3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte. ● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad
Püsiv soov Internetti kontrollida Suur osa ajast veedetakse internetis Tähtsate sotsiaalsete ja tööalaste, rekreatiivsete tegevuste hulk väheneb Interneti kasutuse tõttu Interneti kasutus jätkub, teades juba olemasolevatest probleemides, mida Interneti liigne kasutamine on loonud. 18. Interneti sõltuvuse põhjused. Lõpetamata Gestaldi printsiip- lõpetamatuse tunne Interaktiivsus- tekib vastastikune suhtlus. Mida intensiivsem arvutisuhtlus, seda suurem võimalus sõltuvuse tekkel. Hüpnootiline transs (CRT) kiirte vaatamine Flow-efekt ehk nauding tegevusest Sensatsiooni vajadus (kõmuliste sündmuste vajadus) Illusioorse jõu tunnetamise vajadus- kui oleme arvutis, siis oleme kõikvõimsad. Ei tunneta vastutust 19. Interneti sõltuvuse ohumärgid tööl. Viidab 1/3 oma tööajast Internetis Töö tulemuslikkuse ja jõudluse langus Hajameelsus töö juures
1960.aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud. Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik suhtlus). Dialoog ja monoloog. Erineva murdetasutaga variandid, erineva sotsiaalse taustaga variandid TÜ suulise eesti keele korpus: kogutud 1997.aastast, transkribeeritud ca 1 700 000 sõna. Keelekorpused, kõnekorpused (on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused), avatud korpus (s.t ei ole ette määratud, kui palju ja mis liiki tekste ta peaks sisaldama), pragmaatiline korpus
Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm · Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. · Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre · Kõnekeel=argikeel, vigane, halb, lohakas jne Süsteemne uurimine 1990.aastatest: · Suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks · Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus · Argine ja avalik suhtlus · Dialoog ja monoloog · Erineva murdetaustaga variandid · Erineva sotsiaalse taustaga variandid · Kvantitatiivne sotsiolingvistiline analüüs: keelestatistika, sõnade ja sõnavormide kasutussagedused korpuse põhjal. Nt nud/nd, sina/teie, h hääldus, kaudne kõneviis. · Kvantitatiivne analüüs: vestlusnalüüs ja suhtluslingvistika. Nt partiklid ja nende rollide suhtluses, parandussüsteem ja
· esinevad enda valitud rollis, suhtlevad vari-isikud, tegelased · loovad endale virtuaalse staatuse Kultuurisidusus/ülekultuurilisus: · ülekultuurilise suhtlusviis, mis liigendub mitte rahvuste, vaid huvide alusel Arvuti ja suhtlussituatsioon modereeritud suhtlus: · suur osa suhtlusest modereeritud · moderaator varjatud või avalik · kustutamine enne /peale teksti avaldamist jagab auditooriumi (osa inimesi näeb seda teksti) Paralleelne suhtlus: · vahetu arvutisuhtlus lubab teha mitut asja paralleelselt: mitme teksti kirjutamine + uudiste lugemine + vestlus reaalajas Avalik-argine suhtlus: · jututoas võimalik korraga privaatne ja avalik suhtlus (dissotsiatsioon) · avalik suhtlus situatsioonides ja tekstides, mis varem argisuhtluses (nt leheartikli kommentaarid) o inimesed ei taju tihti oma kirjutiste avalikkust · argisuhtlus inimeste vahel, kes tunnevad üksteist kui märke Suulisus-kirjalikkus:
annaabi.ee 
