Tekstitüübid 1. Narratiivne tekstitüüp Ühel hommikul kaua aega tagasi, kui maailm oli praegusest palju rahulikum, vaiksem ja haljam ja kääbikuid leidus veel rohkesti ning nad elasid jõukalt ja kui Bilbo Baggins pärast hommikueinet oma ukse ees seisis, suitsetades tohutu pikka puust piipu, mis ulatus peaaegu ta karvaste (korralikult harjatud) varvasteni, tuli mingi imeliku juhuse läbi sinna äkki Gandalf. Gandalf! Kui sa kas või veeranditki sellest teaksid, mida mina temast olen kuulnud- ja ka mina olen kuulnud ainult väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks -,oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini...
Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte. ● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid). ● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, sümbolid sõnade asemel.
salvestatakse. Multimeedialisus- mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst Intermeedia- meeditekstide sidusus Intermeedium- implitsiitne tervik, mis tekib kahe või enama meediumi ühendamisel Vana meedia- eeldab inimloojat, kes koondab teksti-, pildi- ja/või helielemendid käsitsi kindlasse kompositsiooni või järgnevusse Uus meedia- luuakse arvutites, levitatakse arvutite abil, arhiveeritakse arvutis “Kultuurikiht”- kultuuri tekstitüübid, nt žanrid: komöödia, tragöödia, lühijutt “Arvutikiht”- riist- ja tarkvara ja selle võimalused Arvutikultuur- sulam inimeste ja arvutite tähendusest, inimkultuuri traditsioonilistest maailma modelleerimise viisidest ning arvutile omastele viisidest seda esitada Tüüp
Positiivselt kakskeelse arengut soodustavaks on näiteks mõistetavatest vestlusteemadest rääkimine, mõõdukas tempo rääkides ja kindlasti rääkida veidi keerulisemalt kui laps räägib. Kui laps kasutab keele 2 sõnalisi lauseid – siis õpetaja räägib 4 -5 sõnaliste lausetega. Meie kultuuris on sisend oluline, Seda sisendit peab saama erinevatelt inimestelt, see soodustab arengut. Sisend võib olla nii suuline kui kirjalik, kohandatud või kohandamata, erinevad tekstitüübid, rõhuga tähendusel või rõhuga vormil ning kindlasti esitatud loomuliku suhtluse või formaalse õpetuse käigus. Tuleb kindlasti pidada meeles, et ka esimene keel ehk siis keel, mida kodus räägitakse, on oluline ja vajab arendamist ning hoidmist. Kakskeelse lapse keele kujundamist mõjutavad ka vanemate suhtlemisstrateegijad. Leebem on see, et täiskasvanu räägib lapsega selles keeles, milles laps temaga räägib ja vastandina see, et vanem jääb enda
tarvilikud artiklid jagati kursusel paljundatult. Seega ei saa lahendust pidada ebaõiglaseks. D. Eriti põlastavalt suhtus ta Ameerika kalendritesse, milles nädal algab pühapäevaga. Müügimees, kes ilmselgelt esindas ka mõningaid jänkide kirjastusi, üritas ameeriklasi kaitsta ja lausus, et suurem osa maailma noortest kõneleb Ameerika inglise keelt. Ostja ei lasknud ennast kõigutada ja vastas igati Vesta moodi: ,,Me tahame Briti inglise keelt." Tekstitüübid Kirjeldav tekst (teadusuurimused, teatmeteosed, reisijuhid, isiku- ja olukorrakirjeldused, õpikud, artiklid jne) 2 * sarnasuste, erinevuste ja liigituste väljatoomine * subjektiivne kirjeldus elamuste ja tähelepanekute esitamine * objektiivne kirjeldus tehniliste üksikasjade või mõistete seoste esiletoomine * põhilised ajavormid: olevik või lihtminevik
taustale ja jääb sinna surmani, kuigi üldine kirjandus muutub realistlikku suunda. Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt helge, naljaks, teisalt sünge, sümbolistlik ja impressionistlik kallak. Looming: Muinasmaa ilmselt pole kõige tuntum, kuigi ka hiljem trükitud. Suvitusromaan, rändav tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis. Purpurne surm sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid tekstitüübid. Gailit on üks õuduskirjanduse varasemaid autoreid. Viimane romantik iseenesele viitamine, aga raamatus on samanimeline novell ja peategelaseks Kukk (Gailit on läti keeles kukeke) Karge meri loodusromantika karmim pool, 30ndate rannakirjanduse kontekst 9. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1) Ajaloolise proosa laine (1934) Kippel loomingutee jäi nii lühikeseks, et ta ei jõudnud näidata, mida suudab. Jäi ajalukku peamiselt ajalooliste romaanidega
Tekst on tihedalt seotud teatripraktikaga (lavastuse võivad luua kõik näitlejad koos). Uute struktuurireeglite kehtestamine on vaba lavastaja teeb valikuid, et lavastus vastaks tema kunstilisele nägemusele. Tekst pole hierarhiline: näidendis on kasutatud kõike, et tegevust arendada. Postdramaatilises tekstis ei pea tegevust olemagi. Autor võib tõsta keskmesse mida iganes, ka teksti ennast. Tekst võib olla napp ja abstraktne. Kaasaegsed tekstitüübid: Lähtuvalt tekstiloomeviisist: · Autoriteater (1 autor on teksti looja) ja lavastajadramaturgia (lavastaja ise töötleb teksti vastavalt oma eesmärgile, ei pea tingimata tervet teksti ise looma) · Rühmatöö trupp loob ise teksti demokraatlikult, sageli poliitilise sisuga. Leiutav teater. Lähtuvalt alusmaterjalide valikust: · Dokumentaalteater · Verbatim-teater dokumentaalmaterjalil põhinev rühmatööna loodud teater. Näitlejad püüavad elumaterjali
Teksti tähendusstruktuuri seisukohalt väärib tähelepanu tekstistruktuur, kus fookuses on hinnang pealausele ja sõnum ise on esitatud subjektilise et-kõrvallausega, mis esitatakse teemana ehk varem tuntuna. Võib ka sõnumiallika fookusesse tõsta ja sõnumi sisu sekundaarsena teatada. Kõigepealt tuleb leida teksti eesmärk, siis alles struktuur. Eesmärk määrab struktuuri. Räägitakse 3 struktuurist: kirjeldav, jutustav, arutlev. Tekstitüübid ja nende keelelised tunnused Tekstitüübid on universaalsed. Tekstid jagunevad kirjeldavateks, jutustavateks, arutlevateks kõikides keeltes ega sõltu ühiskonna omapäradest. Kultuur ja harjumused ei räägi kaasa. Keelelised põhitegevused on universaalsed: sündmuste kirjeldamine, neist jutustamine ja arvamuse väljendamine kõikjal sama. - Deskriptiivse teksti keelelised tunnused: 1) Konkreetsed (olema, seisma, paiknema, asuma, paistma) või abstraktsed seisundiverbid
valiku A_I (auto increment), mis hakkab automaatselt arvu ühe võrra suurendama. Teised andmed vaata pildilt. Kui valmis, vajuta nuppu Salvesta! Andmevälja tüübid Nagu eelmisest tegevusest võisite aru saada, on meil kindlasti vaja määrata andmevälja tüüp. See tähenda, et kui oled lahtrisse lubanud ainult numbrid, siis sinna teksti salvestada ei saa jne. Andmevälja tüübid jagunevad kolmeks grupiks: tekst arvud kuupäev ja aeg Tekstitüübid CHAR - kindla pikkusega, näiteks isikukood; kuni 255 märki (1bait märgi kohta) VARCHAR - muutuva pikkusega, näiteks nimed; kuni 65535 märki TEXT - pikkade tekstide jaoks, näiteks uudised, artiklid jne; kuni 65535 märki BINARY - lubab lisada kõiki andmetüüpe ja andmeid ei tõlgita (nt tekstiks või numbriks), kuni 255 märki VARBINARY - kuni 65535 märki BLOB - binaarse info hoidmiseks, näiteks pildid; 65535 baiti / 64kB
3) följeton 1910-20ndate vahendusel hakkab följeton väga kiirelt kirjanduspildis kaasa mängima. Kui asja lihtsustatud kujutada, siis "Muinasmaa" iseloomustab impr ja helgemat, "Purpurne surm" sümbolistlikku ja õudsamat poolt. 1919 "Klounid ja faunid" esindab kogu tollase perioodi kirjanduses kõige paremini följetoni. + "Muinasmaa" ei ole ilmselt kõige tuntum Gailit romaan, kuigi teda on hiljem ka trükitud. Seda ja "Purpurset surma" võiks tähele panna, sest siit saavad mingid tekstitüübid alguse. "Muinasmaa" kujutab endas teatavas mõttes suvitusromaani - rändava suvitaja tüüp, keda hiljem tunneme Nipernaadi romaanist. Selles mõttes on siin selge algus küll. Sellist impressionistliku taustaga suvitsuromaani tuleb 1910-20ndatel aastatel. Rändaja tüüpide juures peab meelde tuletama Knut Hamsunit, kes mõjutas teda impressionistlikul poole pealt. Eksistentsiaalsed rändajad võiksid olla Hamsuni hingesugulased.
Postmodernistlikus kirjanduses on lubatud kõik, see on eksperimentaalne ja eklektiline. Üheseolt seda iseloomustada ei saa. Modernism sattus tähelepanu keskpunkti, selle edasiarendused muutusid avangardsemaks, naljad absurdsemaks. Realistlik ja uussümbolistlik laad jäid samuti, kuid muutusid. Nüüdisluulet iseloomustavad kompositsiooniline vabadus, vabavärss, fragmentaarsus, erinevate zanride segunemine. Alles jäid ka ranged tekstitüübid. Luulestiil mitmekesistus, kuna kasutati registreid kõrgest madalani: postsümbolistlikust kõrgluulest ropendamiseni. Nooremad autorid kasutavad märke x, y, & jne. Võrukeelne luule taaselustus. 1990. aastate luule jaguneb: luuleuuendajad (Hasso Krull, Karl Martin Sinijärv), klassikaliselt viimistletud kõrgluule (Doris Kareva, Indrek Hirv) ja laululähedane luule (Priidu Beier, Tõnu Trubetsky, Contra). Lisaks mõned autorid, kelle
annaabi.ee 
