b) kui nimi esineb täiendina ja tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(eesti keel, soti seelik)
*nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt
aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti(Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaaviasaagad nimetavad maad Eistland'iks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19
külanimesid neil aladel, kus rootslased on enamuses, pidades vastavaid nimesid Eesti ajaloo seisukohalt positiivset tähtsust omavaiks (Smõslova 2000). Pärast baaside lepingu sõlmimist NSV Liiduga laienes sama seisukoht ilmselt Petserimaa vene enamusega valdadele, sest viimastes protokollides 1940. a veebruaris ei kajastunud enam nende nimede eestistamise kavad. Kogu asulanimede eestistamise kavadele tõmbas kriipsu peale 1940. aasta, siiski tulid mõned arutatud nimekujud (nt Saatse) hiljem vähehaaval kasutusele. Seaduse kolmandat tähtsat eesmärki, kinnistusüksuste nimede eestistamist ei jõutud arutama hakatagi, ent Andrus Saareste eestvedamisel võeti vastu nende nimede keelelise korrastamise juhend (RT 1938, 87, 777). Seaduse nõudel muutsid mitmed linnad (Narva, Rakvere, Tallinn, Tartu) veel kord oma tänavanimesid, kaotades viimased võõrapärased nimed (nt Tallinnas 1939. a Drevingi > Keldrimäe, Kordese > Kevade, Lutheri > Lastekodu,
väga populaarseks muutunud aasiapärane vardaroog. Kebab tähendab türgi keeles küpsetatud liha, shish kebab vardas küpsetatud tükeldatud lambaliha, doner kebab aga ilma kondita lambakintsu, mis on küpsetatud vertikaalses vardas. Lähis-Idas küpsetatakse vardas eeskätt lambaliha, kuid teised Aasia riigid torkavad vardasse ka kanaliha ja krevette ning muidugi igasuguseid köögivilju. Kasutusel on ka nimekujud kabab, kabob, kaebab. Kimchi - Hapendatud hiina kapsas, millele on lisatud tšillipipart, kurki, porgandit, brokolit, porrut, õli ja äädikat. Korea rahvustoit. Koriander, kinza - Väliselt peterselli meenutava koriandri lehed (kinza) sisaldavad rohkesti C- vitamiini ja on maitsvaks lisandiks salatites ja suppides. Enamasti kasutatakse vaid koriandrilehti, ent näiteks Tai köögis on koriandrivarred tarvitusel karride maitsestamiseks. Koriandrilehed on
See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19
rahvaetümoloogia (algne nime vorm on ähmastunud ja nimele püütakse anda uut seletust, muutes teda mõne tuntud sõna või nime sarnaseks), kantseleietümoloogia (moonutuse tekitab asjatundmatu kirjutaja/ametnik, kes tegelikku nime tundmata laseb käibele etümoloogiliselt või vormiliselt usutavama nime). 10) 11) Eesti kohanime ainestik on 2 liiki: vanematest kirjalikest allikatest pärit nimekujud ja rahvasuust kogutud nimekujud. Need täiendavad teineteist. Rahvasuust kogutud info annab aimu, mismoodi on nimed tegelikult kasutuses. Vanematest allikatest pärit nimekujudest saame teada, kuidas on nimed arenenud tänini. Uurijale on küll olulised mõlemad, aga rahvasuust kogutud nimed on autentsemad. Esimesena hakkas kohanimesid koguma Õpetatud Eesti Selts (nt M. Veske). Kõige põhjalikum on Eiseni kogu (Eesti Kirjandusmuuseumis), aga kohanimed on teiste nimedega läbisegi
Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee Rahvamajandusplaanide väljatöötamine ja kontroll Tähtsamad majanduslikud ministeeriumid Rahandusministeerium Kaubandusministeerium Kommunaalmajandusministeerium Põllumajandusministeerium (kandis erinevaid nimekujusid) Ehitusministeerium (erinevad nimekujud) Sideministeerium 1955-1991 Tähtsamad tööstuslikud ministeeriumid Kohaliku tööstuse ministeerium Kergetööstuse rahvakomissariaat 1940-1941/ Kergetööstuse ministeerium 1950-57, 1965-88 Ehituse- ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissariaat/ministeerium 1944-1950, Ehitusmaterjalide tööstuse ministeerium 19501957, 1965-1987
Siiski katavad kirikukirjadest välja kasvanud personaalraamatud suure osa Eesti elanikkonnast 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. Aastani. Alates 19. sajandist hakati isikuid registreerima ka allaliikmete nimekirjadesse, kus enamasti lähtuti 1858. aasta revisjoniandmetest, kuid lisaks registreeriti valda saabumine ja lahkumine. Mõnesugust segadust tekitas tõsiasi, et 19. sajandi lõpus, venestamise perioodil kirjutati kõik nimed ümber slaavi tähtedega, mille tagajärjel mõnedki nimekujud muutusid. Linnades on elanike nimekirju peetud läbi aegade ja selletõttu on linnaelanike arvu hindamine olnud täpsem. Tuleb aga arvestada, et linnaelanikud moodustasid varasemas ajaloos Eesti elanikest vaid väikese osa. Eesti Vabariigis oli statistika rahvusvahelisel tasemel. Üleriigiliselt korraldas seda Riigi Statistika Keskbüroo (1921), mida juhtisid statistikud Albert Pullerits ja Antoni Tooms. Taani hindamisraamat, mis pärineb 13.sajandist, sisaldab andmeid Eesti maakondade
aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19
Eriti levinud Skandinaavias, Taanis. Jupiteri ja Taranise kultus. Taevas kõige esimene jumal. Maa ja vesi samuti üle maa levinud kultused. Enamik uurijad arvab, et nagu enamike muistsete rahvaste puhul jumaldati loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism). Saare- ja mandrikeltide vahel mõningased erinevused. Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik. Anu, Danu, Dana, Don erinevad nimekujud vanadel keeltel sama vetejumala jaoks. Võimalik, et ka Donau jõgi sai selle järgi nime. Jõejumalanna Ritona (raviomadustega, austati templis, Tieris, Lõ-Sm). Levinud ohvriandide allikatesse heitmine (Shield of Battlrsea). Kõige suurem osa jumalaid oli hõimude kaitsejumalad. Loomad, linnud, kalad. Teatud loomade austamine levinud igal pool: lõhe, metssiga, sookurg olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu (1500-800 e.m
ajalehed, siis hakati nimesid kirjutama originaalkujul. - 1864 arutati nimesid EKM eestvedamisel, leiti, et isikunimesid võiks kirjutada nii nagu on algkujul, vaieldi kohanimede puhul. Põhiliselt jätkus häälduspärane kirjaviis. Jakobson andis 1868 välja geograafiaõpiku. Võttis joone, et nimed tuleks kirjutada häälduspäraselt. Arusaam sellest oli pedantne. Jakobson andis meile mugandatud nimekujud: Aafrika, Boliivia. Ettekujutus oli, et edasi tuleb anda hääldust, vaid mitte kirjapilti. Oli silmapaistev taotlus loobuda saksa keelest. Püüdis nimekujudes loobuda saksapärastest muganditest. Tõi Firenze eesti keelde. Tema kirjaviis tõi kaasa selle, et isikunimed ja kohanimed lahknesid. Kohanimed häälduspäraselt, isikunimed kirjaviisi järgi. 20. Sajandi algul ajakirjanduses valdavalt kohanimede kirjutamine algupärasel kujul.
annaabi.ee 
