1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch'i test Reaktsiooniga saab määrata nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. - naftooliga reageerides tekib purpurne kiht uuritava lahuse ning happe piirile. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml fruktoosi ja teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli C10H7OH lahus alkoholis). Hoides katseklaasi kaldu, lisati tilgakaupa 1 ml konts väävelhapet, nii et see voolaks mööda katseklaasi külge põhja lahuse alla. Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ning glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt rohekas-lilla kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga
nukleiinhapped ja glükoproteiinid, kuna happelises keskkonnas toimub pikaaegne monosahhariidide vabanemine. Suhkrud dehüdreeruvad väävelhappe toimel ning tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga moodustades lillaka kihi lahuse ja happe pinnale. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 2 ml fruktoosi ja teise 2 ml tärklise lahust. · Mõlemasse lisatakse 5-6 tilka Molischi reaktiivi, mis sisaldab -naftooli. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. · Katseklaaside sisule lisatakse tilkhaaval 1 ml konts, väävelhapet.pärast happe lisamist tekkis happe ja lahuse piirile lillakas reaktsiooniprodukt Järeldus: Lillakas kiht happe ja lahuse piirpinnal tõestab süsivesiniku olemasolu lahuses. Katseklaasis, kus süsivesikuks oli glükoos, tekkis lillakas kiht selgemini. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid
redutseerivad/taandavad ja mittererutseerivad/mittetaandavad. Redutseerijad on kõik monoosid ja mõned oligosahhariidid. Süsivesikute reaktsioonid: 1. Molischi test Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga (C10H7OH) konts. väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne kiht. Töö käik: ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml sahharoosi lahust lisasin mõlemasse katseklaasi 0,5 ml Molischi reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) loksutasin lisasin tilkhaaval 1 ml konts. väävelhapet (rohkem ei loksuta). Tulemus: Peale väävelhappe lisamist oli piirpind tumeroheline/pruunikas mõlemas lahuses. Natukese aja pärast hakkas tekkima purpurne, kahe kihi vahele. Purpur tekkis kiiremini sahharoosi sisaldavas katseklaasis. Mõlemas katseklaasis hõljus happe kohal lillakas puru (reaktiivist). Maisitärklist sisaldavas katseklaasis puudus kahe lahuse piiril lilla kiht.
eristatav ülevalt poolt lugedes valge, kollane, lilla, heleroheline osa. Sahharoosiga, toimides samamoodi sain ülemise osa valge tahkja moodustise, põhjast vedel ning piirpind oli intensiivse lilla värvusega. Järeldus Tugevas happelises keskkonnas toimus pikapeale monosahhariidide vabanemine, suhkrud dehüdreerusid. Tekkinud produktid reageerisid edasi Molisch'i reaktiiviga (Molisch'i reaktiiv kujutab endast -naftooli lahust alkoholis), saades lilla kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.2. Osasoonide saamine
mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi - naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Ühte katseklaasi valatakse tärklist, teise glükoosi. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1ml kontsentreeritud väävelhapet. Tärklisega katseklaasis tekib happe ja tärklisekihi vahele õhuke lilla kiht, seejuures alumine kiht on rohekas.
happelisuse tõttu tekib pikapeale monosahhariidide vabanemine. Suhkrud dehüdreeruvad väävelhappe toimel ning moodustavad , kas furaale või 5-hüdroksümetüülfuraale, edasi reageerivad need -naftooliga, moodustub violetne (purpur) kiht lahuse ja happe piirile. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 2ml tärklise lahust ja teise 2ml laktoosi lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi 5 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis), loksutan katseklaase. Lisasin katseklaasi kaldus hoides mõlemasse klaasi 1ml väävelhapet. NÜÜD EI TOHI ENAM LOKSUTADA (hape ja proov ei tohi seguneda). Tärklisega katseklaasis muutus segu alumine lahuse osa roheliseks ning piirpinnal oli purpurjas kiht. Laktosiga klaasis oli alumine osa samuti roheline kuid piirpind oli lillakam. Järeldus: Selle katsega sai tõestatud, et tärklis ja laktoos on süsivesikud (sahhariidid) 1.2.2 Osasoonide saamine
karbonüülrühma esinemisel (nt hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Veel on süsivesikud võimalik määrata heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentooside) või 5- hüdroksümetüülfurfuraali (heksooside) moodustumisega süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i reaktiiv on -naftooli segu alkoholis. Positiivse Molisch'i testi annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustuvad fufuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid. Need produktid reageerivad -naftooliga ning moodustub lillakas kiht uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 2 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 2 ml sahharoosi lahust. Lisasin mõlemale lahusele mõned tilgad Molisch'i reaktiivi, loksutasin. Lisasin
nukleiinhapped ja glükoproteiinind. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine, sest väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Seejärel reageerivad tekkinud produktid -naftooliga. Töö käik: · valan kahte katseklaasi 2 ml erinevate süsivesikute lahust ( glükoos ja saharoos) · lisan mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) tekkis sade · loksutan · lisan kaldasendis katseklaasi 1ml konts väävelhapet · väldin loksutamist hape voolab lahuse alla ja moodustub sade, kuna hapestatud keskkonnas suhkrud dehüdreeruvad ning tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal reageerib -naftooliga Sahharoosiga moodustub tumelilla sade. Glükoosiga tekib helelilla sade. 1.2.2 Osasoonide saamine
avaid suhkruid. Hõbepeegli reaktsioon, Fehlingi reaktsioon. 9. Millist reaktsiooni kasutatakse mono- ja disahhariidide eristamiseks? Milline on selle reaktsiooni kemism? Barfoed reaktsioon, sest nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist: a) Fehling'i CuSO4 + Seignett sool b) Barfoed' vaskIIatsetaat äädikhappes c) Molisch'i reaktiiv a-naftooli lahus alkoholis 11. Milline süsivesik on sahharoos ja mis on tema hüdrolüüsi produktideks? Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs? Sahharoos disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Fehlingeni reaktsioon 12. Milline süsivesik on tärklis? Kuidas saab kindlaks teha a) tärklise esinemist lahuses b) teralise tärklise päritolu? Tärklis on polüsahhariid. Tärklis reageerb joodiga, andes lillaka kompleksi. Joodiga
Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1.Molisch’i test 6 Eda Türi 142281 YAGB21 Teoreetilised alused Molisch’i testiga tehakse kindaks süsivesikute esinemist. Molich’i reaktiiv on α-naftooli segu alkoholis. Positiivse Molisch’i testi annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustavad fufuraalid või 5-hüdrksümetüülfurfuraalid. Need produktid reageerivad α- naftooliga ning moodustub lillakas kiht uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik
polüsahhariidid, isegi nukleiinhapete ja glükoproteiinidega. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale,struktuur? mis moodustavad α -naftooliga, millega reageerides? purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi mis kujutab endast α-naftooli lahust alkoholis. koostis? Katseklaaside sisu loksutatakse. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Katseklaasi segu ei tohi loksutada! Tulemus: Fruktoosilahuse ja happe piirpinnale tekkis lillakas kiht ja glükoosilahuse ja happe piirpinnale õrnalt rohekas- lilla kiht. Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahuses
mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Kui süsivesikud on olemas lahuses, tekib nende segus - naftooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: 1 Võtsin 2 katseklaasi ja valasin kummasegi 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Katseklaasidesse lisasin fruktoosi(monosahhariid) ja maltoosi(oligosahhariid). 2 Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. 3 Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt. 4 Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. 5 Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused roosaks. Kahe kihi piirile tekkis must- lillakas kiht. Järeldus: Molchi test aitab detekteerima süsivesikud lahustes. Reaktsioonisegud muutusid roosaks. See
Positiivse reaktsiooni annavad isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid (tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine). Suhkrud dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustuvad furfuraalid või 5- hüdroksümetüülfurfuraalid. Produktid reageerivad edasi -naftooliga ning uuritava lahuse ja happe piirpinnale tekib purpurne kiht. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml erinevate süsivesikute lahust, lisada 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) ning loksutada. Hoida katseklaasi kaldasendis ning lisada ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet Tulemus: Kasutasin süsivesikute lahustena glükoosi ja fruktoosi. Glükoosi puhul tuli katse paremini välja ning lahuse ja happe piirpinnale tekkis selge purpurne kiht. Fruktoosi puhul oli tulemus küll näha, kuid mitte nii korrektselt ja selgelt, ilmselt võis see olla tingitud sellest, et
2 Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch'i test Töö teoreetilised alused: Katse eesmärgiks oli tõestada süsivesikute esinemist lahustes. Molisch'i test on üldreaktsioon ja põhimõte seisneb tugeva happelise keskkonna mõjus vabastada monosahhariide. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad. Tekkinud produktid (furfaalid või 5- hüdroksümetüülfurfaalid) reageerivad -naftooliga (C10H7OH), moodustades purpurse kihi happe ja lahuse piirile. Molisch'i reaktiiviks on -naftooli lahus alkoholis. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 1%-list sahharoosi, teise 1%-list glükoosi lahust. 2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin. 3) Hoides katseklaase kaldasendis lisasin tilkhaavel 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. 4) Jälgisin lahuste värvuse muutumist. Tulemused: Sahharoosi värvus muutus reaktsiooni tulemusena lillaks, glükoos roosaks. Katse tõestas, et nii sahharoos kui ka glükoos on süsivesikud. 1.2
Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: · Võtsin 2 katseklaasi ja valasin kummasegi 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Katseklaasidesse lisasin sahharoosi ja fruktoosi. · Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. · Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt. Mõlemas katseklaasis oli värvuseta ja veidi hägune lahus. Lahustes on roosakad tahked sademe tükikesed. · Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused punakaks. Kahe kihi piirile tekkis mustjas-lillakas kiht. Järeldus:
reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi α-naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5–6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast α-naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib α- naftool osaliselt lahusest välja sadestuda, kuna tema lahustuvus vees on väga madal, kuid katse käiku see ei mõjuta. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Süsivesikute esinemise korral uuritavas lahuses
reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C 10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib - naftool osaliselt lahusest välja sadestuda, kuna tema lahustuvus vees on väga madal, kuid katse käiku see ei mõjuta. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Süsivesikute esinemise korral uuritavas lahuses
8 10.Iseloomustage järgmiste reaktiivide koostist: a) Fehling'i reaktiiv - leeliseline vask(II)-tartraatkompleks, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel b) Barfoed' reaktiiv - [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] c) Molisch'I reaktiiv- -naftooli (C10H7OH) lahus alkoholis 11. Milline süsivesik on sahharoos ja mis on tema hüdrolüüsi produktideks? Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs? Sahharoos (lauasuhkur)on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid keemilise valemiga C12H22O11 Kuna positiivse reaktsiooni (Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega) annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad
dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga(C10H7OH), moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik Võetakse kaks katseklaasi ja neisse valatakse 2 ml erinevate süsivesikute lahust (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, tärklis vm). Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. Seejuures võib -naftool osaliselt lahusest välja sadestuda, kuna tema lahustuvus vees on väga madal, kuid katse käiku see ei mõjuta. Hoides katseklaasi kaldasendis lisatakse ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. NB! Happe ja proovi segunemist tuleb hoolikalt vältida, st katseklaasi ei tohi loksutada!
annaabi.ee 
