MESOPOTAAMIA - Asub Tigrise ja Eufrati jõgede vahel/sumerid(Iraagi ja Süüria alal) Ehitusmaterjalina hakati kasutama savi sellest valmistatud telliseid, päikese käes kuivanud Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel
- immutus kreosootidega; - sügavimmutus sooladega (vask, kroom, arseen); - konstruktiivsed abinõud ( tuulutus); - hoone ekspluateerimine ettenähtud tingimustes. Vesiehitustes või kohtades, kus puitkonstruktsioonid võivad niiskuda kontaktis maapinna või betooniga, tuleb kasutada suveküllastatud puitu, et vältida nende kiiret mädanemist. Kui niiskus tõuseb üle 20%, siis hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu ilmastikupüsivust võib parandada puidu niiskumist vältivate konstruktiivsete abinõudega, kuid alati sellest ei piisa. Ainuke tõhus puidu mädanemisvastane abinõu on keemiline töötlemine.Tööstuslikult küllastades võib saavutada kaitseaine tungimise kuni puu südamikuni. Puidu kaitseained võib üldiselt jagada õli ning vee baasil olevateks. Kumbagi tüübi eelised ja puudused sõltuvad iga kaitseaine omadustest ning tingimustest, kus puitu kasutatakse
Tuuletõkkeplaat on põhimõtteliselt nõrgemalt kokku pressitud puit- või tsementkiudplaat. Ta on teatud määral vettpidav kuid laseb hoonest eralduva veeauru ja õhu endast läbi ehk on hingav. Plaate kasutatakse üldjuhul hoonete välisseinte, lagede ja katuste konstruktsioonides tuulttõkestava, soojustava ja jäikust tõstva elemendina, olles paigaldatud vahetult soojusisolatsiooni väliskihi peale. Sellega tagatakse niiskusvahetus ja välditakse soojustuskihi niiskumist. 3
materjalid (soojustus, täide jms.), sest nende kuivamine võtab kaua aega ning nende paigaldamisel konstruktsioonidesse niiskuvad nende läheduses olevad materjalid. Ka kipsplaadi pindmisel kihil on kasutatud tselluloosi sisaldavat materjali, seega on kipsplaadi niiskumine ja niiske seinapaigaldamine ohtlik. Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus). Kipsplaadi puhul tuleks eriti jälgida ettevalmistatud kipsplaadist seinapaneelide niiskumist, sest nende paigaldamisel enne kuivamist on oodata ulatuslikku hallitusseente kolooniate teket paneeli sisemuses. Ilmastikutingimused Majaseente areng sõltub oluliselt ka ilmastikutingimustest. On täheldatud, et niisketel ja vihmastel suvedel on majaseente arengukiirus üle kahe korra suurem kuivadest suvedest. Seda põhjusel, et niiske kliima sobib majavammile paremini. Jälgige sissejuhatuses toodud päritolu majavamm on
poorsed materjalid (soojustus, täide jms.), sest nende kuivamine võtab kaua aega ning nende paigaldamisel konstruktsioonidesse niiskuvad nende läheduses olevad materjalid. Ka kipsplaadi pindmisel kihil on kasutatud tselluloosi sisaldavat materjali, seega on kipsplaadi niiskumine ja niiske seinapaigaldamine ohtlik. Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus). Kipsplaadi puhul tuleks eriti jälgida ettevalmistatud kipsplaadist seinapaneelide niiskumist, sest nende paigaldamisel enne kuivamist on oodata ulatuslikku hallitusseente kolooniate teket paneeli sisemuses. Ilmastikutingimused Majaseente areng sõltub oluliselt ka ilmastikutingimustest. On täheldatud, et niisketel ja vihmastel suvedel on majaseente arengukiirus üle kahe korra suurem kuivadest suvedest. Seda põhjusel, et niiske kliima sobib majavammile paremini. Jälgige sissejuhatuses toodud päritolu majavamm on pärit Himaalajast, kus 3000 meetri
· Väljalaske torustik koht kus väljub niiske õhk · Juhtimis süsteem nupud ja monitorid millega saab seadistada kuivatus protsessi Millised on parimad võimalused riiete kuivatamiseks Riiete kuivatamisel tuleb meeles pidada kolme tähtsat asja: · Kõrge temperatuur suurendada molekulide arvu, mis muutuksid veeauruks. · Õhu liikumine on tähtis, et niiske õhk kantaks kuivatist välja ja vältida riiete liikset niiskumist. · Madal niiskuse tase et aurumine toimuks püsivalt ja veemolekulid ei naasneks riitele õhust. Kokkuvõte Tänu kuivatusmasinate leiutamisele on inimestel palju lihtsam elu. Paljude jaoks on väga tüütu talvel pesukuivatamine väljas. See oligi üheks põhjuseks, miks leiutati kuivati. Leiutamise algul oli kuivati väga harv nähtus kodupidamises, aga mida aeg edasi seda rohkem neid omama hakati. Kasutatud kirjandus 1. http://www.explainthatstuff
organismid toimivad sageli koostöös teistega, mis kiirendab kahjurite tekkimist. Bioloogilised kahjustused on omaette valdkond, mis ei mahu käesoleva ettekande raamidesse. KONSTRUKTIIVSED ABINÕUD 1. Hoida kuivana, et takistada seente ja bakterite kasvu ning levikut puitu. 2. Säilitada stabiilne niiskus ja vältida puidu pragunemist. 3. Kaitsta pinda sademete, vee ja otsese päiksepaiste eest vähendades pinderesiooni. 4. Vältida puidu niiskumist ja tuulutada pindu ehituse ajal ekspulatsioonis ja tõkestada kapillaarvee liikumist. 5. Vältida vihmavee sattumist puitpindadele. Mõned ohustatud kohad kaetakse plekiga. 6. Kõikide liidete teasosad tsinkida või valmistada roostevaba terasest. PUIDU KEEMILINE KAITSE 1. Värvkatete kasutamine pindadel 2. Keemiline töötlemine immutusvahenditega 3. Antiseptikutega võõpamine (kresoot, ligno, pinotex, donoliit) 4. Materjali sügavimmutus 5
2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul. Alustada tuleks alati konstruktiivsetest kaitseabinõudest: vältida liigset niiskumist, hoolitseda õhustuse eest jne. * konstruktiivsed abinõud, mis kaitsevad liigse niiskuse eest ja tagavad õhustuse; * ekspluateerimistingimused; * õiged värvkatted; 6 * kuivatatud materjali kasutamine renoveerimisel (mädanenud või kahjustatud osade asendamisel); * termiline töötlemine mõne mikroorganismi hävitamiseks (majavammi
on tegemist, sõltumata mudest asjaoludest, esimese paikonnaga 2 Niiske Pinnavee äravool pole ajuti tafatud, mille ühek tunnuseks on 0,003 lähedased maapinna loodulikud kalded. Esineb lühiajalist sügavamad ja pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuselembelised taimed, võib esineda isegi pindamise soostumise tunnusedid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8W on võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega tee külgnevate alade niiskumist vähendada ja saavutada esimesed paikonna plukord. Kõik paikonnad süvend ja 0-profiilid.
tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist ja tagada õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? Võitlusvahenditeks kahjuritega on steriliseeritav kamberkuivatus 80’C juures ja samuti kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 20
Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist ja tagada õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 17. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? Võitlusvahenditeks kahjuritega on steriliseeritav kamberkuivatus 80'C juures ja samuti kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 18
Not to be tipped Keep try Handle with care või hoiatusmärgid. Tükklasti pakendamiseks kasutatakse kotte, kaste, tünne. Kotid valmistatakse linasest riidest, dzuudist, jõu- või harilikust paberist ja nad on kergesti mehaaniliselt vigastatavad: kärisevad katki, lõhkevad õmblustest. Kotid hoiavad ära neisse pakitud kauba laialivalgumise, kuid ei kaitse niiskumise eest. Seepärast kasutatakse niiskumist kartvate kaupade, nt. suhkru veol kahekordseid kotte, millest sisemine on veekindlast materjalist, tänapäeval reeglina plastkilest. Tsement pakendatakse 5 6-kordsetesse jõupaberist kottidesse. Kottidesse pakitud kauba lastimisel-lossimisel tuleb jälgida, et ei kasutataks konkse, et kotte ei loobitaks, kasutada tuleb haaratseid, mis ei vigasta kotte. 2 Kastid valmistatakse laudadest, vineerist või kartongist. Võrreldes kottidega on laudadest ja vineerist kastid mehaaniliselt tugevamad
öeldes on tegemist katusepapist vahekihiga aurutihedaks tehtud laudisekiht) ümber raketise ehitada. Need ehitatakse karkasskonstruktsioonide sammaste , talade, riivide ja plaatide betoonimisel, mille pinnamoodul on 10...20. Lisaks aurusärkidele on olemas ka kapillaarraketis (vt. joonis 2) , mida peetakse aurusärkidest veidi majanduslikumaks, sest see on lihtsam ja kiirem viis paigaldada. Lamesärke ehitatakse vundamentide auruga soojendamisel pinnastes, mis ei karda niiskumist. Vundament kaetakse kerge kantava kattega, mille alla juhitakse aur. Teisaldatavate inventaarsete lamesärkide all betoonitakse põrandate aluseid,muldehitiste nõlvu jt. [2]. Joonis 2. Kapillaarraketis. 3.2.4 Betooni soojendamine elektriga. Kõige efektiivsem ja majanduslikult otstarbekam betooni kivinemise intensiivistamise moodus on elektrotermiline töötlemine soojusega, mida saadakse elektrienergia muundamisel
konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse; ekspluateerimise tingimused; värvkatted; keemiline töötlemine, võõpamine (kreosoot, ligno, pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jne.); sügavimmutus (nii õlipõhjalised - kreosoot, ligno, kui soolade lahused - CCA jne.; Esimesena tuleks alati kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist, et tagada õhutus jne. 31. Lamekatustel esinevad kahjustused ja renoveerimisettepanekud. Hüdroisolatsioonivaiba ülespööratud serva kõrgus ei ole piisav, mille tagajärjel esineb niiskuse (vee) imbumist kuni allolevate ruumideni, eriti, kui katuse kalle on väike (<6°) ja tekivad veeloigud; niiskuvad pritsmete tõttu horisontaalse katusega külgnevad vertikaalseinad, puudulik ülespöörde serva kaitstus või lahtirebenemine, mille tõttu vihmavesi
st kokkuvõttes ebatervislikeks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti- st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarandis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Tarandi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumist veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada auruisolatsiooni või tarandi õhutamist. [4] 1.1 Veekoormused Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist "pinnaseniiskus" saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni
Masseeri jalgu puhkeajal. Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: Välistemperatuur Tuule kiirus Niiskus Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: Vähene ja külm toit ning jook Vale riietus Varasemad külmakahjustused Väsimus Stress Madal aktiivsus Muud vigastused
Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: Välistemperatuur Tuule kiirus Niiskus Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: Vähene ja külm toit ning jook Vale riietus Varasemad külmakahjustused Väsimus Stress
Võihappebakterid paljunevad ainult õhu juurdepääsuta keskkonnas. Võihappebakterid on hapete suhtes tundlikud, seepärast esinevad nad seal, kus piimhappekäärimist ei toimu (pastöriseeritud piim, rõõsk koor). Toiduainetööstuses on võihappekäärimine kahjulik nähtus. Toiduainete tootmisel seda ei rakendata. Köögivilja hapendamisel võib areneda võihappekäärimine kui piimhapet moodustub aeglaselt. Nisujahu säilitamisel rõsketes ruumides võib jahus peale niiskumist esineda võihappekäärimist, mille tagajärjel jahu muutub mõruks. Pektiinainete käärimine. Pektiinaineid leidub puuviljades, marjades, juurviljades. Lagundab taimseid kudesid. 17 Tselluloosi lagunemine. Mõned bakterite ja hallitusseente liigid on võimelised lagundama tselluloosi. Ensüüm tsellulaasi mõjul muutub tselluloos suhkruks, selle lõhustumisel aga
väänamisele. Kasutust leiavad klaasvillatooted isolatsioonimaterjalidena põrandate, seinte, lagede, katuste ja pööningute soojustamisel. Siseruumides kasutatakse ripplagedena ning torustike ja mahutite isolatsioonimaterjalina. Eestis on kõige enam levinud "Isover-klaasvill". 4.2 Kivivill Kivivilla valmistatakse looduslikust kivimist. Kivivillast rääkides rõhutatakse ikka ja jälle tema mittepõlevust ja kõrgete temperatuuride taluvust, vähest niiskumist ning vastupidavust deformatsioonile. Kivivill on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik, mis talub temperatuuri üle 1000° C. Kivivilla kiud on mittesüttivast materjalist, sideaine hakkab aurustuma , kui temperatuur tõuseb üle 250° C , kuid aurustumine ei riku kivivilla struktuuri: tänu sidususele ja kihilisusele püsivad kiud koos, kaitstes allolevaid materjale. Kivivilla tootmisprotsessis sulatatakse vulkaaniline kivim temperatuuril 1500° C, muutes selle kiududeks,
nõuded filleri ühtsusele. Üldnõuded: · fillerit tohib hoida ainult vastavas punkris; · filler peab alti olema kuiv; · erilise tähelepanu all tuleb hoida filleri teisaldus- ja doseerimisseadmete korrasolek. Üldnõuded filleri doseerimisele: · filler doseeritakse segistisse fillerikaalu abil; · doseerimisseadmeid peab proovikaalumiste abil pidevalt kontrollima; · peab vältima filleri niiskumist; · peab jälgima tolmueemaldusseadmete seisukorda. 14. Milliseid sideaineid kasutatakse asfbestsegudes? Sideainetena kasutatakse enamasti bituumenite erinevaid modifikatsioone. Näiteks põlevkivibituumenid, naftabituumenid, bituumenemulsioonid jne. Tähtsamad omadused on viskoossus erinevatel temperatuuride, vananemiskindlus, venivus, nake jne. 16.Mis on polümeer-modifitseeritud naftabituumen?
materjaliga. Tavaliselt esitatakse immutatud ja kuiva materajli tugevuse suhtena: Kpehm = Rimm/ Rkuiv, kus 1.5.3.7.Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu-) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. osa materjale saab niiskust osa eraldab antud temp. kõik liiguvad tasakaaluniiskuseks. 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, Ilmastikukindluseks nimetatakse materjali vastupidavust väliskeskkonna igasugusele mõjule Ilmastikukindluse mõiste sisaldab endas nii vahelduvat niiskumist-kuivamist, immutamist ja soolade kristallisatsiooni, vahelduvat immutamistst -külmumist, temperatuuri muutuse ja ultraviolett- ning muude kiirguste mõju jne. 1.5.3.8.1. Külmakindlus. Külmakindluse määramine(määrata oskad. külmatsükkel) Külmakindlus on materjali omadus veega täisimbunult taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks KK1(F50)
kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumist veeauru tiheduse mõjul. Selle 21 ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: ² rõhulist vett tõkestav ² rõhuvaba vett tõkestav ² niiskust tõkestav Hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad paigalduse seisukohast järgmiselt: I. Võõpisolatsioonid: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted
See ei lase aga läbi toast tulevat soojust. Klaas võib olla ka valgust eraldav. Sel juhul laseb ta ühelt poolt rohkem valgust läbi kui teiselt poolt. 234 Klaaspaketid. Need koosnevad kahest või kolmest klaasist, mis on õhukindlalt (hermeetiliselt) ühendatud. Klaaspaketi ühendusliistu õõnsus on täidetud mingi niiskust imava ainega (absorbendiga). See hoiab ära paketi sisepindade niiskumist. 17.3. Muud klaastooted Klaasplokid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Pikemate seinte puhul asetatakse vuukidesse sarrus. Profiilklaastooted. Nende sisepind on kergelt sooneline. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katuseakende, teiste avade täitmiseks. Profiilidevahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorud. Need on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad.
30 eest ja takistab vee tungimist läbi tarindi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti. Isolatsioon ise peab olema pidev ja tihe, mittemädanev materjal. ( kasutatakse näiteks võõpisolatsioone, krohvisolatsioone, rullisolatsioone jne). Tarindi niiskumist veeauru tiheduse mõjul saab vältida, kasutades auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale. Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. (LK 12-25) 4.3 Seleta lahti kuidas mõjutab piirdetarindite õhupidavus hoone energiakulusid ja soojapidavust ning kuidas saab seda kontrollida?
vundamendi vahel. Tõrvapapi tööiga on ligikaudu 30 aastat. Aja jooksul kaovad või vähenevad ka tõrvapapi ja kasetohu niiskuse liikumist takistavad omadused (kuigi materjal ise võib paista korralik). Siis on sellel materjalil rohkem tavalise ehituspapi omadused ja seina alumine palk ei ole enam kaitstud vundamendist tuleva niiskusvoo eest. Vahel on hooned kaetud ronitaimedega, vt. Joonis 2.34. Need võivad anda hoonele küll romantilise välimuse, kuid põhjustavad ka: seinte niiskumist, takistavad seinte kuivamist, sademeveerennide ummistumist; pikemas perspektiivis viivad need tõsiste kandekonstruktsioonide kahjustusteni. Joonis 2.34 Sammal ja ronitaimed ei mõju hästi puitkonstruktsioonide kestvusele. Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb see vett läbi, vt. Joonis 2.35. Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või selle pinnal olev papp
annaabi.ee 
