ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata Seinad: jaotatakse märgadeks ja niiskuse eest isoleerida. Selles niisketeks tsoonideks vastavalt artiklis keskendume vannituba- veeagregaatide paiknemisele dele ning muudele sarnastele ruumis (vt jn 1, 2, 3). Reegel on, ruumidele. et märjaks tsooniks loetakse alad,
sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Niiskete ja märgade ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis (vt joonis)
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis
Jämedateralised pinnased on hesd ehitusalused. Liivpinnased kujutavad endast samuti kivimite murenemise saadusi terade Ø 0,1..2mm. Liivpinnaste omadustest on ehitusel olulised lõimis (terade suurus), tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi liigitatakse: kruusaseks, jämedateraliseks, keskmiseteraliseks, peeneteraliseks ja tolmliivaks (üle 75% alla 0,1mm Ø osakesi). Tiheduse järgi liigitatakse: tihedateks, keskmise tihedusega ja kobedateks. Veesisalduse järgi: vähe niisketeks, väga niisketeks ja veega küllastunuiks. Jämedateralised kuivad tihedad liivpinnased on tugevad ehitusalused, kui nad esinevad küllalt paksu kihina. Koormuste tekitatud vähesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt. Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate ehituslike omadustega on tolmliivad, eriti veega küllastunud olekus. Liivpinnaste kandevõime on 1..4,5 kG/cm². Savipinnased on tekkinud aegade jooksul keemilise lagunemise tulemusena
Euroopas. Inimtegevus hõlmab kolmandiku Eestimaast, viiendik pindalast on soode all ja poole katab mets. Liigirikkamad kohad on puisniidud, kust taimetundjad on suutnud leida isegi kuni 74 erinevat taimeliiki ruutmeetrilt ehk 5% kogu Eesti floorast. Kaitsealusteks on tunnistatud üle 200 taime, nende hulgas ka 24 looduslikult kasvavat orhideed. Eesti ei ole pindalalt kuigi suur, kuid ilm rannikul ja sisemaal võib olla vägagi erinev. Mereline kliima muudab talved saartel pehmeteks ja niisketeks. Sisemaal seevastu on mõõdetud Eesti külma- ja soojarekordid. Madalaim talvine temperatuur pärineb 1940. aasta 17. jaanuarist, kui temperatuur langes Jõgeval kuni 43,5º C. Eesti soojarekord +35,6º C mõõdeti 1992. aasta 11. augustil Võrus. Kui suvel jagub Eestimaal päevavalgust ligemale 19 tunniks, siis talvel vaid kuueks. Pikad talveööd muudab valgemaks umbes kolm kuud püsiv lumikate. Külma võib esineda isegi juunikuu öödel ------
rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi Alvar – rootsi k., K. Linné uuris 1741 Oluline: puudeta, põõsarinde katvus < 30 % Peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran enamasti sekundaarsed, harva primaarsed tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel jagatakse kuivadeks ja niisketeks Ökoloogilised tingimused •mullad on õhukesed kuni 20-(30) cm, huumusrikkad, viljakad, pH ca 7 •sademete vähesus (eriti Lääne-Eestis) •tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus •varieeruv veerežiim •keskkonnatingimuste suur kõikumine Vastavalt tingimustele jagatakse: kuivad loorohumaad niisked loorohumaad Loodusväärtused: ca 270 soontaimeliiki, s.h. ca 30 kaitstavat liiki
koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaades, USA-s, Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Allesjäänutel onkeskkonnakaitseline, näiteks erosiooniohtu vähendav tähtsus. Kuigi ka pika
mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu),
tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide niiskete tsoonide töötlus on analoogilised. Põrandad: märjaks tsooniks
Levik peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Üle 80% neist on Venemaal ja Põhja- Ameerikas (USAs ja Kanadas). Parasvöötme leht- ja segametsad- pindala on põllumajandusliku tegevuse tõttu ja suure asustuse tiheduse pärast tunduvalt vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad ja on liigirikkamad. Levik Kesk- ja Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idaosas, Ladina- Ameerikas, Aafrikas, ning Kagu- ja Lõuna- Aasias Lähistroopilised metsad (jagunevad niisketeks ja kuivadeks) 1. niisketes lähistroopilistes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud.levik: USAs, Austraalias, Brasiilias, Hiinas jne 2.kuivades lähistroopilistes metsades on jändrikud puud ja võsa tootlikus on väike keskkonna kaitselise tähtsusega. Levik Vahemere maades ja Austraalias. Ekvatoriaalsed vihmametsad- kasvavad suurtel aladel. Aastane juurde kasv on suur. Puud on majanduslikult vähe väärtuslikud pindala väheneb kiiresti üle raie tõttu
(heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad. Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad. Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks (Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud. Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · Ekvatoriaalsed vihmametsad. Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu.
16 · · Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad . Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad . Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks ( Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud . Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid.
Vähe puuliike Enamasti kasutatakse tarbepuiduks (paber, mööbel) Venemaa, Kanada, Rootsi, Soome, Slovakkia, Saksamaa, Prantsusmaa Parasvöötme leht ja segametsad Kasvavad väikesel territooriumil Aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesised Puit läheb mööblitööstusele Lääne Euroopas kõige vähem säilinud Põhja Ameerika idaosas, Hiina idaosas Lähistroopika metsad Jaotatakse kaheks: kuivadeks ja niisketeks Kuivad lähistroopika metsad: Madal tootlikkus, 1-2 m3/ha Vahemetemaades, USA-s, Austraalias Vähesäilinud intensiivse maakasutuse tõttu On keskkonnakaitselise tähtsusega (erosiooniohtu vähendav) Niisked lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus on suur, 15 20 m3/ha Peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad
Mittemajandamisel hakkab vohama kadakas ja hiljem ka mänd,moodustades madalaboniteedilisi männikuid. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekooslus on loometsad. Taimestikul on suvine puhkeperiood, sest õhuke pinnakate kuivab suvel läbi. Sügisest kevadeni enamasti liigniisked, kuna vesi imbub paelõhedesse aeglaselt. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks loorohumaadeks. Kuivadel loopealsetel on sagedamad kooslused nõmm- liivatee hariliku kukeharja loo-jõhvsambla, lamba-aruheina mägi-kasteheina kevadtarna, angerpisti mägiristiku, sirplutserni punase aruheina jt. Niisketel loopealsetel on tavalisemad lubika vesihalja tarna, põõsasmarana lubika, luht-kastevarre ja lubika kaljupuju kooslus. Sürjarohumaad "Süri" tähendab Kirde-Eesti rannikumurdes väikest küngast
mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik.
See saavutatakse tänu tugevale villale asetatud ujuvatele põrandaplaatidele ja akustilise karkassi kasutamisele. Akustiline karkass lahutab vahelae, heliisolatsiooni seisukohalt, kaheks konstruktsiooniks. Tulepüsivusklass on REI 60, heliisolatsiooni väärtused R`w 60 dB ja L`n,w 53 dB. Kipsplaat niisketes ruumides Gyproc-kipsplaadid sobivad suurepäraselt ehitusplaatideks ja plaatimisalusteks niisketesse ruumidesse. Niisketeks ruumideks on näiteks väike-, rida- ja korruselamute, üldkasutatavate hoonete ning hotellitubade dushi- ja pesemisruumid. Kipsplaate ei soovitata kasutada märgades ruumides, kus vett kasutatakse palju ja pidevalt, nagu näiteks ujulates ning ühiskasutusega dushi- ja pesuruumides. Ujuvpõrand Ujuvpõrand parandab efektiivselt konstruktsiooni sammuheliisolatsiooni omadusi. Vahekihina kasutatakse
Troopilises vöötmes, mis katab peaaegu kogu Aafrika lõunaosa asetsevad kontinendi kõige kuivemad alad Kalahari ja Namiibi kõrbed, mis asetsevad Aafrika lõunaosas. Seal on aastane sademete hulk väiksem kui 100 mm aastas ja aastane temperatuuri amplituud on kohati 30°C (suvel on ~ +30°C ja talvel +5°C). Enamustes Aafrika rajoonides on temperatuuri kõikumised siiski suhteliselt väikesed ning seetõttu ei jaotata seal aastat külmadeks ja soojadeks aastaajadeks, vaid kuivadeks ja niisketeks. Mandri lõunapoolseimas osas sajab peamiselt talviti ning ülejäänud aastal on väga kuiv ilm. Samas on vihmametsade rajoonides, nagu juba üleval on mainitud, aasta läbi väga palju sademeid. Nende kahe piirkonna vahele jäävad alad on niiskete suvede ja kuivade talvedega. Sõltuvalt tuule suunadest on mitmes kohas kaks kuiva ja kaks niisket aastaaega. Taimkatte: 1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad, millest osa on peaaegu
seal kuumad ja kuivad suved.Lähistroopilise mussoonkliima kliimadiagramm (Tky, Jaapan)Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku.Lähistroopilise mandrilise kliima kliimadiagramm (Nukus, Usbekistan)Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid madalad ning suvel on kõrged. Metsad jagunevad niisketeks ja kuivadeks.Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass.Lähisekvatoriaalse kliima pika vihmase aastaajaga kliimadiagramm (Manono, Kongo Demokraatlik Vabariik)Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis
olemasoleva välisseina tarindus ja veenduda, et ei tekiks kahte veeaurutihedat kihti, mille vahelt niiskus ei pääseks kuivama. Märgade ruumide kavandamisel kehtib üldine põhimõte: märjad ruumid ehitatakse vanasse majja omaette „kabiinina“: märgade ruumide sisepind on vee- ja aurutihe ja välispind veeaurujuhtiv, mis võimaldaks tarindisse pääsenud niiskusel teiselt poolt kiiresti välja kuivada. Vee tarindi pinnale sattumise järgi võib märjad ruumid jagada niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märg tsoon on ala kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi ja kus on seetõttu vee koormus suurim. Märjad tsoonid on põrand, duši, vanni ja kraanikausi ümbrus, vt. Joonis 13.17. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks peavad märgade ja niiskete ruumide piirded olema varustatud tiheda aurutõkkega ja märjad tsoonid veetõkkega. Vee- ja aurutõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja aurutihedat viimistlust
annaabi.ee 
