saj 1916 1924 Töid iseloomustavad teadlik lapselik kohmakus, Sõjavastane ja varaseid kunstireegleid eirav. Eitab tavareaalsust, laste või vaimuhaigete perspektiivi- ja proportsioonireeglite eiramine. Uudne ja modernistlik, dogmade ja loogilise joonistused.Seksuaalsed alatoonid. pidasid Vahetu, detailirohkem jututstamisrõõm. mõtlemise eitamine nihilistlik, poliitikuid pilkav. ühiskonda ja kultuuri mahasuruvaiks ja üritasid Pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid enda Teos algab ideest. vabastada inimeses. hästi ära tuntavaid , kuid lõbuks. Järngevuse ja traditsiooni puudumine. kummalistes seostes või absurdsetes olukordades
lubamatu piiril, kuna seadis üksikisiku riigist olulisemaks, samas ei vastandunud nõukogude ideoloogiale 15. Nimetage vähemalt kolm saksa ekspressionistlikku luuletajat. Mis on ekspressionismi tüüpilised tunnusjooned? Ekspressionism vastandub impressionismile ja sümbolismile; katse luua nägemuslikku maailma, kasutatakse industriaalse maailma sümboleid, autor väljendab oma sisemaailma, seos religiooniga, küüniline, nihilistlik, lootusetu; ekspressionistlikud luuletajad: Ernst Stadler, Gottfried Benn, August Stramm 16. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 17. Mis romaan on tavakäsitluses austerlase Hermann Brochi peateos? Brochi eluaastad? Brochi (1886 1951) peates on ,,Virgiliuse surm" 18. Nimetage kaks ameerika naiskirjanikku, kes seostuvad mõistetega ,,Lõuna
Sellega teostati avangardi unistus - kogu ühiskondlik elu korraldati ümber samades kunstivormides; kuigi mitte nendes, mida avangard oleks eelistanud. Peale Stalini surma need vormid lagunesid ja sündis nüüdne keskpärane ja eneseusalduseta nõukogude kultuur, põhisuunaks neotraditsionalism (toetub 19. saj kogemusele, aga ka näiteks Ahmatovale ja Bulgakovile). Selle raamides on utopism eksitus. Seega kaasaegne määratlus avangardi ja sotsialistlik realismi kohta oleks "nihilistlik sortsitsemine". Nõukogude Liidus on need mõlemad tabu, nagu häbiplekk. Sealjuures suruvad neotraditsionalistid peale uut kaanonit - usuvad, et on tabanud mineviku tõelise vaimu (avangard uskus, et on leidnud tuleviku tõelise vaimu). Nad on avangardistide peale võimuiha pärast pahased, aga ise tegelikult tahavad sama (lihtsalt erinevates (vanades) vormides ühiskonda ümber kujundada). Nõukogude postmodernistlik kunst on vähemal või rohkemal määral neoavangardistlik. Tekkis Moskvas
Viimase teooria kohta puuduvad tõendid. FUTURISM Futurism tekkis 20. sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marietti, kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkas raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu.Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku : kiirust, dünaamilisust, suurlinlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus,
· Nt. Marinetti kirjutas oode oma autole · Hoiduti lüürilistest teemadest · Kaasnes kiirus, tempo, pidev liikumine · Luule minategelane on linlane, kes on kogu aeg liikumises ja kes on sedavõrd juurtetu, et koduks on kogu maailm. · Tehnika, kiiruste, tempo, liikumise, pilvelõhkujate, hiigellinnade (kino, raudbetooni) ülistamine · ,,Pilvelõhkujate kõrguselt vaatame nende väiksusele" · Laadilt agressiivne, ründav, nihilistlik (kõige eitamine) · Ebatavalise, julge, ootamatu kunsti ülistamine · Raev vana vaimse, akadeemilise vastu: maha kuuvalgus, EI vanale kirjandusele, muuseumidele, keelele, akadeemilisusele. · Kristliku headuseidee väljaarenemine · Jõukultus, ka vägivalla ja sõja õigustamine · Näiteid ja nõuandeid keelele: · Hävitada traditsiooniline lause, kasutada palju tegevusnimesid. Verbid sobivad hästi, sest
itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, mis kajastaks ajasutule iseloomulikku: kiirust, dünaamilistust, suurlinnlikku elutempot, tehnika võidukäiku. Futuristide eesmärgiks oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala kõrgemale tõstmine. Nad püüdelsid ka kogu ühiskonna ümberkujundamisele, selleks tuli alustada keele muutmisest, mis
kõik ruumilised ja ajalised liikumised näivad olevat peatunud. Dadism- Šveitsis, 1916.aastal Zürichis tekkinud liikumine. Dada ei ole traditsioonilises mõttes kunstistiil. Purustada seni valitsenud traditsioonid, seadused, kõigi väljakujunenud normide hülgamine. Poliitiline aktiivsus oli suunatud lääneliku sõja põhjustanud tsivilisatsiooni vastu. Nonsess- tekstid ja aktsioonide, piltide, objektide ja kollaažidega viljelesid antikunsti, nihilistlik. Lahtiütlemine kunsti ülevuse mõistest. Manifesteeriti kõikide väärtuste devalveerumist, ka hävitamine kuulutati kunstiks. Nõuti kunstniku täielikku vabadust, spontaansust, publiku ründamist, tähtsustati juhuse osa. Ready- made -ese, mis muutmata kujul, ent oma algsest keskkonnast lahutatuna nimetati ümber kunstiteoseks, signeeriti. Kunstnik vallandas diskussiooni kunsti mõiste üle üldse. Industriaalselt toodetud tarbeese, mida nimetatakse kunstiks. Merz
*liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte. 4) luulumõte (delusion) - tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile: *depressiivne luul - alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul, eitus- e. nihilistlik luul, huku- e. katastroofiluul, enesesüüdistusluul, patuluul) *suurusluul (delusion of grandeur, grandiose) - võimekusluul, võimuluul, rikkusluul, missiooniluul, reformaatorlusluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, seksuaalse külgetõmbe luul) *paranoiline luul (paranoid, persecutory) - tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul,
Impressionism: eelistas lühizanri. Keele kasutus mänglev. Vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Tuglas. Ekspressionism: 20.s algus. Varasem ja hilisem (varasem enne I ms ja hilisem pärast). Jõuline, õudust taotlev, katastroofi ennustav. Metafüüsiline, filosoofilis-mütoloogiline mudel. Kurjuse allikas urbanistlik ühiskond. Kriitika, sünged, võikad pildid. Sümbol, võõrandumine. Futurism:20.s Itaalia. Tommaso Marinetti. Agressiivne ja ründav, nihilistlik (kõige eitamine). Poliitiliselt äärmuslik. Kirjanduse toomine tänavale, uued teemad- tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ka linnaülistus, patriotism, sõja, vägivallaja tugevuse ülistamine. Liikumis illusioon, dünaamilisus, rahutud muljed. Vastuhakk, jultumus, hulljulge armastus. Kubism: 20.s algus. Kujutasid asju nii, nagu need on ülesehitatud. Geomeetrilised kujundid. G.Apollinaire- kubismi luuleteooria, sürrealism. Gertrude Stein. Sürrealism: 1919
Luulumõte haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Ratsionaalsete argumentidega ei ole võimalik luulumõtet kummutada. 1)primaarsed luulumõtted mõtete sisendamine, mõtete levimine, maailmalõpuveendumused 2)sekundaarsed luulumõtted Alagrupid: Depressiivne luul inimeste väärtuste, omaduste, võimete hindamine tegelikkusele mittevastavalt negatiivsena. Alaväärsus-, vaesus-, hüpohondria-, nihilistlik-, huku-,patuluul Suurusluul oma võimeid ja väärtust hinnatakse tegelikkusele mittevastavalt kõrgeteks ja positiivseteks. Rikkusluul, võimekusluul, võimuluul, missiooniluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, lembeluul e . seksuaalse külgetõmbeluul. Paranoiline luul ekslik veendumus ümbruse suhtumise kohta tajub seda vaenulikuna, pahatahtlikuna ohtlikuna. Tähendusluul, muutusluul, suhtumisluul, avatuslul,jälitusluul,süüdistusluul
kirjutanud, teised on kirj temast). Temast on kirj Aristophanes komöödias ,,Pilved". Xenophon on avaldanud teose dialoogi vormis ,,Mälestused Sokratesest", kus on üles kirj vestlused, mis Sokratesega peetud, kaitseb seal Sokratest (ta mõisteti surma, sest õpetused polnd kooskõlas klassikalise polisliku (linnriikliku) väärtussüsteemiga. Ei pidanud oluliseks kuulekat alistust, mida kodanikult oodati, vaid pidas oluliseks ise mõtlemist. Meenutas inimestele sofiste, kuid ei olnud nii nihilistlik, pidas oma õpetustes tähtsaks voorusi (vaprus, autunne, mõistlikkus). Tema õpetusviis õp ei pea pikki kõnesid vaid kaasab õpilase sellesse võrdse osapoolena, esitades küsimusi. Küsimused pole küll esitatud sõbralikult. Sokrates võis mõjuda arrogantse ja enesekesksena. Tema õpetus kujutab õpilase taktilist õrritamist (ründav iroonia, pilked). Dialoog autor esitab oma vaateid mõne targa vaidluse kujul vastasega või vestluse näol õpilastega.
Üritatakse küll kõrgemate väärtuste tühjaks jäänud kohta hädapärast täita (nt. materiaalsete väärtustega või demokraatiaga), kuid sellest pole abi -- üleüldine "asjata"-paatos levib üle Euroopa, pannes nõrku hukkuma ning tugevamaid valimatult hävitama, seda mis ise ei hukku. Siiski kumab Nietzsche visioonis ka rõõmsaid toone -- nihilism ei pruugi tähendada apokalüpsist. Just nihilistlik katastroof viib inimese ületamiseni üleinimeses ning täiesti uue väärtustamise viisini. Kuidas see täpselt välja näeb ja millised on uued väärtused, selles osas prohvet meile selgust ei anna ja erinevad tõlgitsejad ragistavad tänaseni piike. Teoses "Nõnda kõneles Zarathustra" laseb aimata et üleinimene on messias ja Zarathustra temale eelnev prohvet. Igatahes nägi Nietzsche oma ülesannet nihilismi kiirendamises. Jumala surm ei tähenda, et kõik võtaksid nihilismi kohe omaks
PIET MONDRIAN JA „DE STIJL“ On raske ülehinnata Kandinsky praktilisi ja teoreetilisi otsinguid, mis viisid objekti lõpliku likvideerimiseni ja „puhta maalikunsti“ tekkeni. Siin kuulub Kandinskyle vaieldamatu prioriteet. Kandinsky viis lõpuni selle moodsa kunsti liini, mis algas van Goghi värviekspressionismist, läbis fovismi ning lõppes ekspressiivse abstraktsionismiga. I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud „väljenduslikus“ laadis, eelkõige sellest edasi arenevas „konstruktiivses“ liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle
5 koolkond, neid filosoofe seob vastandumine eelnevasse filosoofiasse ja valitsevasse ühiskonna korda. Sofistid tegelesid peamiselt RETOORIKA arendamisega. Sofiste võib võrrelda tänapäeva advokaatidega, kes musta valgeks räägivad ja tõestavad asju vastavalt vajadusele. Kõik on suhteline. Tuntuim esindaja GORGIAS ja tema NIHILISTLIK õpetus (olemist ei saa tegelikult üldse mõista, väljendada jne). Lisaks on tuntud läbi Platoni teoste PROTAGORAS, kelle järgi ´inimene on kõigi asjade mõõt`, st RELATIVISTLIK lähenemine olemasolevasse, mis seob teadmise teadjaga ja et teadmised on subjektiivsed. Ühest tõde ei ole olemas. ANTIIKFILOSOOFIA jätkub nn KLASSIKALISE filosoofia ajastuga, kuhu alla kuuluvad Sokrates, Platon, Aristoteles. Tegeleti peamiselt ÜHISKONNA mõtestamise ja poliitiliste probleemküsimustega.
Tolstoi avab kooli. Sellest saab suur kõmuaine. Tolstoi koolis õpetatakse lapsi teistsuguse metoodika järgi. Talulapsi on vaja õpetada, lähtudes sellest, mida talupoeg vajab eluks: lugemine, kirjutamine. Geograafiat pole vaja seda pole tal igapäevases elus tarvis. Normi ei tohi lihtrahvale peale suruda. 13. oktoober 2009 Lääne-Euroopas sõnastas Tolstoi mõningad ideed. Kõikidele seadustele vastandas ta kõlbelised seadused. Suhtumine poliitikasse oli tal nihilistlik. Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud. Idee kuulub Rousseaule. Tolstoi pooldas teda juba 40ndatest aastatest. Tolstoi uskus, et sündides siia maailma, on inimene oma loomuselt hea. See idee süveneb, kuna Tolstoi tutvub veel mõningate autorite tekstidega. Ta loeb Belgia autorit Proudhon perekultuuri jaoks oluline, ta oli anarhismiteoreetik. Tolstoi hakkab anarhistlikesse vaadetesse hästi suhtuma
Esimene neist oli tavaline jalgratta ratas pealkirjaga „Jalgratta ratas“ (1913). 1914. aastal järgnes „Apteek“ – graafiline leht talvemaastikust, millele Duchamp lisas kaks väikest rohupudelit. *1915. aastal kolis ta Ameerikasse, kus 1917. aastal New Yorgis elades pani näitusele välja oma kuulsaima ready- made'i, kellegi R. Mutt'i allkirjaga varustatud pissuaari pealkirjaga „Fontään.“ Samal ajal tekkisid tal sidemed dadaistliku liikumisega, millele oli samuti omane nihilistlik arusaam kunstist. 1919. aastal andsid tema kontaktid dadaga Duchampile idee järgmise tuntud ready-made'i jaoks. See oli „L. H. O. O. Q.,“ foto Leonardo da Vinci „Mona Lisast,“ mille Duchamp oli varustanud vuntside ja kitsehabemega. Niimoodi väljendus dadaistidele omane põlgus mineviku kunsti vastu. "Purskkaev"(1917) „Jalgratta ratas“ (1913)
ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted) 4) Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus mis üldjuhul ei allu korrektsioonile – usub seda päriselt - Depressiivne luul – alaväärsus, väiksus, vaesus, hüpohondriline, füüsilise puude, nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus, mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi (on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul Luulu iseloomustus
artcyclopedia.com/ PIET MONDRIAN JA ,,DE STIJL" On raske ülehinnata Kandinsky praktilisi ja teoreetilisi otsinguid, mis viisid objekti lõpliku likvideerimiseni ja ,,puhta maalikunsti" tekkeni. Siin kuulub Kandinskyle vaieldamatu prioriteet. Kandinsky viis lõpuni selle moodsa kunsti liini, mis algas van Goghi värviekspressionismist, läbis fovismi ning lõppes ekspressiivse abstraktsionismiga. I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle
artcyclopedia.com/ PIET MONDRIAN JA ,,DE STIJL" On raske ülehinnata Kandinsky praktilisi ja teoreetilisi otsinguid, mis viisid objekti lõpliku likvideerimiseni ja ,,puhta maalikunsti" tekkeni. Siin kuulub Kandinskyle vaieldamatu prioriteet. Kandinsky viis lõpuni selle moodsa kunsti liini, mis algas van Goghi värviekspressionismist, läbis fovismi ning lõppes ekspressiivse abstraktsionismiga. I maailmasõja järgse kunsti areng polariseerub: ühel pool avalik nihilistlik kunst (dada, sürrealism) ja tesel pool jätkuvad otsingud ,,väljenduslikus" laadis, eelkõige sellest edasi arenevas ,,konstruktiivses" liinis. Konstruktiivse abstraktsionsmi arendamisel kuulub keskne roll PIET MONDRIANILE (1872-1944), kes tegi kubismist radikaalse sammu geomeetrilisse abstraktsionsmi. Mondrian oli hollandi päritolu kunstnik, paljude uurijate arvates seletab see paljuski tema kalvinistlikult askeetliku kunsti olemust. Mondriani kujunemine on tüüpiline selle põlvkonna
sätestades lepingulselt nt täpse soorituskohustuse, kahju hüvitamise alused jne.N. leping: eraõiguslik. keskmes on isikute subj õigused, seadusega tagatud võimalused. Seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste tasakaal kujuneb eraõiguslikke kokkulepete alusel. Lepingute uus kvaliteet - näiteks vanasti polnud pakettreisilepingut jne. (Õigusel on oma koht uues ühiskonnas, tal on oma potentsiaal. Samas on oht, kui keskkonna kvaliteeti ära ei tabata, siis võib tekkida õigusest nihilistlik arusaam – ei austata midagi sellist, mis ei toimi. Õigusel siis ei arvata olevat potentsiaali.) 7) täiendavad avalik-õiguslikud instrumendid ?? kahepoolsed välislepingud?? Infoühiskonna arendamise riiklik korraldus Eestis. Tikk, Nõmper lk 173 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on: korraldada IT-alaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist ja teiste õigusaktide ekspertiisi ning selle valdkonna