Referaat Muusikas „Nicolo Paganini“ 1 Sisukord: 3 .... 4 - Paganini elulugu 4 .... 5 - Lapsepõlv 5 .... 6 - Paganini tavalised esinemised ja pühendumus 6 .....7 - Huvid 7..... 8 - Surm 8 ..... - Kasutatud kirjandus 2 Paganini Elulugu: NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust
2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele
http://www.youtube.com/watch?v=lc329gO http://www.youtube.com/watch? v=HbV6PGAWaIU&feature=related Farinelli, õige nimega Carlo Broschi (1705-1782) on tuntud kui kõigi aegade kuulsamaid kastraatlauljaid. Kui tavapäraselt kastreeriti vaestest peredest pärit kauni lauluhäälega poisslapsi, et kindlustada neile parem elujärg, siis Carlo Broschi pärines jõukast perekonnast. Pärast kastreerimist alustast ta muusikaõpinguid Napolis kuulsa lauluõpetaja Nicolo Porpora juures. Seal tutvus ta ühe 17. sajandi Itaalia kirjanduse suurkuju Metastasioga, kellest sai tema sõber surmani. Farinelli saavutas peagi kuulsuse kogu Euroopas ning teda kutsuti sageli laulma kroonitud peadele. Kõikjal oldi võlutud tema hääle ilust, puhtusest ning võimsusest. http://www.youtube.com/watch? v=ZNp8hYycx4c http://www.youtube.com/watch? v=A8t_WySo414 http://www.youtube.com/watch? v=6DkIRHlweDQ
muusikaliste vahenditekga. 13. Seleta mõistet passioon? Jeesuse kannatuslugu. 14. Millised linnad kujunesid 17 sajandil Euroopa peamisteks ooperikeskusteks? Veneetsiast, 15. Iseloomusta lähemalt nende linnade ooperi koolkondi? Veneetsia-tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja tavaefektid. 16. Nimeta barokiajastu kuulsamad viiulimeistrid? Nicolo Amati, Andrea Guarner, Antonio Stradivari. 17. Mida tead nende pillide kasutuse kohta tänapäeval? Nende meistrite viiulid on kõrgelt hinnatud muusikainstrumendid ja eriliselt kauni kõlaga. 18. Nimeta barokiajastu olulisemad instrumentaalmuusikavormid. Sonaat, Kontsert, Concerto grosso, Soolokontsert.
Kokkuvõte Maadeavastajate Entsüklopeediast MARCO POLOST Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254 a.Veneetsias ja suri 1324 a. Veneetsias.Ta pärines kaupmeeste perekonnast.. Tema isa Nicolo Polo ja onu Matteo Polo veetsid mitu aastat Ilkhane maal (Iraan ja Iraak), Kuldhordi ja Valgehordi aladel ja ajasid tulusat äri Hiiva, Buhhaara ja Kokandi khaaniriikides. Kahel veneetslasel olid head suhted Tsingizkhaani vennapoja Hülägüga ja Kubla-khaaniga. Marco elukäik oli seega teataval määral asjade loomulik kulg. Marco Polo Kaug-Ida reisi marsuuti on raske taastada, sest oma reisipäevikus kirjeldas ta
Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut pastjoni: Ingveri, Harjumäe, Roosti e. linnamäe, Skanne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid.Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. BArokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946
Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut bastioni: Ingeri e. Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid. Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. Barokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946
muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper.
· Roger Bacon (1211-1294) · Occom William (1300-1349) · Püha(k) Augustinus (1354-1430) · Pühak Aquino Thomas (1225-1274) (Ingellik doktor) Nimeta üks natuurfilosoof. · Nicolaus Cusanus: Geordano Bruno Nimeta täppisteaduslikke filosoofe. · Leonardo da Vinci (1452-1519) · Mikolaj Kopernik (1473-1543) · Galileo Galilei (1564-1642) · Kepler (1571-1630) Nimeta ühiskondlik-poliitilise õpetuse filosoofe. · Thomas More (1478-1535) · Tomaso Campanella (1568-1635) · Nicolo Machiavelli (1469-1527) Nimeta usulis-filosoofilise õpetuse filosoofe. · Martin Luhter (1483-1546) · Jean Calvin (1509-1564) · Thomas Müntzer (u 1490-1525)
· Domenico Bedini (1745-1795), kellele Mozart komponeeris Sesto rolli "Tituse halastuses. " Farinelli Farinelli, õige nimega Carlo Broschi (1705-1782) on tuntud kui kõigi aegade kuulsamaid kastraatlauljaid. Kui tavapäraselt kastreeriti vaestest peredest pärit kauni lauluhäälega poisslapsi, et kindlustada neile parem elujärg, siis Carlo Broschi pärines jõukast perekonnast. Pärast kastreerimist alustast ta muusikaõpinguid Napolis kuulsa lauluõpetaja Nicolo Porpora juures. Seal tutvus ta ühe 17. sajandi Itaalia kirjanduse suurkuju Metastasioga, kellest sai tema sõber surmani. Farinelli saavutas peagi kuulsuse kogu Euroopas ning teda kutsuti sageli laulma kroonitud peadele. Kõikjal oldi võlutud tema hääle ilust, puhtusest ning võimsusest. Mis seob Farinelli ja Händlit? Suur kirg muusika vastu. Kasutatud materjalid: http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/barokkooper.html http://ak.rapina
kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale 'Traagiline avamäng'. Laululooja, klaverimuusika 'Ungari tantsud'. Tähtsustas igat nooti ja arendas algmaterjali. Nicolo Paganini – võttis kasututsele uued tehnikad (nt ühe keelega mängimine). Viiulivirtuoos. 19. sajandi orkestrižanrid, programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem Hector Berlioz – Programmiline. Teosel idee, mille aluseks nt kirjandusteos või fantastilised nägemused. Kirjutas orkestratsiooniõpiku. Lõi programmilisi sümfooniaid 'Fantastiline', 'Romeo ja Julia', oopereid, vokaalsümfoonilisi suurvorme, oratooriumeid 'Te Deum', 'Reekviem' Ooper 19
suureks kultusobjektiks (nühitakse varbaid ). Notre Dame de la Paix, 1986 Püha Peetri kriku betoonkoopia Côte d'Ivoire'i pealinnas Yamoussoukrosis. Mahutab 18 tuhat inimest. Villa Borghese asub Roomas, ehitati kardinal Scipione Borghese jaoks aastatel 1613 1615. Tänapäeval muuseum, kus võib imetleda Itaalia skulptuuri 17. ja 18.sajanditel. Kuulsad : 1) Tritoni purskkaev autor Giovanni Lorenzo Bernini; 2) Trevi purskkaev , keskel asub Okeanose figuur autor Nicolo Salvi. VENEETSIA: 1) Santa Maria della Salute ägedaim barokk-kirik Veneetsias, ehitati 1631 1633, arhitekt Baltassare Longheno. Tänuks katkust pääsemise eest; 2) Redentore kirik arhitekt Andrea Palladio ( 1508 1580 ), ehitati 1577 1592.
Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde tekkisid konservatooriumid ja muusikakriitika tekkis ka teadlikkus muusikaajaloost, hakati esitama varasemaid teoseid. muusika liikus kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem kuna romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. Mida tähendab virtuoosikultus? Too näiteid. Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre. Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse Operett- Lõbusasisulised ja kergesti meeldejäävad meloodiad. Olulised suunad romantismilises muusikas olid: Klaverimuusika - Klaverist sai üks armastatumaid soolopille. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid uue zanrina väikevormid.
sõjasadamat ehitama. Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vastrajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ja Rootsi sõjavange. 5) Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719
ühendada. Pärast Riia langemist 4. juulil 1710. aastal alistus Venemaale ka Riia aadel. Selleks, et ühineda Baltimaadega, oli vaja võtta kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid. Leidnud, et vene võim tagab nendele endiselt puhtpositsiooni Baltikumis, muutus aadel tsaarivõimu ustavaks käsilaseks. . 2.6 Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719
muusikalisi stseene 2) loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks 3) kaasas üha enam koori ja balletti 4) sidus avamängu draamaga Tähtsaid isikuid Joseph Haydn (1732-1809) 1) Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus häälemurdeni; vanemad ütlesid lahti temast; oli vaene; kohtus Metastasio kaudu Nicolo Porporaga; 1759 Morzini kapelli juht, kuid juba 1761 saadeti see laiali 2) Eszterhazy õukond: Ezterhazyd – Ungari aadliperekond; 1761. aastast alates kapellmeister; Haydni juhatusel regulaarsed ooperietendused; läks sealt ära peale seda, kui kapell laiali saadeti 1790. aastatel; pensionile 3) London ja Viin: kirjutas kontserte Londonis; 1792. aastal Haydn naasis kuulsana; II kord Londonisse 1794. a, saatis samuti menu; 1795. aastal
a. muudatused Eestimaal. · Talupoegade olukord pärast sõda ei paranenud, vaid halvenes. · Maa elanikkond oli vähenenud. See tõi kaasa mõisa -ja talumajanduse laostumise. · Rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinnasse, Narvasse ja Pärnusse. · Peeter otsis sadama, mis ei külmu talvel Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel
kohal. Tuntuimad passiooni loojad: - Heinrich Schütz - J. S. Bach Pillid: Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipilliks on üks 17.saj suurimaid muutuseid. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teoseid. ! 17.saj sai viiulist kammeransambli ja orkestri peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimestrite koolkonnaga Cremonas: - Meister Nicolo Amati, õpilaste Andreas Guarneri ja Antonio Stradivari käeall kujunes viiulite klassikaline kuju ja ehitus. - Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka. - Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde Fagott - basspill
17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi .
Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia
Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia
Peeter I tegevus Eestis: Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Kindlasti oli positiivne, et Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Samuti stabiliseeris Venemaa võit Põhjasõjas Eesti- ja Liivimaa olukorda. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi. Ka Tallinnas, hakati suuri ehitisi rajama väljaspool linna müüri. Eeskuju näitas Peeter I näiteks oma Katrioru lossiga, mille autor oli Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti. Peeter I suri 8. veebruaril 1925. aastal. Veel Peeter Esimesest: Peeter I oli tänu üle 2 meetrisele kasvule ja erakordsele jõule äärmiselt võimuka iseloomuga. Peale selle, et ta oli uskumatult energiline ja tahtekindel võis ta olla ka uskumatult julm. Ta armastas piinamist ja need kes talle vastu hakkasid alastust ei leidnud, kaasa arvatud ta lihane poeg. Ta kirg asju teha sundis teda õppima laevaehitust, kellade
è per te." "Grazie" lei risponde e mette il fiore tra i suoi capelli. "Andiamo?" domanda Francis "Certo, sì" risponde Caroline E poi, andiamo in strada come due conoscenti, che comunicano come vecchi amici. Andiamo in direzione dell'università. Parlano di vita, lavoro, famiglia e molto di più. Vicino all'entrata dell'università c'è Nicolo, un amico con chi Francis abita. «Francis! Ti aspettiamo da 15 minuti! Sono le 21.15! Il concerto inizia!" dice il suo amico. " Oops, siamo in ritardo, corriamo! dice Francis a Caroline. VI. Il concerto è andato bene. Caroline ha ballato tanto e la musica di Francis è stata fantastica. È venuto fuori che il concerto è stato all'università dove Francis e Caroline studiano. Sebbene l'università è lo
· Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. c. Giovanni Boccaccio "Dekameron": · Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. · Pilgati valevagadust ja askeetlust. d. Lorenzo Valla: · Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. · Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. e. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. · Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. · Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. · Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). · Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. 3. Trükikunsti algus (1440. aastatel) a. Saksa trükimeister Johann Gutenberg:
Sextus on õnnelik, et jälle valitseb õiglus. Vangistatud Cleopatra valmistub surmaks. Ptolemaios püüab Cleopatrat vägisi endale saada. Ilmub Sextus ja tapab Ptolemaiose kahevõitluses. Aleksandria sadam. Kõik ellujäänud tegelased rõõmsalt koos.Ülistatakse Caesarit. Cornelia ulatab talle Ptolemaiose krooni ja valitsuskepi. Cleopatra ja Caesar tõotavad teineteisele igavest armastust. Tore, et mõnda aega valitseb rahu. Xerxes Serse Dramma per musica Libreto anonüümne autor; Nicolo Minato libreto (Veneetsia 1654) põhjal London 1738, King's Theatre 3 vaatust Tegelased: Xerxes Serse, Pärsia kuningas; kastraatlaulja (või metsosopran) Arsamenes Arsamene, Xerxese vend, armastab Romildat; kastraatlaulja (või metsosopran) Amastris Amastre, Tagori kuningatütar, armastab Xerxest, ent Xerxes on ta maha jätnud; alt Ariodates Ariodate, vürst ja Xerxese väepealik; bass Romilda Romilda, Ariodatese tütar, armastab Arsamenest; sopran
Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.
Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid luuletused armastatud Laurale. Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio "Dekameron": Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.
Inimlike tunnete kajastamine. Francesco Petrarca: Sonetid – luuletused armastatud Laurale. Poeem “Africa” muistsetest Puunia sõdadest. Giovanni Boccaccio “Dekameron”: Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. Pilgati valevagadust ja askeetlust. Lorenzo Valla: Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli – alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.
annaabi.ee 
