MINA KUI TEISTE MÕJUTAJA Mõjutamine on inimeste allutamine enda tahtele. Mõjutamine saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõjutamine väljendub selles, kui inimest on mõjutatud ning see on mõjutatavale kasulik. Negatiivse mõjutamise korral kogeb mõjutatav halba või teda kahjustavat tagajärge. Mõjutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid. Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on
1.Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed o...
Üheks peamiseks ohuks kaitsmata arvutile või andmekandjale on arvutiviirused. Arvuti viirusega nakatumise tõenäosuse ja võimalikud tagajärjed on suuresti kasutaja enda teha. Esmaseks vahendiks viirustevastasel võitlusel on teadmised varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista. Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 3 1. Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?
võitlusel on teadmised varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista (Makroviirus1.5). Joonis 1 Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 1 Arvutiviirus on tahtlikult loodud arvutiprogramm, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. 3 1
siis kui lisandub mingi muu nakkus. Näsad võivad paikneda päraku piirkonnas, pärasooles või kusitis. Kondüloome diagnoositakse ilma laboratoorsete analüüsideta nendele iseloomuliku kuju järgi. Kondüloomid alluvad suhteliselt hästi ravile, kui peitsida neid spetsiaalse ravimiga. Vahel on vaja kasutada ka muid ravivõtteid: külmutamine, kõrvetamine, laserravi. Haigus võib korduda. Partnerid vajavad ravi juhul, kui ka neil esinevad kondüloomid. Teiste nakatamise vältimiseks peab kondüloomihaige alati kasutama kondoome suguliste kontaktide ajal. Mitte kõik näsad ja sügelevad kohad ei ole tingitud kondüloomist. Kasutatud kirjandus http://www.derma.ee/articles.php?id=72 http://www.derma.ee/articles.php?id=73 http://www.aids.ee/main_est.php?id=50 http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/kondlloomid.html
strateegiline mõtlemine, otsustavus, põhjalikkus, initsiatiivikus, info mõtestamise oskus, tulemusele orienteeritus, valdkondlik asjatundlikkus ja erialane autoriteet. Sotsiaalne kompetents see on koostöövõime, suhtlemine, konfliktisituatsioonide juhtimine, emotsionaalne intelligentsus, avatus, enesekehtestamise võime ja normide tunnetamine. Liidri kompetents see on visiooni loomise võimekus, kaasamise võime, julgus, kirglikkus, emotsionaalse ,,nakatamise" võime, moraalne küpsus ja usaldus. Juhi klassikalised ülesanded on eesmärkide seadmine, tegevusplaanide koostamine, informeerimine, koordineerimine, kontrollimine, tulemuste mõõtmine ja hindamine, tagasisidestamine, inimeste kaasamine ja meeskonna loomine, usalduse tekitamine, juhendamine. Mõeldes edukast juhist oma töökohal, mina kujundan endale keskuse õendusjuhti. Selleks, et olla edukas meie õendujuht on see, kes mõistab oma organisatsiooni eesmärki. Ida-Tallinna
ja kasutab seda uue viiruse loomise baasina? Samasugused raskused on ka viiruste klassifitseerimisega. Paljud viirused sisaldavad mitmeid eri viiruseklassidele iseloomulikke jooni. Seega on üsna raske neid mingi kindla tüübi alla paigutada. Üldiselt võib viiruseid klassifitseerida nelja eri moodi: 1.Kahjustuste järgi. (kas viirus sisaldab destruktiivset koodi või mitte) 2.Tõrjutavuse järgi. 3.Töökeskkonna järgi. 4.Viiruste (nakatamise) käitumise järgi. Käesolevas töös on põhiliselt vaadeldud DOS-keskkonna viiruseid iseloomulike nakatamisviiside järgi. 1. Esimesed arvutiviirused. Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante
Transformatsioon – DNA viimine kompetentsetesse rakkudesse, mille tagajärjel omandavad nad uusi tunnuseid. Homoloogiline rekombinatsioon - protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi. 28. Milline molekul jookseb froeesil kõige paremini? Lineaarne DNA jookseb kiiremini kui tsirkulaarne DNA. 29. Transduktsiooni etapid: 1. Faag kinnitub oma antiretseptoriga bakteriraku retseptorile. Nakatamise ajal toimub faagi DNA viimine bakterirakku. 2. Bakteri kromosoom fragmenteeritakse. Viiruse DNA-d hakatakse paljundama ja lisaks kasutab peremehe transkriptsioonisüsteemi ja translatsiooniaparaati oma komponentide sünteesiks 3. Viirus pakib oma genoomi kapsiidi ja sellal võib sagedusega 10 -6 pakkida oma geenide asemel hoopis bakter geneetilist materali. Selline faag on defektne, kuna ei suuda enam lüüsida rakke (vajalikud geenid ei pakkinud kaasa). 4
seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus, siis antikehad enam aidata ei saa. Sellisel juhul kaitsevad rakku rakusisesed kaitsemehhanismid. 4
-otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised näevad Avalik mina Teadvustamata mina Teised ei näe Salajane mina Tundmatu mina Järeldub, et mida rohkem ennast avame, seda rohkem saadakse meist aru. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid 1. Nakatamine- emotsioonide ülekanne nakatamise teel. Võimendub inimmassis. 2. Sisendamine- eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Informatsiooni mittekriitiline vastuvõtt. Reklaam. 3. Veenmine- mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil, intellektuaalne tegevus. 4. Tõe tahtlik moonutamine- demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. 5. Veetlemine, mõjutamine välimuse abil- ilusale inimesele omistatakse
mõjutuste eest. Teine viiruse kapsiidi ja ümbrise ülesanne on aidata kaasa viiruse genoomi ülekandumisele ühest rakust teise. 8. Kirjeldage viirusosakeste kinnitumist rakkudele. Osa kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvatest viiruse struktuurvalkudest on viiruse ankurmolekulideks. Nende abil seonduvad viirusosakesed raku pinnal olevate retseptoritega. Pärast kinnitumist raku pinnale saab viiruse genoom siseneda rakku ja alustada paljunemist. 1. Kirjeldage raku nakatamise etappe. Viirusosakese seondumine raku pinnale toimub kapsiidi ümbrise koostisse kuuluvate ankurmolekulide abil. Viiruse sisenemine rakku toimub ümbrisega ja ümbriseta virustel erinevalt. Ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel. 2. Kus toimub viiruse genoomi repliktasioon?
originaalse faili sisu salvestamata. Niisugused viirused on oma ehituselt väga labased ja pole elujõulised. Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine. Ülekirjutavate viiruste olemasolu on väga kergelt avastatav - programmifailid ei 5 lähe lihtsalt käima või ei tee enam seda, mida nad peaksid tegema. Faili alguses on mingi võõras programmilõik. Teine nakatamise viis, mis töötab COM-failide puhul, on põhimõtteliselt sama alglaadimissektori viiruste tööpõhimõttega. Viirus salvestab originaalse faili alguse ja asendab selle viiruselise koodiga. Igal käivitusel kutsutakse seetõttu originaali asemel välja viiruseline kood, mis kontrollib, ega viirust juba mälus pole: kui on, siis käivitab kohe salvestatud originaalse programmi; kui pole, siis esmalt loeb end mällu ja käivitab alles seejärel algse programmi
Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam
Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 17. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam
vastutab tomati pehmenemise eest. Tomatite tootmine turu huvi puudumise tõttu lõpetati, kuna modifitseerimiseks võetud tomatisort küll ei küpsenud nii kiiresti, kuid viljade kest oli sama pehme nagu kontroll taimedel Geeni ekspressiooni mõjutavad abiootilised ja biootilised faktorid Abiootilised: valgus, temperatuur (FLC geen reg, õitsemist), toitained (glutamaadi süntaas). Biootilised: haiguse tekitajad, teised organismid. R-geen: resistentsuse geen taimes Avr geen- mitte-nakatamise geenid patogeenis On teada palju R-geene, kuid nende struktuur ja täpne funktsioon on teadmata. DNA eralduse protsess Purusta rakud, Lisa soolalahus, et DNA viia lahusesse, Lisa orgaaniline lahus (kloroform), et valgud ja rasvad eralduks. Tsentrifuugi ja eralda vesifaas. Lisa alkohol ja DNA sadestub välja Resttriktsiooniensüümid tunnevad ära konkreetsed kohad ja lõikavad DNA molekuli vaid sealt -Käärid
Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam
Avastati esimene Windowsile kirjutatud ja selle täitmisfaile nakatav viirus Win.Vir_1_4, mis avas arvutiviiruste loomise ajaloos uue lehekülje. 2.14 1993. aasta Viiruste kirjutajad asusid tõsiselt tööle. Kirjutati sadu äravahetamiseni sarnaseid tavaviiruseid, terve rida uusi polümorfik-generaatoreid ja viiruste konstruktoreid, loodi uusi viirustekirjutajate elektronväljaandeid. Üha rohkem ilmus aga ka uusi ebatavalisi failide nakatamise, süsteemi tungimise, varjumise ning hävitamise tehnoloogiaid kasutavaid viiruseid. Kevadel tuli oma antiviirusega Microsoft AvtiVirus turule Microsoft. Antiviirus baseerus Central Point AntiVirusel ning kuulus MS-DOS ja Windows standardpaketti. Kuigi algul näitas programm ennast heast küljest hakkas tema kvaliteet varsti langema ning Microsoft sulges projekti. Selle peale ohkasid teised antiviiruste tootjad kergendatult. 2.15 1994. aasta
Mikrolaineahju ei tohi panna sööki/jooki. Seda tuleb puhastada. Lahuse asetamisel ahju tuleks teada, kaua protsess u aega võtab, et ei tekiks nn plahvatus või ülekeemisohtu. 222 Millised bioloogiliste ohutegurite ohurühmad on kirjeldatud Eestis kehtivates õigusaktides ja missugused ohutegurid neisse kuuluvad? 3 ohuklassi(klass III on rangeim). Rakukultuuride omadused, geneetilise muundamise teel saadud omadused, patogeenidega nakatamise tagajärjel saadud omadused, teostatava töö iseloom. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. 1) rühma bioloogiline mõjur tõenäoliselt inimestel haigusi ei põhjusta 2) rühma oma võib põhjustada inimestel haiguseid ja kujutada endast ohtu
arvukust, kuid haigus levis kiiresti kogu Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. · Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. · Viirust levitavad ka verdimevad putukad Patogenees Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. · Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. · Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Kliiniline pilt
selle eluga ollakse rahul. Puudub tõenäosus, et satutakse madala haridustaseme tõttu sotsiaalse tõrjutuse ohvriks. E. Allarti heaolukäsitluses on hea hariduse omamine vajaduste rahulamine, mis on aluseks heaolule. Oluline sotsiaalne tervisemõjur. HIV-nakkus, uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu. HIV – pikemas pildis võib lõppeda nakatanu surmaga. Teiste nakatamise võimalusele negatiivne mõju lähedaste heaolule. Uimastid – rikub uimastitarvitaja tervist, muudab ajutegevust aeglasemaks. Mõjutab negatiivselt ka uimastitarvitaja lähedasi – võimalikud tülid, õnnetused jm probleemid Tuberkuloos – Tõsine nakkushaigus. Igasugused terviseprobleemid alandavad heaolutunnet nii haigel kui tema lähedastel. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt
· Näsad võivad paikneda päraku piirkonnas, pärasooles või kusitis. · Kondüloome diagnoositakse ilma laboratoorsete analüüsideta nendele iseloomuliku kuju järgi. · Kondüloomid alluvad suhteliselt hästi ravile, kui peitsida neid spetsiaalse ravimiga. Vahel on vaja kasutada ka muid ravivõtteid: külmutamine, kõrvetamine, laserravi. · Haigus võib korduda. · Partnerid vajavad ravi juhul, kui ka neil esinevad kondüloomid. Teiste nakatamise vältimiseks peab kondüloomihaige alati kasutama kondoome suguliste kontaktide ajal. · Mitte kõik näsad ja sügelevad kohad ei ole tingitud kondüloomist. · Kasuta alati kondoomi! Pildil näed kondülloome. Herpes ehk ohatis Herpese tekitajaks on viirus, millisel on kaks alaliiki. Üks neist tekitab ohatise huultele, teine peamiselt suguelunditele.
3.3.4. Seondumine retseptorile ja sisenemine rakku BTV retseptoriks imetajarakkudel on tõenäoliselt siaalhapet sisaldavad glükoproteiinid, viiruse antiretseptor on VP2 valk. Seondumine rakkudele võib olla, sarnaselt reoviiruste seondumisele, kaheetapiline protsess: kõigepealt toimub seondumine siaalhappe jäägile; järgneb seondumine retseptori valgu-osale (pole teada, kas see valk-osa on sama glükoproteiin või mingi teine membraanvalk). Putukarakkude nakatamise puhul võib orbiviiruse antiretseptor olla core-valk VP7. Seda kinnitavad andmed, mis näitavad et orviviiruste core-struktuur on putukarakkude (kuid mitte imetajate rakkude jaoks) jaoks kõrgelt infektsiooniline. BTV sisenemine imetajate rakkudesse toimub retseptor-vahendatud endotsütoosi teel. Endotsütootilistes vesikulides toimub väliskapsiidi valkude degradeerumine (madalast pH-ist sõltuv protsess): - VP2 degradeeritakse ja eemaldatakse;
nina muundumist. Levik: Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Viirust levitavad ka verdimevad putukad, vähesel määral ka metslinnud ja -loomad. Haiguspuhangud tekivad sagedamini soojal aastaajal. Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. Verega kandub viirus imaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab
maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil. 19. sajandi lõpus ,,kohtusid omavahel" psühhiaatria, neuroloogia ning kirurgia. Lisaks võeti kasutusele terve hulk nn kangelaslikke meetodeid, milliste puhul ravivõtted olid äärmuslikud, kuid mida õigustati inimelu päästmise vajadusega, 1917. aastal nt nn malaariaravi (kõrge palaviku kunstlik esilekutsumine patsiendi malaariasse nakatamise teel) süüfilise poolt põhjustatud paralüütilise dementsuse ravis. 1920. aastal algas barbituraatide kasutamine "kestva narkoosi" esilekutsumiseks. 1933 (1927) võttis Manfred Sakel (1900-1957) kasutusele insuliinravi eeskätt skisofreenia ravis. Järgmisel aastal introdutseeriti Cardiozol'i sokiteraapia. 1938. aastal võeti kasutusse elekterkrampravi. 1930. aastatel kasutusele tulnud lobotoomia (psühhokirurgia, otsmikusagarasse minevate
annaabi.ee 
