Kuid nad loodavad juba kuue kuu pärast Moskvasse tagasi elama asuda see ongi nende elu eesmärk. Tuleb päevavalgele ka see, et Andreil on tekkinud väike mängusõltuvus. Samuti paneb Natasa end majas maksma ja käsib Irinal kolida Olga tuppa, et anda Irina tuba oma pojale, kuna poisil on külmetus ja see tuba on vähem külm ja rõske. Kolmas vaatus toimub Irina ja Olga toas. Linnas on tulekahju. Olga otsib kapist igasuguseid riideid, et need siis abivajajatele anda. Taas tekib lahkheli Natasaga, kuna too tahab lahti lasta nende vana teenija, aga Olga on sellele vastu. Sinna saabub ka arst, kes mainib, et Natasa peatab Andreid, aga sellest jutust asi kaugemale ei jõua. Saabub ka Masa, kes teatab oma õdedele, et armastab Versininit. Mingi hetk hiljem vannub Irinale armastust juba üks teine mees Soljonõi ning pärast veel ka parun Tusenbach. Olga soovitusel otsustabki Irina lõpuks Tusenbachile mina. Andrei on tõsistes võlgades ja on isegi maja panti pannud
tema juures olla kuna tal oli kuri isa. Lilja lasigi mõni öö Volodjal diivanil magada. Liljal oli sõbranna Natasa kes tarbis narkootikume ja suitsetas, see ajendas ka Lilja seda sama tegema. Nad pidutsesid koos teistega Lilja korteris. Liljal polnud varsti enam raha ja tädi Anna ka ei andnud. Natasa rääkis et ta käib klubis kus ta juhutöödel raha teenib. Lilja mõtles et ta tahab ka odavalt raha teenida aga ta ei teadnud tagajärgedest. Lilja läkski koos Natasaga klubisse ja nad müüsid oma keha raha eest et saada raha millega osta süüa. Pärast seda kui Lilja seda tegi ei tahtnud ta enam seal olla ja ta läks ära, ta viskas raha prügikasti. Aga Liljal oli raha vaja ta läks uuesti klubisse ja magas seal vanemate meestega. Öösel kui Lilja üksinda klubist tagasi kõndis peatus tema kõrval auto kus noormees hõikas et tule autosse ma viin su koju ära, Lilja algul ei tahtnud aga pärast nõustus. Andrei hakkas
Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tal on ka hull idee tappa Napoleoni, kuid ta võetakse sõjavangi. Seal leiab ta ühe lihtsa talupoja sõjamehe, kes oma eheda loomuliku olemusega hoolitseb tema eest ja pakub moraalset tuge ning kõrgemaid väärtusi. Hiljem abiellub Pierre Natasaga. Venemaa võitis sõja. Elu läheb edasi. Romaan kujutab elu igikestust.
Ta leiab, et Vm arenguks on seda tüüpi in rohkem vaja. Andrei-Natasa Andrei Bolkonski maa-aadli esindaja läheb sõjaväkke, et ennast teostada. Temast jääb maha lapseootel naine, kes sünnitusel sureb. See tekitab Andreis süümepiinu, sest tunneb, et ei kohelnud naist piisavalt hästi. Ta muutub kinniseks, tõmbub elust kõrvale. Näeb sõja mõttetust. Sõites ühele ballile näeb ta tamme, mis tundus surnuna hingelt oli Andrei sama surnud ja kuivanud. Kohtumine Natasaga toob elu ta hinge tagasi. Tagasi tulles on ka puu ellu ärganud, uued pungad peal. Sama tunneb ka Andrei - elujõud tuleb tagasi, see suhe eeldaks A poolt järeleandlikkust, kannatlikkust, arukust; Natasalt mõistmist. Andrei sõidab välismaale järele mõtlema, jättes N üksi katseaeg. A käitub väga ükskõikselt ja N pole kindel kas A teda ikka armastab. Natasale hakkab silma tegema ka Anatol Kuraginite poeg. N on segaduses, sest ta armastab mõlemat. N on valmis isegi
suutis oli pierre ning hakkas taas natasat külastama. Kuid neiu oli veel haavatud, eemaletõmbunud ning iga jutt surmast ärritas teda. Natasa elas hetkel vürstitar marja juures ning pierre sõitis sinna lõunale. Kõige esimene asi mida ta uksest sisse astudes tundis oli natasa lähedus. Natasa oli samasugune, millisena pierre teda tundis siis, kui ta oli alles laps ja vürst andrei mõrsja. Ta näost paistis särav ja lõbus ilme. Mõne päeva pärast tuli pierre natasaga hüvast jätma, tundis mees, et ei teda ega natasat pole enam olemas, on olemas ainult õnnetunne. Esimesest õhtus peale , kui pierre oli teda külastanud tundis naine, et on unustanud kõik selle, mis on temaga juhtunud. Sellest ajast peale, et kurtnud ta enam oma seisukorra üle ning ei kartnud teha rõõmsaid tulevikuplaane. Kuid pierrest rääkis ta vähe ja kui marja temast juttu tegi , siis süttis ta silmades ammukustunud sära. Natasa andus uuele tundele nii täielikult,
ning perekonna au päästa. Keskseks tegelaseks on Natasa, kes on teine laps. Paralleel on Kareninast Kittyga. Üks kangelane teel on Pierre Bezzuhov. Krahvi vallaspoeg, kes on isa ainus pärija. Saab suured rikkused ja esialgu lihtsameelsuse tõttu elabki prassides ja elu nautides. Siis tunneb, et see ei paku midagi sügavat ja sisulist. Loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tahab tappa Napoleoni. Leiab ühe naise, hiljem abiellub Natasaga. Raamat lõpeb sõja lõpuga. Elu läheb edasi ja elu igikestvust kuulutab see romaan. J.W.Cooper Sündis USAs. Isa oli mõisnik. Isa on linnaomanik. Noorena elas piirialadel ja lapsepõlves armus loodusesse. 13-aastaselt läks ta Yale'i ülikooli. 17 aastasena läks meremeheks, selle tõttu jäi ülikool lõpetamata. 32-aastaselt avaldas ,,Salakuulaja", millega läks kirjanduslikku ajalukku ning see oli ehtme esimene USA romaan. Loomingus on võimalik eristada 3 olulisemat teemade ringi:
jääda pranstlastele, mõistetakse süüdi, on koos hukka mõistetuga, keda kavatsetakse hukata, aga tal õnnestub pääseda · andrei ei suuda oma vigu parandada ja tõmbub endasse, pierre ühineb vabamüürlastega · andrei naine sureb sünnitusel, ei paku rõõmu ka lapse olemasolu, kibestunud enndasse, leiab uue elu ja energia kunagi natasa rostovas, see annabki armastuse poolt uue jõu, andrei bolkonski rikub selle rõõmu, võtab endale aja, et siduda natasaga; naine ei suuda oodata, leiab teise mehe, andrei põlgab ära, aga natasa ikka korralikult armastas andreid ja mõlema elu muutub traagiliseks, natasa põeb traagiliselt haiglas, andrei loobub tegevustest, kindla meelega mees, kes läheb sõtta mõtlemata ja tegutsemata mingi eesmärgi nimel, pierre pettub vabamüürlaste tegevuses(ei võtile ainult vabaduse eest)
Ta määris seda ka kehale ning seetõttu muutus ta õhkkergeks ja tõusis õhku. Ta meeleolu muutus ning ta oli õnnelik. Ta kirjutas abikaasale kirja, et lahkub ta juurest. Peatselt pärast telefonikõne lendas ta luuaga aknast välja kohtumispaika. XXI peatükk Tegelased: -,,- Margarita lend linna kohal. Ajutine sissepõige Latunski korterisse, mille ta vihast segi pööras, kuna Latunski takistas meistril oma karjääri teha. Hiljem kohtub oma lennul toatüdruku Natasaga ning Nikolai Ivanovitsiga, kes olid samuti võlukreemi kasutanud. Lõpuks jõuab Margarita metsa, kus erinevad metsaasukad teda suursuguselt vastu võtavad ja nimetavad teda kuningannaks. Margarita saadetakse lendavas autos Moskva poole teele. XXII peatükk Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Azazello, Fagott Margarita jõuab pärale Wolandi korterisse, imestab selle suuruse üle. Kohtub mustkunstniku abiliste Peemoti ja Fagotiga ning taaskord Azazelloga
9. ,,Sõda ja rahu" sisukokkuvõte, põhiliinid, tegelased, probleemistik Andrei Bolkonski, maa-aadli esindaja, läheb sõjaväkke eneseteostuse eesmärgil, temast jääb maha lapseootel naine. Naine sureb sünnitusel, Andrei jaoks muutub see kinnisideeks ja tekitab temas sügavaid süümepiinu. Ta tõmbub elust kõrvale ning hakkab nägema sõja mõttetust. Kord ühele ballile sõites nägi Andrei tee ääres kuivanud, surnud tamme. Ta samastas end sellega. Ballil kohtub ta Natasaga, tema hing ärkas ellu. Tagasi sõites näeb ta uuesti tamme, aga puu oli ellu ärganud talle olid kasvanud uued võrsed. Andrei tunneb, et ta on ise ka ellu ärganud. Andrei Bolkonski kibestunud, elus pettunud, tööle pühendunud, tõsine inimene. Ta tunneb lootusetust ja õnnetust, on kaotanud usu armastusse. Natasa Rostov tegutses emotsioonide ajel, energiline, edev, talle meeldis tähelepanu, oli impulsiivne
Seda kuuldes tormas Andrei Fokits koheselt parimate arstide juurde abi saama. Õhtu saabudes tegutseb Margarita vastavalt Azazello instruktsioonidele ja määrib end üleni võlukreemiga kokku. Ta nooreneb müstiliselt ning muutub nõiaks, kes lendab luual alasti minema. Enne Wolandi ja tema kaaskonnaga kohtumist lõhub Margarita ära kriitik Latunski korteri, sest too hävitas oma artikliga Meistri ja tema romaani. Saanud kokku oma toateenija Natasaga, lendasid naised linnast välja, et siis sealt koos Wolandi ballile minna. Läheneb kesköö ja Margarita seatakse balliks valmis: teda pestakse verega, hõõrutakse lehtedega ja talle avaldatakse saladus, et ta on ühe 16. sajandil elanud Prantsuse kuninganna järeltulija. Täpselt keskööl algab lõputu külaliste vool, millel ei paista lõppu. Margarita on juba nõrkemiseni ära kurnatud, kuid tal tuleb veel balliruumides ringi käia ja oma külalistele tähelepanu pöörata
Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tal on ka hull idee tappa Napoleoni, kuid ta võetakse sõjavangi. Seal leiab ta ühe lihtsa talupoja sõjamehe, kes oma eheda loomuliku olemusega hoolitseb tema eest ja pakub moraalset tuge ning kõrgemaid väärtusi. Hiljem abiellub Pierre Natasaga. Venemaa võitis sõja. Elu läheb edasi. Romaan kujutab elu igikestust. 6. Scott (1771-1832) Walter Scott on ajaloolise romaani rajaja ja tähtsaim viljeleja. Sündis Edinburghis advokaadi peres. Hakkas huvituma kirjandusest varakult, lugedes Homerose ja Shakespeare'i teoseid. Ta vaimustus keskajast, rüütliromaanidest ja saagadest. Scott õppis juristiks ning asus tööle isa advokaadikontoris. Oma töö kaudu õppis ta erinevaid inimtüüpe, loodust, rahvast ja selle minevikku tundma
Natasa esimesel ballil ei kutsu keegi teda tantsima. Bezuhhovil hakkab kahju ja võtab tütarlapse tantsima. Natasa kihlub aga hoopis B-ga, siis kohtab pätipoissi Kuraginit ja põgeneb, kihlus katkeb. B on taas hävingus, läheb tagasi sõjaväkke. Saab vene-prantsuse sõjas haavata, sureb. Bezuhhov on rikkamaid mehi, kuid isa vallaspoeg, mis pole hea seisus. Abielus Helene Kuraginiga. Vabamüürlane, soovib midagi muuta, kuid reformid ei õnnestu. Tahab tappa Napoleoni. B surm viib nad taas Natasaga kokku. Bonapartism- tehakse karjääri üle laipade. "Anna Karenina" - üksikisiku kokkupõrkest ühiskonnaga Anna ei saagi paremini lõppeda, sest astub ühiskonna vastu. 1881.a. kolis Tolstoi perekond Moskvasse. Tolstoi külastab vanglaid, organiseerib vaesteköögi supijagamisi- aitab, aga jõuab järeldusele, et vene olukord ei parane. Narodniklus- tuleb olla rahvalähedasem. Korraldatakse atentaat Aleksander II-le, vägivaldne ühiskonna muutmine aga Tolstoile ei meeldi.
Enne oma surma armuvad uuesti. Armastus peab olema altruistlik, mitte egoistlik. Pierre Bezzuhhov- kohmakas, lühinägelik, väga rikas (pärandus), ei osanud rahaga midagi peale hakata. Tema võrgutab ära ilus, kuid tühine naine. Otsib elu mõtet seigeldes, satub Borodino lahingusse. Läheb Moskvasse, kus satub vangi, kus kohtub talupoeg Platon Karatajeviga, kes ütleb elumõtte: "Elu ise." Bezzuhhov abiellus Natasaga, keda oli kogu aeg armastanud. Õige elamise mõte on perekond, lapsed ja armastus. Kes teeb ajalugu, üksikisik või rahvas? Pigem rahvas. Mis on elus kõige tähtsam? A-N =>armastus, P-N =>rahulolu, sisemine tasakaal. Milline on parim sõja metoodika? Üksiksõdur teab, mille eest võitleb. Kuidas sõda mõjutab inimesi? Ei mõjutanud/ rängalt, sisemaailm muutub totaalselt. Milliseks on inimesed loodud õnnetuteks või õnnelikeks
Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelas tegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru,et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raaamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: ,,Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. ,,Anna Karenina" 1873 1877 Kaasaegne romaan. Kaks paralleelset teema arendust Anna, Vorski liin. Teine Kity, Levin. Anna tundlik, ilus, peen- daam, tark, kirglik, abivalmis, osavõtlik. Abiellus ja tal on poeg. Armusuhe Vorskiga. Kõrgseltskonnas armukese pidamine mood. Anna heidetakse aga välja sest ta ei varja seda suhet. Teised aga küll. Kity ja Lenin. Lenin tahab enese tappu teha, aga ei tee seda
natukene muigab, sest tema hing ei tunne enma mingit tahtmist kuhugile lennata. Öösel on äike, ja kui Bolkonski sõidab mõisast ära, siis see esimene kevadine äike on need tamme lehepungad lahti löönud, vürst võtab ennast jälle tammena. See tüdruku romantiline õnnetunne pani ka teda puhkema. Blokonski otsustab astuda riigi teenistusse, mitte sõjaväelane olla, Venemaal tehakse hästi palju reforme. Unistab riigitegelase kuulsust. Natasa esimesel ballil kohtub ta ka Natasaga ja armub temasse. Küll aga tuleb sinna vahele väike episood Kuraginiga ja Natasa ütleb abielust ära. Andrei ei suuda andestada, Natasa teeb enesetapu katse. Emotsionaalselt võimsad tunded. Bolkonski pettub jälle, riigiteenistus ei rahulda teda, armastus ka mitte, läheb uuesti armeesse. Bezuhhov on hoopis teistmoodi tegelane, tema on krahv Bezuhhovi vallaspoeg, kuna isal rohkem lapsi polegi, siis on pärast oma isa surma isa tohutu varanduse pärija ja Venemaa üks rikkamaid inimesi
Tolstoi kirjeldab seda kui surmaeelset seisundit. Eluajal pole andestamine tema jaoks võimalik. Pierre'il laseb Tolstoi muutuda üsna kardinaalselt. T jätab ta ellu, kuna ta on teistsugune inimene. Ring, ümmargune harmoonia ja täiuslikkuse sümbol. Platon on algusest peale täiuslik. Platon nimetab end ise talupojaks ( kristlane). Ümmargusele on viidatud ka Tõe ja õiguse II osas ilmselt Tolstoile viidates. Seal on ring negatiivne mõiste. Romaani lõpus abiellub Pierre Natasaga, kuna ta on seda väärt, ta on avatud ja pidevalt arenev inimene. Vihjatakse sellele, et Pierre võib olla tulevane dekabrist tema areng jätkub. Natasa Rostova muudab teiste tegelaste hingeelu, tal on selline võime. Tolstoi vastandab Natasa patriarhaalsusepõhimõttele. Rostovid on patriarhaalne perekond austatakse traditsioone, tavasid. Natasa üritab sellest süsteemist välja tulla. Ta hindab endas ümbritsevat vabadust. Oma vabadusetunnetuses läheb ta liiga kaugele
Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelastegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru, et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: "Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. "Ülestõusmine" (1889- 1899) Viimane suurteos. Peategelane Nehljudov Dimitri, K. Maslova. Maslova elab oma tädide juures. Nehljudov külastab teda suveti. Maslova jääb rasedaks. Ootab Nehljudonit. Mees ei tule. Maslova heidetakse perest välja. Keegi vastu ei võta. Annab lapse ära. Hakkab oma keha müüma. Jääb vahele, kahtlustatakse mõrvas. Läheb kohtu alla. Kohtus kohtub N. N tahab teda aidata. Ei suuda. Määratakse karistus neli aastat sunnitööd. N läheb kaasa
Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelastegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru, et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: "Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. 37 "Ülestõusmine" (1899) Viimane suurteos. Peategelane Nehljudov Dimitri, K. Maslova. Maslova elab oma tädide juures. Nehljudov külastab teda suveti. Maslova jääb rasedaks. Ootab Nehljudonit. Mees ei tule. Maslova heidetakse perest välja. Keegi vastu ei võta. Annab lapse ära. Hakkab oma keha müüma. Jääb vahele, kahtlustatakse mõrvas. Läheb kohtu alla. Kohtus kohtub N. N tahab teda aidata. Ei suuda