....................................................5 4.1Mis on diabeet?..............................................................................................................5 4.2Diabeedi tüsistused........................................................................................................6 4.3Diabeetiline retinopaatia................................................................................................6 4.4Diabeetiline nefropaatia.................................................................................................7 4.5Diabeetiline neuropaatia................................................................................................8 5UURIMISTÖÖ METOODIKA JA UURIMISEETIKA......................................................9 6KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................10
.........................................................................................................7 Südame- ja veresoonkonnahaigused............................................................................ 8 Diabeetiline jalg............................................................................................................... 9 Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus..............................................................9 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus.............................................................10 Sümptomid.................................................................................................................10 Prognoos.................................................................................................................... 10 Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus.............................................................10 Suurte veresoonte kahjustus..........
Korduvad infektsioonid Ähmane nägemine Diabeedil on kümneid erinevaid vorme I tüübi diabeet II tüübi diabeet Rasedusaegne diabeet LADA MODY Haigestumisvanus I tüübi diabeet: enamasti alla 40 II tüübi diabeet: enamasti üle 40 Kuidas diabeeti diagnoositakse? Tühja kõhu veresuhkur, suhkrukoormus- või HbA1c-test Tühja kõhu veresuhkur-12h söömata Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Neuropaatia Kasutatud kirjandus http://www.diabetes.ee/mis-on-diabeet Aitäh tähelepanu eest!
võrkkestas. Suureneb ka verejooksu oht kahjustatud väikestest veresoontest. Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustuse tõttu võib tekkida nägemiskahjustus. Teist tüüpi silmakahjustus, mis võib diabeetikut ohustada, on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus- see vähendab silmade liikuvust. Nende ennetamiseks peavad suhkruhaiged käima kord aastas silmakontrollis ning vajadusel saama ennetavat ravi. Neerukahjustused: neerukahjustus ehk diabeetiline nefropaatia võib välja kujuneda juba esimeste diabeediaastate jooksul. Neerudes paiknevad väikesed veresooned võivad pikaajalise ja halvasti ohjeldatud diabeedi käigus kahjustuda. Varases nefropaatia staadiumis pole sümptomeid märgata. Kui aga uriini siseneb palju valku, võivad jalad ja pahkluud üles paistetada, võib tunda loidust, iiveldust ning õhupuudust. Neerukahjustuse lõppfaasis on juba vaja dialüüsi, mis tähendab vere kunstlikku filtreerimist
........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju. Samuti kaebab ta kõhulahtisuse üle.
rohkelt kiudainerikas ja eelistatada tuleks madala glükeemilise indeksiga 10% toitu. Rasvad ja lipiidid peaksid katma 30% , küllastunud rasvhapped ei peaks ületama 10%. Proteiinide tarbimine peaks olema piiratud,et vältida neerupuudulikkuse süvenemist, proteiinide soovituslik osa toidulaual on 10-20% kogu päevasest kaloraažist. Esmase nefrootilise sündroomi ilmnedes ja johtuvalt proteinuuria hulgast peaks valgukadu asendama,sest nefropaatia süvenedes on oht kaotada kaalu ja muutuda anorektiliseks. Arvestades veel võimalikku diabeetilist gastropaatiat on diabeetikutel suurem risk alatoitumusele seega nenede proteiinide tarbimist peaks suurema tähelepanuga jälgima. GFR langedes on soovituslik proteiini määr 0,6-0,8g/Kg kehakaalu kohta ööpäevas. Hüpertensiooni kontroll ja vajadusel ravi, Na piiramine, normaalne kehakaal, mõõdukas
liikumisega vastavalt veresuhkru tõhusust ja eritumist suurendav ravi ning omakontrolli tulemusele insuliinravi 2. DIABEEDI TÜSISTUSED Kui diabeetik ei saa ravi, võivad ja kindlasti tekivad tüsistused. Alljärgnevalt enamlevinud tüsistuste loetelu : 5 -Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia - suurte veresoonte kahjustus ( südame-veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid) - närvide kahjustus e neuropaatia - diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused
tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused). · Diabeet suurendab oluliselt kardiovaskulaarhaiguste(müokardiinfarkt, arteriaalne hüpertensioon, ateroskleroos) tekke riski. Oluline ravi! Diabeetiline ketoatsidoos -eluohtlik seisund, mis tekib insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis
muutuvad tihedaks. (Reumatoloogia, 2000) Liigesefunktsiooni häire on mõõdukas. Kahjustatud liigeses areneb pikkamõõda osteoartroos. (Reumatoloogia, 2000) Liigesevälised podagra avaldused. Liigesevälistest podagra avaldustest on kõige sagedasim neerukahjustus. Kõige esmalt areneb urolitiaas, mida iseloomustab tavalise neerukooliku pilt. Väljakujunenud neerukivi korral võib tekkida sekundaarne püelonefriit. Hiljem võib podagrahaigel areneda podagraline nefropaatia. (Reumatoloogia, 2000) Podagrahaige muud ainevahetusehäired. Podagrahaigetel on ka muid ainevahetushäireid, mis avalduvad rasvumises, hüperkolesterineemias, hüperlipideemias, daibeedis. Haigel areneb varajane hüpertensioon, ateroskleroos ja südame isheemiatõbi. (Reumatoloogia, 2000) Podarga diagnostika. Laboratoorsed uuringud. o Kusihappe määramine vereseerumis. Normaalne kusihappe tase vereseerumis on meestel 180-420 µmol/l, naistel 130-340
aastal sigade katkule iseloomulikud kliinilised ja patoanatoomilised muutused Epizootilised iseärasused. Nakkusele on vastuvõtlikud kõik seatõud. Võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom esineb sageli kaasnakkusena parvoviroosi ja respiratoor- reproduktiivsündroomi korral. Seroloogilised uuringud kinnitavad viiruse ulatuslikku levikut seakarjades üle kogu maailma. Dermatiidi-nefropaatia sündroomi on diagnoositud paljudes riikides. Inglismaal ja Hispaanias on kui 20%, paljudes teistes Euroopa riikides aga kuni 1% karjadest tabandunud. Kliiniliselt haigestuvad 12 22 nädalased sead. Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt
head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus. 10 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Vere liigese suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerude kapillaarid. Need põhjustavad neerude varustuse halvenemise, mille tõttu neerude talitus häirub. Uriini eritub valku, tekib nn. mikroalbuminuuria. Hiljem, kui erituva valgu hulk organismist suureneb, siis areneb valgupuudus organismis. Seoses veresoonte kahjustusega neerudes tõuseb ka vererõhk. Kui on neerukahjustus koos valgu eritusega, siis on
ARTERIAALNE HÜPERTENSIOONI e. essentsiaalne e. primaarne e. idiopaatiline hüpertensioon. Hypertensio arterialis Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <135 ja diastoolne <85 mmHg. Hüpertooniatõve etiopatogeneesis on olulised geneetilised faktorid, stress ja toitumine. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused Renaalsed- nt krooniline nefriit, diabeetiline nefropaatia Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused
..................................................................22 10.2 Hüperglükeemia (vere kõrge suhkrusisaldus) ja ketoatsidoos....................................................23 11. Diabeedi hilistüsistused................................................................................................................24 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia)..............................................................................24 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia)..............................................................................25 11.3 Närvikahjustused ( diabeetiline neuropaatia).............................................................................26 11.4 Diabeetiline jalg..........................................................................................................................26 11.5 Suurte veresoonte kahjustus ......................................................................................................27 11
alla 140/80 mmHg. HbA1c-väärtuse üldine eesmärk on < 53 mmol/mol (< 7 %). Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetikute risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse on kasvanud: ateroskleroosi haigestumise risk on 3-5 ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on 2- 4 suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Riski vähendab suitsetamisest loobumine ning heatasemelise rasvaainevahetuse häirete ja kõrgenenud vererõhu raviga. Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus) Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajavat haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil. Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus)
Esmane replikatsioon on tuumas, tekivad inklusioonid. (PCV1) – ei põhjusta pärast nakatumist kliinilisi tunnuseid. (PCV2) – esineb sageli karjades asümptomaatiliselt. 5 genotüüpi: a, b, c, d, e (a, b on üle maailma; c on Taanis; d, e Aasias). PCV2 – võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom. Põhjustab võõrutuspõrsastel kurnatust. Võib põhjustada erinevaid haigustunnuseid: sigimishäired, sigade dermatiidi ja nefropaatia sündroom (PDNS), sigade respiratoorsete haiguste kompleks (PRDC), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia (PNP), kaasasündinud ehk kongenitaalsed treemorid (võib olla ka ainevahetuse häire), proliferatiivne ja nekrootiline pneumoonia. Haigus on sporaadiline ehk esinevad üksikjuhtumid. Sigade tsirkoviirus-2 levib haigetelt loomadelt tervetele, kui haiged paigutatakse tervete hulka. Otsese ja kaudse kontaktiga, vertikaalselt ja horisontaalselt.
Kokkupuute jätkumisel muutuvad sümptomid spetsiifilisemaks. Treemor süveneb - eriti lihastes, mis aitavad sooritada tahtele alluvaid liigutusi (sõrmed, silmalaud, huuled). Lihasvärin levib jäsemetelt tervele kehale. Kaasnevad isiksuse- ja käitumishäired, mälulangus, suurenenud erutuvus, depressioon ning hallutsinatsioonid ja deliirium. Väga iseloomulik on tugev süljevoolus ja igemepõletik. Anorgaanilised ühendid. Tekib neerukahjustus (glomerulaarne nefropaatia), mida põhjustavad immuunkompleksid. Orgaanilised ühendid. Kahjustavad kesknärvisüsteemi. Ajuturse, hallaine destruktsioon, gliiakoe teke ja ajuatroofia. Aeglaselt süveneb emotsionaalne labiilsus, unehäired, töövõime langus. Täheldatakse ärrituvust ja neuroosi. Tekib hirmusündroom ja paranoia. Tuim peavalu, mälu nõrgenemine ja käte treemor. Suurenenud süljeeritus, gingiviit (igemepõletik), igemete veritsemine, dermatograafia
nägemisteravuse häired. (Preproliferatiivne retinopaatia) Silma verevarustuse parandamiseks hakkavad tekkima uued veresooned. Need veresooned ei ole aga täisväärtuslikud, on habraste seintega, võivad kergesti puruneda ning olles ulatunud silma klaaskehani võivad tekitada sinna verevalumi. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus. (Proliferatiivne retinopaatia). Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Vere liigese suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerude kapillaarid. Need põhjustavad neerude varustuse halvenemise, mille tõttu neerude talitus häirub. Uriini eritub valku, tekib nn. mikroalbuminuuria. Hiljem, kui erituva valgu hulk organismist suureneb, siis areneb valgupuudus organismis. Seoses veresoonte kahjustusega neerudes tõuseb ka vererõhk. Diabeetilise nefropaatia staadiumid: I staadium - esineb mikrovalku uriinis ja võib kõrgeneda vererõhk
isokumariini derivaati, toodavad Aspergillus ochraceus ja Penicillium verrucosum, mis saastavad otra, maisi, nisu, kaera, rukist, rohelisi kohviube, maapähkleid, veini, kakaod ja kuivatatud puuvilju. Katseloomadel on ohratoksiin A (OTA) põhjustanud ennekõike neerude proksimaalset tubulaarset lesiooni ja maksa degenereerumist. OTA toksilisus sõltub tugevasti loomaliigist. Nii on tema akuutne oraalne LD50 koeral 0,2 mg/kg, hiirtel aga 59 mg/kg. Otsene seos OTA suurte hulkade sissesöömise ja nefropaatia vahel on kindlalt tõestatud inimeste ja sigade korral Balkanimaades ning sigade korral Taanis ja USA-s. Nefrotoksiin OTA liigub söödateraviljast peamiselt sigade verre ja neerudesse, kuid teda võib leida ka looma lihasest, maksast ja rasvkoest. Esialgsetele mürgistuse sümptomitele nagu roidumus, väsimus, anoreksia, difuussed valud alakehas ja raske aneemia järgnevad neerukahjustuse sümptomid. Nendeks on
-foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse korrapäratus) -skoop uurimisriist larüngoskoop (riist kurgu vaatamiseks) -skoopia uurimine riista abil gastroskoopia (mao vaatlus) -tsentees pistma torakotsentees (torge rinnakorvi) 17 Kokkuvõte Meditsiiniterminoloogia ei ole omaette meditsiiniharu. Ometi on see hädatarvilik kõigile tervsihoiu aladele