kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. Tunnused • Lõuend (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni. Ka raam kaeti värvipunktidega. Klaasiga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud. • Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. • Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Divisionism • Divisionism (prantsuse keeles diviser 'jaotama') on üks kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast. • Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse.
Neoimpressionism Neoimpressionism ehk puäntism on kunstivool, mis kasvas välja impressionismist. On lühiajaline kunstivool, kõrgaeg 1880.aastatel teisel poolel. Neoimpressionistide loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus (et prisma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine-oranz, kollne-lilla jne). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 5.Postimpressionistid II Mida tähendab sõnaosa ,,neo" sõnas ,,neoimpressionism"? uus Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna ,,püantilism"? punktilism Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac - Prantslased Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest? Aadliperest; majanduslikult kindlustatud; lapsepõlves vigastus, mille tulemusena moondunud
muutus aga süstematiseeritumaks. Impressionism andis tõuke ka neoimpressionismi tekkele. Seda suunda nimetatakse ka puäntillismiks punktikujulise pintslitehnika tõttu . Neoimpressionistid kasutasid vikerkaarevärve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega. Punktide valikul ja paigutusel püüti arvestada rangeid reegleid. Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinedes moodustama uue värvuse mulje. Neoimpressionistide tööd on veelgi valgusküllasemad kui impressionistidel. Neoimpressionism püüdis maalis luua taas kindlamat vormi ja korda, kuna koloriit impressionistide töödes muutus juba üsna ebamääraseks ja vorm küllaltki laialivalguvaks. Eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjustatud Konrad Mägi, kellel on selles laadis mitmeid ilusaid Norra ja Saaremaa maastikke. Tema maali ,,Merikapsad" olen ka oma silmaga näinud.
Lisa ka pilte nende teostest. August Weizenberg-eesti rahvusliku skulptuuri looja. Amandus Adamson- eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Jaan Koort-eesti skulptor,maalikunstnik ja keraamik. 3. Mis on neoimpressionism? kunstivool, mis kasvas välja impressionismist. See on suhteliselt lühiajaline kunstivool, mille kõrgaeg valitses 1880. aastate teisel poolel. Neoimpressionistide loomingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus (et prisma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi nn täiendvärvid: sinine – oranž, kollane – lilla jne). Erinevalt impressionistidest huvitasid neoimpressioniste pigem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Maalide ainestik leiti igapäevaelust, kujutati populaarseid meelelahutusi nagu tsirkuseetendused, kontserdid ja kohvikumelu, kuid maaliti ka maastikke. 4
2. Kust oli pärit Paul Cezanne? Mida tead ta eluloost? Aix-en-Pravence'ist pärit, oli jõuka pankuri ainuke poeg ning tänu mõõdukale abirahale suundus ta Pariisi kunsti õppima. 3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilistele põhivormidele silinder, kuup, koonus. 4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5. Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruultnähtava maailma värve. Nad kasutasid värviringe, erinevaid toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? Rahvuslikud, eelkõige rahvaluulet ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 9
"Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Divisionism- Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism
,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Ta tajus, et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,,Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna". Tema pintslitõmbed olid punktitaolised, mitte impressionistide moodi komakujulised. Ta tajus ka seda, et värviliste pigmentide segamine annab lõpuks musta tooni ja värviliste valguste segamine valge valguse. Ta puutus kokku ka Paul Signaciga, kellest sai Pärast Seurat neoimpressionistide koolkonna juht. Seurat on teinud Paul Signacist ka portree. Tema kuulsaimad teosed ,,Tee Portieux's" ja ,,Antibes'i sadam". Henri de Toulouse-Lautrec. Oli aadliperekonnast pärit. Lapsepõlves saadud luumurdude tõttu kasvas tast moondunud kehavormidega kääbus. Asus elama Pariisi äärelinna Montmartri, mis oli tähtis meelelahutuse piirkond. Tegelas ka litograafiaga, plakatid. ,,Reklaamplakat Jane Avrilist", naiskloun ,,Moulin Rouge'is". Tema
sõidukeid · Töödel punased katused · Erinevatel aegadel sama vaate maalimine Alfred Sisley 1839-1899 · Inglise päritolu prantsuse kirjanik · Lüürilised maastikumaalid · Elamuste vahetu kujutamine · ,,Udune hommik" · ,,Varane lumi" · ,,Üleujutus" · ,,St. M · ,,Martini kanal Pariisis" George Seurat 1859-1891 · Neoimpressionistide peaesindaja · Täiendvärvuste kasutamine jättis mosaiigi mulje · Püüdis edasi anda hetkelist muljet Paul Signac 1863-1935 · Suur Monet austaja · Sarnaneb Monet töödega · Hiljem meenutavad tema tööd Seurat´i omasid · Tööd väga säravad ja valgusküllased · Mere- või maastikumaalid, jõevaated, purjekad Konrad Mägi 1978-1925 · ,,Merikapsad" · Eesti kunstnik, kelle tööd on kõige kallimad · ,,Norra maastik"
hakata. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus.Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. LOOMING Oma tõeliseväljendusvahendi heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Gogh'i köitis neoimpressionistide värvirõõm, Jaapani puugravüür ja Millet' realism. Gogh töötas mõnda aega Gauguiniga Arles'is ning seal nad avastasidki värvide ja joonte väljendusjõu. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide läbi. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli Van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalilledem lõõmava lõunamaise päikese värv
NEOIMPRESSIONISM ehk püäntillism. point - pr.k. puurt. Kunstivool, mis sai alguse 1880ndatel ja vaibus 20.saj. algul. Aluse panijaks peetakse GEORGES SENSAT'. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Selle põhjal koostas keerulise värviteooria. Teistesse maadesse levis PAUL SIGNAC'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärk oli -------------materjali puudu--------------------- Futurism Kunstivool, mille alguseks peetakse luuletaja, kirjaniku ja kunstniku FILIPPO MARINETTI artiklit 1909 aasta Pariisi Le Figaro's. ´´Hävitage muuseumid, mis katavad meie maad nagu surnuaiad``. ´´Kunstiteos peab olema agressiivne, kihutav võidusõiduauto on kaunim, kui Samothraki Nike``. Futurismi õitseaeg kestis kuni 1916. aastani ja arenes samaaegselt kirjanduses, maalis, skulptuuris, kinos jne.
· Pintslilöögid meenutavad täppe või kriipse · Värvi pannakse paksult, jääb krobeline mulje Neoimpressionism/puäntillism Oli kunsti vool,mis levis 1880-20saj alguseni. Uue maalitehnika aluse panijaks peetakse Georges Seurat'd. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Tunnusteoseks ,,Pühapäeva pärastlõuna Grand Jatte'l". Stiil levis teistesse maadesse Paul Signac'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Neid huvitasid eelkõige optilised efektid, mitte vahetute muljete edasi andmine. Tahtsid taastada maalikunstis kindla struktuuri ja kompositsiooni tähtsuse. Kandsid värvid lõuendile väikeste korrapäraste punktide,laikude või joontega. Punktide paigutamisel püüti arvestada reegleid, mis annaks värvidele tardunud ilme, vormid jäävad lamedaks. Kasutati spektri värve ja optilise segunemise teooriat. Postimpressionism
sajandi lõpul.Vastandvärvusteprintsiip. Transformeeritakse pildi pinda. Neoimpressionistid G. Seurat ja P. Signac püüdsid erineval viisil, kuid puhtmaaliliste vahendite abil ületada impressionismi hajuvust, taastada maalikunstis kompositsiooni tähtsus. Neoimpressionistid kasutasid vikerkaare-värve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega, niinimetatud punktidena (siit termin “puäntillism”). Punktide valikul ja paigutusel püüti arvestada rangeid reegleid. Neoimpressionistide tööd on veelgi valgusküllasemad kui impressionistidel. Korrapärased värvilaigud muudavad pildi mosaiigitaoliseks ja neis valitseb kummaline tardumus (vt. G.Seurat’ “Seisev modell” ja P. Signaci töö “Marseilles. Lahe suue”).
Mägi maalidele ka taevast. Konrad Mägi loominut periodiseeritakse põhjendatult seoses ta viibimistega eri maakohtades. Tundub, nagu oleks iga erinev koht kutsunud kunstnikus esile uusi tundeid ja meeleolusid, milleks eelmistest saadud muljete avaldusvormid polnud piisavad. Esimeseks eredaks leheküljeks kodumaises loomingus kujunesid Saaremaal tehtud tööd. Nende hulgas domineerivad rannaäärsed värvirõõmsad loodusmotiivid, mis kutsuvad esile assiotsiatsioone mitte üksnes neoimpressionistide, vaid ka foovide värvierksust ,,Maastik punase pilvega". Konrad Mäe esileküündivamaid töid on nimetatuist pisut erinev maal ,,Merikapsad". Erilise leebuse annab tööle loodusvorme eraldavate piirjoonte malbus, maalilisus, värviakordide sordiini all esitamine. Konrad Mäe Norra-perioodi maalides avaldub, nagu teistegi Norra matka läbiteinud kunstnike töödes, ka kalduvus dekoratiivsusele ning stiliseerimisele. Kohati liigub sellega
* alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. * töödes palju moonutusi ja ruumikujutus kohmakas. *Looduses nähtavaid vorme lähendas silingri, kuubi, koonuse või muuga *maalimine mitmest vaatepunktist – lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt. * „Suplevad naised“, „natüürmort õunakorviga“, „poiss punase vestiga“, „kaardimängijad“ 16. Mis iseloomustab neoimpressionistide loomingut? Tooge näiteid *Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval *Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni. *Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust, Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. *eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. * G
Püantilistid ehk neoimpressionistid- tõetruum värvide kasutus, teaduslik lähenemine. ¤ George Seurat- teadusele toetumine, värvide mõjutamine. Võtab kastusele värviringi (punane, sinine, kollane + täiendvärvid vahel). Värvide punktid mõjutavad üksteist kõrvuti olevalt. ,,Modell" ,,Kabaree". Harmooniline kompositsioon. ¤ Paul Signac- spektri värvid, intensiivsus värvides (laigud, punktid). Saab pärast Seurat'i surma neoimpressionistide juhiks. ,,Mänd Saint- Tropezi lähedal". KUBISM- Pablo Picasso üritasid leida igas esemes geomeetrilist vormi. ,,Elu".
väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel neoimpressionism 19. saj lõpul, Neoimpressionistide eesmärgiks Georges-Pierre Seurat Prantsusmaal oli valguse tõepärane ,,Pühapäeva pärastlõina kujutamine.Ainestik tuli tavaliselt Grande-Jatte'i saarel", igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid
joontena. Taotletus visuaalne tervikmõju tekkis alles läbi optilise efekti vaataja silma võrkkestal. Kuigi impressionistid ülistasid kodanlikku elu, avaldas stiil van Goghile tugevat mõju ja et van Goghi vend Theo kauples ka impressionistide töödega, oli Vincentil lihtne selle suuna juhtivate kunstnikega isiklikult tutvuda. Eriti imetles ta Edgar Degas' akte ja Claude Monet' maastikke, kuid kõige märkimisväärsem mõju oli neoimpressionistide, näiteks Georges Seurat' töödel. Seurat' viljeldav puäntillism kujutas endast impressionismi poolteaduslikku edasiarendust ja tähendas imeväikeste punktikeste väga tihedat lõuendile kandmist, et suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks ja katsetas kõikides zanrites. Kummatigi püüdis ta algusest peale impressionistlikest võtetest kaugemale minna, üritades värvide kaudu edastada vaatajale oma tundeid. Van Gogh võrdles
Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat püsivaid ja igavesi vaimseid väärtusi. Tema üheks teoseks on näiteks "Kollane Kristus`` Neoimpressionism Neoimpressionistid püüdsid teisiti ületada impressionismi hajuvust ja taastada maalikunstis kompositsiooni tähtsus. Nad kasutasid vikerkaare-värve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega. Punktide paigutamisel püüti arvestada rangeid reegleid . Neoimpressionistide maalid olid valgusküllasemad kui impressionistidel. Korrapärased värvilaigud muutsid maali mosaiigitaoliseks ja neis valitses kummaline tardumus. Paul Cezanne kujutas oma maalidel tihti vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta rohkem impressionistidele, kuid 1874. aastal nende esimesel näitusel sai ta kriitikutelt rohkem mõnitada kui teised. Tema piltidel näis olevat kohmakas ruumikujutis, millel esines palju moonutusi. Mõne aja pärast eemaldus
sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili. Neoimpressionismi nimetatakse ka ,,DIVISIONISMIKS" või ,,PUÄNTILLISMIKS". Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGESPIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt. TUNNUSJOONED Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega. Neoimpressionistid
Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impressionistidele. Siiski on süžee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: „Sainte – Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna“ (u. 1885), „Provence`i mäed“ (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured suplejad“(1889). ● PAUL GAUGUIN (1848 – 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870-
Stereomeetrilised vormid (silinder, kuup, koonus jne.) 11.kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Maalis mitmest erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt, st „lõhkus“ tsentraalperspektiivi 12.Milliseid motiive maalis Cezanne enamasti? Maastikud, natüürmodid, staatilised figuurid 5. Postimpressionistid II 1.Mida tähendab sõnaosa „neo“ sõnas neoimpressionism? Uus 2.Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna „püantilism“? Punktilism 3.Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) 4.Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac – prantslased 5.Kui õnnestunuks hindad neoimpressionistide püüet kujutada tõetruult nähtavat maailma? 6.Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest?
NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili. Neoimpressionismi nimetatakse ka „DIVISIONISMIKS“ või „PUÄNTILLISMIKS“. Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGES–PIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt. TUNNUSJOONED Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega
NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili. Neoimpressionismi nimetatakse ka ,,DIVISIONISMIKS" või ,,PUÄNTILLISMIKS". Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGESPIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt. TUNNUSJOONED Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega
NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili. Neoimpressionismi nimetatakse ka ,,DIVISIONISMIKS" või ,,PUÄNTILLISMIKS". Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGESPIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt. TUNNUSJOONED Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega
paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). KUNSTNIKUD VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely
kunstilist kujundit. Kõik nad tegid seda aga väga eri-ilmelisel moel ja ei moodusta seetõttu ühtset gruppi. Traditsiooniliselt esindavad postimpressionismi kaks üksteisest erinevat suurmeistrit: VINCENT van GOGH [vinsent van gog] (1853-1890) ja PAUL GAUGUIN [pool go`gän] (1848-1903). Vincent van Gogh on pärit Hollandist, kuid tema kunst on tihedalt seotud Prantsusmaaga, kus ta ka oma teoste paremiku lõi. Gogh`i köitis neoimpressionistide värvirõõm, Jaapani puugravüür ja Millet´ realism. Gogh töötas mõnda aega koos Gauguiniga Arles`is ning seal nad avastasidki värvide ja joonte väljendusjõu ("Sild Arlesis" ). Ta leidis, et polegi vaja täpselt kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid et hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. 19. sajandi realism ja impressionism olid siiani loodust jäljendanud ning nüüdseks selle äärmuseni
annaabi.ee 
