0,3 mm) ja pärast seda on põrand valmis (laminaat)parketi või vinüülpõrandakatte paigaldamiseks. Tasandussegude survetugevus on tavaliselt umbes 20 Mpa. Kui aga põrand värvitakse või kaetakse epoksiidmassiga, siis sellest ei piisa. Kiirtasandussegud on väikese terasuurusega, kiirelt kõvenevad ja kuivavad segud aukude täitmiseks ja põrandate tasandamiseks. Köetavate põrandate tasandussegudesse lisatud tugevduskiud parandavad materjali ristisuunalist nihketugevust, mis vähendab pragude tekkimise tõenäosust, ning materjali siduvust paksemas segukihis. Primer on veega lahjendatav kruntimisvahend, millega parandatakse tasandussegu ja aluspõranda vahelist nakkuvust. Tasandussegudesse, millelt eeldatakse paremat aluspinnaga nakkumist, vastupidavust, kulumiskindlust või survetugevust, pannakse keemilisi lisaaineid. Garaazi põrandale tugev tasandussegu Garaazis peab nii aluspõrand kui ka pinnakate vastu pidama kõvale koormusele.
poldi telje suhtes. Piltide perioodiline vahetamine vastavalt juhenditele. Õigest materjalist kinnitusvahendite kasutamine. Õige kujuga kinnitusvahendite kasutamine. Keerme väljajooks ei tohi paikneda mutrile liiga lähedal. Mis olukorral võib tekkida poldi keerme "mahatulek"? ,,Mahatulek" - keermeniitide kahjustumine/purunemine nihkel (lõikel). Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? Õige tugevusega komponentide kasutamine. Keermepaari pikkus peab olema piisav. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? Võib toimuga proovimise teel, aga: Valida ette (arvutada) poldi keerme nimiläbimõõt ja tugevusklass
Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata tingimustes dreenimata nihketugevust cu. Efektiivparameetrid määratakse lõikekatsega või kolmetelgsel survel tingimustes, kus veel on vaba väljapääs kogu katse vältel ja nii normaalpinget kui ka nihkepinget suurendatakse niivõrd aeglaselt, et poorivees survet ei saa tekkida. Dreenimata nihketugevus määratakse kolmetelgsel survel tingimustes, kus vee väljavool on täielikult takistatud. Lõikekatse tuleb teha sedavõrd kiirelt, et poorivesi ei jõua välja voolata. 11
4. Piltide perioodiline vahetamine vastavalt juhenditele. 5. Õigest materjalist kinnitusvahendite kasutamine. 6. Õige kujuga kinnitusvahendite kasutamine. 7. Keerme väljajooks ei tohi paikneda mutrile liiga lähedal. Mis olukorral võib tekkida poldi keerme "mahatulek"? ,,Mahatulek" - keermeniitide kahjustumine/purunemine nihkel (lõikel). Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust. Mida tuleb silmas pidada poldi ja mutri materjalide tugevus ja omadusklassi valikul? Tuleb vaadata, millised poldid ja mutrid kokku sobivad tabeli järgi. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? 1. Õige tugevusega komponentide kasutamine. 2. Keermepaari pikkus peab olema piisav. 3. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. 4. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. 5. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem.
Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) 2.Tõmbetugevus: joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas: Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3
Vikersi kõvaduse määramise meetod.ta kasutas otsikuna 4tahkset teemant püramiidi survejõud kõigub 5 - 100kg`ni materjali kõvadus leitakse vikersi meetodil järgmiselt.Mõõdetakse püramiidi jälje diagonaali jäljed.Arvutatakse nende abil rombi pindala kõvadus leitakse (HV = P/S [kg/mm2][N/mm2]) Tugevus selleks nim materjali omadust vastupanna mõjutavale joule katkemata.Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevust. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Proportsionaalsuse piir kuni selle jõuni toimub jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe.Tähis Ppe Elastsuspiir selle jõuni venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta.Tähis Pe
Sel juhul eeldatakse vaba nõtkumist. Põikseina nimetatakse tihti ka diafragmaks, selle mõistega tähistatakse põikseina hoonet tuulele jäigastavat mõistet. Karkasshoonete puhul on diafragma karkassi auku täitev konstruktsioon kas müüritis või raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 21. Kiviseintega kõrghoone konstueerimine (vahelaed, põikseinad) Kõrghoone konstrueerimine Kõrghoone konstrueerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata hoone üldstabiilsusele ja jäikusele. Üldreeglina paigutatakse põikseinad (diafragmad) sümmeetriliselt plaanis ja samadel kohtadel korrustel. Põikseina kontrollitakse nihkele tema ristumisel pikiseinaga.
55. 4. Poltide perioodiline vahetamine vastavalt juhenditele; 56. 5. Õigest materjalist kinnitusvahendite kasutamine 57. 6. Õige kujuga kinnitusvahendite kasutamine 58. 7. Keerme väljajooks ei tohi paikneda mutrile liiga lähedal. 32. Mis olukorral võib tekkida poldi keerme "mahatulek"? 59. Keere tuleb maha, kui poldi tõmbejõust põhjustatud nihkepinged sise- või väliskeerme materjalis ületavad vastava materjali nihketugevust. 33. Mida tuleb silmas pidada poldi ja mutri materjalide tugevus ja omadusklassi valikul? 60. Poltliite elemendid valitakse alati nii, et MUTTER on poldist TUGEVAM. 34. Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? 1) Õige tugevusega komponentide kasutamine 2) Keermepaari pikkus peab olema vastav 3) Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav 4) Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine 5) Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pingestamisel o väiksem
põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepingelähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele - nihketugevusele. Selline olukord põhjustab roomedeformatsioonide arengu. Aeglaselt kulgeva roome areng lõhub pinnase struktuuri ning sellega vähendab nihketugevust ning võib lõpuks viia nõlva varisemiseni. Roomeprotsesside arengust annavad märku ja viitavad võimalikule varingule kaldunud puud ja side- ning elektriliinide postid nõlval (joonis 9.20f) Nõlva püsivust võib halvendada taimestiku - puude ja põõsaste - eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlv kaldenurga vähendamine (joonis 9.21)
kokkusurutavate, nõrkade savipinnaste puhul. Kõvadel savidel on pcniivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. 12. Pinnase nihketugevus. Mohr-Coulombi tugevustingimus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub, kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest.
Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata tingimustes dreenimata nihketugevust cu. Efektiivparameetrid määratakse lõikekatsega või kolmetelgsel survel tingimustes, kus veel on vaba väljapääs kogu katse vältel ja nii normaalpinget kui ka nihkepinget suurendatakse niivõrd aeglaselt, et poorivees survet ei saa tekkida. Dreenimata nihketugevus määratakse kolmetelgsel survel tingimustes, kus vee väljavool on täielikult takistatud. Lõikekatse tuleb teha sedavõrd kiirelt, et poorivesi ei jõua välja voolata. 2.3.2
tamm 0,72 g/cm3. *TUGEVUS standartse niiskuse juures (15%): Survetugevus pikikiudu 50 60 Survetugevus ristikiudu 5 10 N/mm2 Tõmbetugevus pikikiudu 110 130 Paindetugevus pikikiudu 70 100 Nihketugevus pikikiudu 5 10 Kõige paremini töötab survele pikikiudu TAMM, nihkele, paindele KASK. Proovikehal ilma oksteta viiakse läbi katsed (oksa kohad vähendavad tugevust va. nihketugevust, mida oksakohad suurendavad). *KÕVADUS (Brinelli skaala) On antud erinevad kõvadusarvud. Mida väiksem arv, seda pehmem. KÕVADUSARVUD: Kuusk 1,3 mänd 1,6 lepp 2 kastan 2,3 kask 2,62,9 euroopa vaher 3 must kirss 3,6 tamm 3,7 pöök 3,8 saar 4 eukalüpt 4,7 kanada vaher 4,8 merbau 4,9 venge 5. PUIDU VEAD PRAOD: 1. Sisemised 2. Välimised Suuna järgi jagunevad radiaalsuunaliseks ja ringselt asetsevateks. Välimised
1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1. välislõhed radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel) 2
konstanti. Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad võimsuse kaod muutuvad soojuseks. Sellist nähtust kasutatakse ära nt puidu kuivatamisel ja liimimisel. Kõrgsagedusväljas soojeneb niiskus palju kiiremini kui puit ja seega saab niiskus kiirelt eralduda. PUIDU MEHAANILISED OMADUSED Tugevus- vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust. Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2...5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja materjal puruneb (seda nim purenemistugevus).
Pingete suurenedes massiivis võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva 1.6.1.3 Teised kokkusurutavuse määramise laboratoorsed meetodid teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. deformatsiooni osa iga tsükliga järjest väiksemaks ja lõpuks taastub koormise Pinnase kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse lisaks ödomeeterteimile Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse vähenemisel kogu deformatsioon. veel kolmtelgse surve seadet või selle lihtsamat erijuhtu, üheteljelist survet. ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest Deformatsioonimooduli leidmiseks peab teadma pinnase Poisson'i tegurit, Mõlemat kasutatakse eeskätt pinnase tugevusparameetrite määramiseks
Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt PUIDU VIGADEKS on kõik nähtused, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. 1
toodud jaotussüsteemi alusel Põikseina puhul peab olema armeerimisega. Armeerimine Peale põikseinale langeva tagatud nihketugevus igas ladumise ajal. -7 koormuse wj määramist tema lõikes, samuti 15. Müüri tugevdamine leitakse pinged põikseinas nihketugevus ristuvate seinte armeerimisega. Olemasoleva nii tuulekoormusest kui ka joonel. Diafragma müüri tugevdamine. -8 vertikaalkoormusest. nihketugevust kontrollitakse 16 Üldsätted -9 / 17. Arvutuses vaadeldakse avaldisega VSd VRd = fvktlc, Hoonete konstruktiivsed põikseina kui vertikaalset kus lc on ristlõike surutud skeemid.-9 konsooli. Põikseina suure osa pikkus. 18. Jäiga konstr. skeemiga ristlõike tõttu kontrollitakse 1.Ehituskonstruktsioonide hoone välisseinte töötamine tema eri osade tugevust arvutusee põhimõtted, vert.ja hor.koormustele. -9
Tõmbetugevuseks nimetatakse puidu vastupanu tõmbamisele, selleks kasutatakse puidust valmistatud proovikeha (joonis 42). Tõmbejõudu rakendatakse kuni tooriku katkemiseni, katkemise momendil mõõdetakse maksimaalne jõud (P). Tõmbetugevus pikikiudu on võrreldes teiste tugevuse liikidega umbes kaks korda suurem Joonis 56. Tõmbeproovikeha Nihketugevus. Nihkepinged tekivad, kui välisjõud mõjutavad keha pindasid, mille tulemusena nihkuvad puidu kihid teineteise suhtes paralleelselt. Nihketugevust määratakse peamiselt pikikiudu (vt joonis 43a). _____________________________A. Roos______________________________ 46 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Puhtal kujul esineb nihe väändel (joonis 43b). Pikikiudu on puidu survetugevus võrdlemisi väike. Terves pragudeta puidus on lõiketugevus piki kiudu umbes kolm korda väiksem kui risti kiudu. Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu
Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks
12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. · Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2.
Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest: f = f(s )
kokkusurutavust iseloomustada konstantse deformatsioonimooduliga E. 49 5 Pinnase nihketugevus Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest.
28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. f = f() (5.1)
20) kus Vccd kaldse survetsooniga elemendi survetsooni jõu põikjõusuunalise komponendi arvutusväärtus; Vtd kaldse tõmbetsooniga elemendi tõmbearmatuuri sisejõu põikjõusuunalise kom- ponendi arvutusväärtus. Joonis 6.12 Muutuva kõrgusega elemendi põikjõu komponendid Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 94 6.3 Ribi ja plaadi vaheline nihe Ribi ja plaadi nihketugevust võib arvutada, vaadeldes plaati betoonist survevarraste ja armatuu- rist moodustuvate tõmbevarraste süsteemina. Kandepiirseisundi määrab selline surve- või tõm- bevarraste sisejõud, mis tagab veel kontakti ristlõike plaadi ja ribi vahel. Ette tuleks näha vähemalt konstrueerimisjuhistega (Eurokoodeksi jaotis 9.2.1) ette nähtud mi- nimaalne armatuur. Plaadi ja ribi vaheline pikisuunaline nihkepinge vEd määratakse vaadeldavale plaadiosale mõ-
annaabi.ee 
