Liiva valik betooni täitematerjaliks toimib huumuse sisalduse järgi, tolmu ja savi sisalduse järgi ning liiva terastikulise koostise järgi. Peab sisaldama võimalikult 7 palju erinevate suurustega terasid, et oleks võimalikult vähe tühimikke, mille tõttu suureneks tsemendi kulu. Tolmu ega savi ei tohi olla, kuna seejärel ei nakkuks tsement täitematerjaliga nii hästi. 2. Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Killustiku pinnal ei tohi olla midagi sellist, mis tugevalt kleepuks. Jämeda täitematerjali tera maksimaalne suurus ei tohi ületada kolmandikku konstruktsiooni väikseimast mõõdust. Peab sisaldama võimalikult palju erinevate suurustega terasid, et oleks võimalikult palju tühimikke, mille tõttu suureneks tsemendi kulu
· pikkus ca 400 mm · laius ca 200 mm · paksus 10...12 mm roovlatile toetuvad kivid väljaulatuva kanna abil, milles on auk kivide traadiga roovlati külge sidumiseks. Keraamilised plaadid Valmistamismeetodi järgi võib jagada märjalt või kuivalt pressitud plaatideks. Plaadid kaetakse glasuuriga või mitte. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne , et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Plaadid jagatakse tiheduse järgi klassidesse I IV. Lähtudes veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5 ... üle 7). Vastupidavus keemilistele ainetele on suurem, mida tihedam on plaat. Tihedusklassi I-III on külmakindlad ja IV ehk poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Põrandaplaatide mõõdud võivad olla erinevad (100 300mm), paksus 5...10 mm. Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on
vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas
takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale. Lihvimine ja põhjatöötlus Hooldusvärvimise tööetapp, kus õhukese alusvärviga pintseldatakse üle pestud pind või pind, millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud. Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe. Vahevärvimine Lihvitud pinna värvimine enne lõplikku värvikihi pealekandmist. Värvina kasutatakse lõpliku värviga sama tooni värvi. Vahevärvimise nimetust kasutatakse üldiselt alküüd- ja õlivärvidega värvimisel, teistel juhtudel räägitakse kaks või kolm korda värvimisest. Korrosioonitõrjevärvimisel on sellel etapil eriline tähtsus, kuna vahevärvimine lisab
tühimikud parandustükkidega. Parandustükkideks kasutasime samast puidust materjali. Parandustükid liimisime kokku niiskuskindla liimiga. Parandustüki fikseerimiseks kasutasime pitskruve, ning seejärel lasime liimil kuivada. Nurgatappides olevad kruvid asendasime neljakandiliste tüüblitega, et need välja ei tuleks. Peale parandustöid alustasime lihvimisega. Selleks kasutasime liivapaberit nr.60, et pind ei jääks liiga sile, ning värv nakkuks paremini. Peale lihvimist alustasime värvimisega. Esimeseks kihiks oli krunt. Peale krundi kuivamist lisasime värvikihi ning lasime kuivada. Peale kuivamist lisasime raami siseossa (raami ja klaasi vahele) kitti. Seejärel puhastasime klaasid värvist seebi ja kaabitsate abil. Paigaldasime klaasid kitile. Kinnitasime klaasi uute tiftidega ja katsime kitiga. Lasime kitil kuivada. Pärast seda lisasime viimase värvikihi. Värviga katsime ka kitikihi. Puhastasime tööriistad ning töö
harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga
(plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv margiga (odavamaid) sideaineid. aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse kahes-kolmes kihis. Mördi tüübid: mörte nimetatakse nendes · Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse kasutatavate sideainete järgi: * lubimört (lubi), vedela mördiga, et see tungiks pinnakonaruste * tsementmört (tsement), lubitsementmört vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. (lubi + tsement). · Teise kihiga (põhikiht) tehakse Numbrid näitavad mördi koostist massiosades, krohvitav pind tasaseks. See kiht on näiteks 35/65/500 on lubitsementmört, milles ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema on 35 massiosa lupja, 65 massiosa tsementi ja seguga. 500 massiosa liiva.
Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol. Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis. Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm. Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. (kivikbetoonist postvundamendi min. paksus 400x400 mm) 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve.
Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. 34. Keraamiliste plaatide liigid ja nende omadused Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid - Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100… 300mm), paksus 5…10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Siseseinaplaadid - tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist
Siseviimistlusplaadi paksus on 12 mm, seinaplaadi pikkus on 2550 või 3000 mm ja laius 600 või 580 mm. Laeplaadi laius on 300 mm ja pikkus 3000, 3600 või 4250 mm. Neljast küjest tapiga laeplaadi pikkus on 1800, laius 300 mm. Jpm Keraamilised plaadid Põrandaplaadid Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 kraadi juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind on alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt puhastatavad ega vaja lisaviimitlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus( ei summuta müra). Plaatide värvus sõltub savist ja kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda aga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad(100-300 mm), paksus 5-
lõpetatakse alumise ääre keskkohas, mõlemad pooled eraldi (Tuuleklaas, taga klaas) - Liimiriba kõrgus reguleeritakse otsiku lõikamise või reguleerimisega selliseks, et see oleks kaks korda suurem klaasi ja kere vahelisest kaugusest. - reguleeritav klaasiliimi otsik klaasiliimi otsik ja otsiku lõiketangid · - Liimi peale kandmiseks kasutatakse käsi-, pneumaatilist või akuga elektrilist püstolit. · · Liimi klaasile kandes peab jälgima, et uus liimiriba nakkuks täpselt vana maha lõigatud liimiribaga kerel. · · Klaasi paigaldamine · · Suuremate klaaside paigaldus teostatakse kahekesi, kasutades vaakumkäepidemeid. · Suuremat klaasi paigaldades jälgivad mõlemad paigaldajad endapoolset ülemist nurka ja vahetavad omavahel informatsiooni klaasi ja kere vahekauguste kohta. · · Soovitatav on klaasi tõstes toetada klaasi alaserva. ·
ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemin 9.5KROHVIMÖRDID Hästi töödeldav(plastne), küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2…3 kihis. Esimene kiht vedelama mördiga, et läheks igale poole vahele ja nakkuks aluspinnaga. Teine kiht tasanduseks. Kolmas viimistluseks (peenema liivaga, et oleks ühtlasem) Ei nõuta nii suurt tugevust, kui müürimördil ja kasutatakse madalama tugevusklassiga sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades, hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel.
plastifi.paran)Saab kasut.niisketes tingimustes&kohtades.Savim.-kasut.põhi.pottsepa- töödel.Eripäraks on mitte-kivistu(kuivab tahkeks)sp.saab kasutada kuivades kohta.Samas kõrge kuumakind.hea plastsus& veehoid.Segamört-tse.annab mört`le hea tug.&lubi v.savi hea plast.&veehoid,seetõttu kasut sageli segam.Lubi v.savi segat.mörti vedela taigna.,seguneb parem.Vett lisat.silma järgi.40.Krohvim.üles- hästi töödeldav,hea veehoidvus.Krohvitak.2..3kihis.I kiht >teha.vedelama mördiga,et nakkuks parem.aluspin.`ga&tungiks sügavale konaruste vahele.II kiht teha.pind tasaseks ebaühtlase&jäigema seguga.III kiht peab olema peene liivaga saavu.sileda.pinda Lubi-kipsm.-kasut.puitpind.&lagede krohvimisel.Tähtis mördi kiirem tardu.mitte kukkumaks laest alla.Kips nakkub puidu külge paremini,kui teised sidea.Tse.-lubim.-kasut.niiske.kohta.&seal kus nõuta.krohvi suurt tug`st.Seguvahekord taval.1:1:6 v.1:2:9(tse.lubjataig.liiv)41.Mördi plast&tug.klas.määra.- Plast.-oluline näit.krohvim
ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi. 9.5. KROHVIMÖRDID Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga
liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 5.6. KERAAMILISED PLAADID Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. 1.Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 0C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100…300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5…10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Välitingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. See on valmistatud kaoliinist,
Porotherm kärgplokidlaiusega380, 440ja 500mm kasutatakse lisasoojustust mittevajavatekandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades 21.Keraamilised plaadid-põranda-, seina-ja mosaiikplaadid Põrandaplaadid- vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 kraadi juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga ning alumine pool reljeefse pinnaga, et paremini nakkuks. Üldjuhul on plaadid kollase, punase, pruuni või valge värvusega, kuid glasuurides on võimalik anda väga erinevaid värve. Välis tingimustes kasutatakse täismassplaate, mis on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast. Täismassplaadi veeimavus on alla 0,05% mis tagab külmakindluse. Seinaplaadid- tehakse üldjuhul valgest savist vahel harva ka tavalisest savist. Esikülg on tavaliselt sile, tagumine reljeefne, et tagada parem nakkumine. Valgest savist plaatide paksus
hoonetele või erineva soojustusnormidega paikades. 16. Kergkruus(tootmine, omadused, kasutus) ja erinevad keraamilisedp laadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Plaatide kõvadus 6...7 (Mohsi skaala järgi), külmakindlus _35 tsüklit, veeimavus 3...6%, paindetugevus _25 N/mm2
6. kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja ilma lubjakivi tükkideta Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma -põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050.. .1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100. ristküliku või kuusnurkse kujuga. 300 mIn), paksus 5, 10 mIn; nad võivad olla ruudu,
Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi plastne ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Liigitus Lubimört- kasutatakse kuivades ruumides seintel Lubi-kipsmört- kasutatakse lagede ja puidu krohvimisel Tsement-lubimört- Kasutatakse niiskemates kohtades Tsementmört- kasutatakse hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja kui krohvikiht
· Porotherm 50P+S kasutatakse ühekihiliste lisasoojustuseta seinte ehitamiseks. 20. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid- · Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. 05.05.2014
Tihti vajavad nad, sarnaselt liimidega, katalüsaatorit. Õlivärvide puhul on kelmemoodustajaks kuivanud taimeõlid (linaõli, kanepiõli) ning neid kasutatakse puitpindade värvimiseks. Piirituslakkidel on kelmemoodustajaks merevaigu ja teiste looduslike vaikude lahused etanoolis. Nende miinuseks on kõrge hind. Kasutatakse muusikapillide puhul ja metalli korrosiooni vastu. Liimvärvide kelmemoodustajaks on kaseiin. Kruntvärv kantakse põhivärvi alla, et see pinnaga hästi nakkuks (muidu heade omadustega värvid tihti seda ei suuda) või tagaks pinna elastsuse. Sageli on kruntvärv põhivärvist vedelam (täidab nt poore) ja odavam. Kruntvärv vähendab põhivärvi kulu. Näiteks puitu otse põhivärviga värvides imbub kelmemoodustaja lahus pooridesse ning pinnale jääb enam pigmenti, jättes ebaühtlase ja krobelise mulje. Isotroopne ja anisotroopne materjal? Tooge näiteid. Isotroopne materjal on materjal, mille omadused on ühesugused kõikides ruumi suundades.
töötamise lihtsustamiseks servad ning nurgad eelnevalt pintsli või kitsa rulliga värvida. Järgmisena viimistlege seinakontaktide ümbrus. Värvimist alustage seina ülemisest, vabaltvalitud nurgast, liikudes allapoole, siis horisontaalselt ning lõpuks ülevalt alla. Viimane rullitõmme peaks olema suunaga alt üles.Varem värvitud seintele, mille värvitüüpi ei osata määrata, sobib hästi lateksvärv. Vana värvikihti võib liivapaberiga lihvida, et uus värv paremini nakkuks. Seinte värvimist alustatakse ka alati akende poolt ja liigutakse akendest kaugemale. Värvitakse kõigepealt väikese rulliga seina sisenurgad ja altääred ning seejärel hakatakse värvima suure rulliga ja alati üks sein korraga. Värv hajutatakse juba värvitud pinna suunas ja akna poole. 2.Kips ja puitkiudplaatide võrdlus Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist ja muid selliseid toiminguid peab tegema ettevalmistavaid töid – näiteks pahteldama
22. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Välitingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. See
annaabi.ee 
